Päike, kuu ja tähed
Tõusin üles hommikul,
vara enne valget.
Mis oli töö mul esimene?
Suur näo-pesemine,
lai pea-sugemine,
käbe jala-kängimine.
Tegin tee tiigi poole,
jätsin jäljed järve poole.
Tõin juua Jutikule,
kandsin vett Karesele.
Mis ma leidsin sinna minnes,
mis [leidsin] koju tulles?
Nägin hobu surevat,
linalaka langevat.
Jooksin juurde vaatama –
katkusin jõhvi, katkusin teise,
viisin koju ema kätte.
"Emakene, hellakene,
oh mu kandja, linnukene,
koo sa suured suurätid,
loo laiad laudlinad.
Otsa koo kuutähed,
peale koo päevatähed,
veerde vala vasklõnga,
keskele loo loogakirja.
Siis tuleb Kuu mulle kosja,
Agu kihlaviina andma."
"Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Päikse naine,
Päikse poja pruudikene?" –
"Päiksel on ju palju vaeva –
hommikul tõusmine,
õhtul looja minemine."
"Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Kuu naine,
Kuu poja pruudikene?“ –
"Ei must saa küll Kuu naist,
Kuu poja pruudikest.
Kuul on ju palju vaeva –
korra kaob, teise kasvab,
kolmanda puudub koguni.“
"Tere, ilus ilmatütar,
taeva all sa tark laps,
kas sust saab Tähe naine,
Tähe poja pruudikene?“ –
"Tähele mul vaja minna,
Tähe poja naiseks saada.
Tähel on head hobused,
Tähel kaunid kaerasööjad.
Lakk neil pilvedele lehvib,
pea neil tantsib taevastesse,
huuled teevad kangapoole,
kabjad koovad kangast.“
Põlva khk. Sõba. A plaid.
Tulli üles hummogulla;
varra inne valgõ'õta.
Miä oll' tüü mul edimäne?
Suu oll' suuri mõskõmine,
pää oll' lagja sugimine,
jala käpe kängimine.
Ai ma tii tiigi poolõ,
ai ma jäleq järve poolõ.
Tõi ma juvvaq Jutikõlõ,
kanni vett ma Kar'essele.
Miä löuse minnenäni,
kua ma kodo tullõnani?
Näi ma huu koolõvat,
linalaka lamõvat.
Kargsi mano kaemahe,
kaksi jõhe, kaksi katsi.
Vei ma kodo imä kätte.
"Imäkene, helläkene,
kandijani, linnukõnõ,
kuaq sa suurõq suurätiq,
lasõq sa lajaq lavvarätiq.
Otsa kuaq kuutäheq,
pääle kuaq päävatäheq,
viirde valaq vaskelanga,
keskehe iks loogakirja.
Sõs tulõ Kuu jo kosjovallõ,
Ago viina andõmahe."
"Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi.
Kas sust saasõ Pääva naista,
Pääva poja pruudikõista?" –
"Pääval om jo pall'o vaiva –
hummogulla tõsõmine,
õdagulla minemine."
"Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi;
kas sust saasõ Kuu naista,
Kuu poja pruudikõista?“ –
"Ei must saaq joht Kuu naista,
Kuu poja pruudikõista.
Kuul om jo pall'o vaiva –
kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda om kogoni ilma.“
"Tere, illos ilmatütär,
taiva all sa tarka latsi,
kas sust saasõ Tähe naista,
Tähe poja pruudikõista?“ –
"Tähele mul vaja minnäq,
Tähe poja naas'õs saiaq
Tähel ommaq hääq hobõsõq,
tähel kauniq kaarasüüjäq.
Liht näil pilvile libises,
pää neil tands'e taivissille,
huulõq hoiõ teieväq,
kabjaq kangast koiõvaq."
Pööripäev, päiksel (päeval) pööratakse mustem pool peale. --- [Talvisel] pööripäeval pööratakse päiksel (päeval) jälle valgem pool peale.
Pääväkäänäk, pääväl käändäs mustõb puul pääle. --- Pääväkäänäkul [talvõl] käändäs pääväle jäll valgõp puul pääle.
Kui noorkuu oli püsti, siis pidi palju lapsi sündima.
When the crescent Moon was upright, many children would be born.
Kuu vanaks, mina nooreks;
leiva kikk kindlaks,
jahu matt jaksaks,
seale uni, saksale tõbi,
lambale laiskus,
mulle kitse kergus.
