Kalad
Ivan, the son of the Seto singer Anna Vabarna, is in the bow of the boat.
Vellekene, noorekene,
noorekene, nõrgakene,
läks ta mere [Peipsi] äärde,
läks ta Piusa pervele.
Kiisad seal laulsid kividel,
vähid väinast kõnelesid:
„Noota, noota, noored mehed,
võrku, Võnnu poisikesed!“
Võtsid nad nooda nurga pealt,
sadasilma teiba otsast.
Läksid nad merele püüdma,
kalaranda vaatama.
Läksid nad pühal püüdma,
kallil ajal kalale.
Heitsid nad sinna, heitsid tänna,
heitsid Looja loomuseid,
Püha Maarja püüniseid.
Mitusada seal saab,
mitutuhat tuleb?
Sada sadat saab,
tuhat tuhandet tuleb.
Venetäis sai viidikaid,
lootsikutäis lutsukesi.
Veli viis müügiks müüri peale,
kaubaks kaalulaua peale.
Ära ta lõhkus punnanaelad,
katki kiskus kaalunööri.
Kargasid seal saksad kaema,
emandad imetlema:
„Mis on müügiks müüri peal,
kaubaks kaalulaua peal?
Miks see lõhkus punnanaelad,
katki kiskus kaalunöörid?“
Sealt eks veli võttis veere1,
sealt veli koore korjas.
Pähe said tal paeltega kübarad,
jalga said tal sirged saapad,
said selga sinisärgid,
maani maksakarvalised.
1 veer - siin: serva rammusam osa
Velekeista, noorõkõista,
noorõkõista, nõrgakõista,
läts´ ta mere veere pääle,
läts´ ta Piusa perve pääle.
Kiisaq sääl lauli kivve pääl,
vähiq väänästä kõnõli:
"Nuuta, nuuta, noorõmeheq,
võrku, Võõnu poisikõsõq!"
Võtiq na nooda nulga päält,
sadasilmä saibast.
Lätsiq na merde püüdemä,
kalaranda kaemahe.
Lätsiq na pühäl püüdemä,
aol kallil kalalõ.
Heidiq na sinnä, heidi tännä,
heidiq na Looja loomussid,
Pühä Maarja püvüssid.
Mito iks sääl sataq saanõs,
mito tuhhaq tulõnõs?
Sada iks sataq saanõs,
tuha tuhhaq tulõnes.
Vineh sai täüsi viidikid,
loodsik täüsi lutsukõisi.
Vell´o veie müügist müürü pääle,
kaubast kaalulavva pääle.
Ärä-ks ta poodi punnanaglaq,
katski kaki kaalukablaq.
Kargsi iks sääl säksaq kaema,
imändäq imehtämä:
"Miä om müüki müürü pääl,
kaupa kaalulavva pääl?
Mille ta poodi punnanaglaq,
katski kaki kaalukablaq?"
Säält iks vell´o veere võti,
säält vell´o koorõ kor´as´.
Päähä saivaq täl kööridüq kübäräq,
jalga saivaq täl sirgõq saapaq,
saivaq sälgä sinisärgiq,
maani massakarvaliseq.
Haug hakas kudema küünlapäeval ja kudes jaanipäevani.
The pike started spawning on Candlemas and spawned until Midsummer.
Kui talvel puude küljes palju ärma on, siis saab suvel pallu rääbissid.
Kui kevadeti maa õitseb, siis võib sell aastal randa minna, sest sell aastal oleva hirmus hää räime saak.
If the land flourishes in the spring, you can go to the beach this year because of the terrible Baltic herring catch this year.
Ilusatel õhtutel käib räim madalas vees. Räime parvega käib ühes veepeal olev puru. Sellest tuntakse räime kohti.
On fine evenings, the Baltic herring moves in shallow water. The crumb on top of the water goes together with the herring shoal. Herring spots are known from it.
Baltic herring: Clupea harengus membras.
Kui jahedad ilmad, sis räime saab rohkem, kui palavad, sis vähem.
The Baltic herrings in the boat at Pärnu fishing pier.
When the weather is cool, you get more Baltic herring, when it's hot, you get less.
Baltic herring: Clupea harengus membras.
Pal´lu tähti pidi taevas olema, kui võrk üles loodi, siis läheb pal´lu räimi võrku. Kui taevak pilves oli, siis ei loodud võrku.
There must have been many stars in the sky when the net was being set up; then herring would go into the net. When the sky was cloudy, no network was created.
Läänetuulega palju kala ei old. Kilu tuli põhjatuulega.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeEsimesest saagist saadud kalu pidi alati viskama tõnisevakka, et Tõnn õnnistaks kalasaaki.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeKui merelinnud kalda tulid, siis räime tuli ka kalda. Ahvenast ja koha ja siiga ja vimma ja turssa ja säga sai püüda. Tuul ja torm on mereme püha, ilus ilm toob kalaliha. See oli niske kalameeste laul.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeKui esimesena õnge juhtus latikas, siis arvati püüdja narritud saavat kaladest, sest latikas on valetaja kala.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlge
Enne vihma on angerjas kivi pääl, kuna müristamise ilmaga ta rändab.
Kui omiku puudel ja põõsastel on pailu ämbliku võrke, siis on mere ääres rohkest kala. On võrgud ümargused, siis on lesti, pisikesed illerdised tähendavad räimi ja kilusid. Suured pikad jälle turski.
Kui tuul puhub mere poolt, siis angerjad tulevad maale ussiks. Kui tuul puhub maa poolt, siis ussid lähevad merde angerjaks.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeAngerjas olla ussi poolvenda. Ühti moodi pikad.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeAngerjas on ussi moodi kala. Ta käib vahel põllus erneid söömas.
Haug ei ole olnud enne kala. Ta on olnud metsas hunt. Aga kui kurat teinud hundi, siis haug on vihastanud ja läind vette.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeVanal kuul võtavad ahvenad, noorel kuul särjed. Noorel kuul ja päris vanakuu põhjas võtavad augid unna. Latikad võtavad noorel kuul. Kui noodaga püüda on niisamasugune lugu.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlge