Kevadtalv

Eesti
Märt matab

Märt matab,
Kadri katab,
Andres harutab,
Toomas toristab,
Peeter pistab pulga ette.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tartu < Rõuge khk, Saaluse v. Koguja Alma Kivi 1972. RKM I 12, 259 (100).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Madisepäev oli tähtis päev

Madisepäev oli ka neil tähtis päev. Keegi ei teinud tööd sellel päeval. Vokidel olid valged linad peal laotud, ültse kõik tööd olid seisnud, ainult suka vardaga võis kududa - siis torkavad neil [huntidel] silmad peast ära. Muu nõelaga ei tehtud, et siis saab ussilt nõelata. Madisepäeval ei tohtind midagi kodu tuua. Lastega oli hädas olnud, need toonud mõne oksakese või mis tahes pulgakese, sellest oli nii kõrval hoitud. Siis pidi jälle palju usse koju tooma. Madisepäeva tuulega ei tehtud kartulaid. Pandut kirja, mil päeval madisepäev oli, ja kust poolt tuul, sel päeval ei tehtud kartulaid.

Karksi khk, Sudiste k. Koguja Anna Vari 1963. RKM II 134, 716 (12).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Madis

Madis kaes põllu tüü riista üle, a laisk perre miis kae-õi.

Rõuge khk, Haanja v, Sika k. Koguja Jaan Gutves 1894. H IV 708 (1).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Madissapäeval tuiskap

Ku madissapäeval tuiskap, sõss sööve uisa tõine sügüse kapusda pää ära. Selle vastu saab järgmisel viisil abi: madissapäeväl võetass koldest tuhka ja pannas nõuu sissi paigale, ning külvestass seda tuhka tõine süguse kapusda pääde pääle.

Tarvastu khk. Koguja J. Fedlvebel 1896. H II 55, 257 (2).

Eesti
Lõuna-Eesti
Madisepääval akkama kõik mutukad elama

Keeduvilja ei tehtud sel nädalipääval maha, mis pääva piale madisepää kukkus, vaid sel pääval, mil sest küljest tuul puhus, kui madisepäävalgi; sest madisepääval akkama kõik mutukad elama, kes viljaseemne ääsööma.

Põltsamaa khk, Kaavere k. Koguja Gustav Vöhrmann 1889. H II 26, 1000 (66).

Eesti
Lõuna-Eesti
Madisepäe anti kanadel võti kätte

Kanadel oma ka voti kähen, et na vällän võive olla. Madisepäe anti kanadel võti kätte.

Karksi khk. Koguja Salme Tanning 1938. KKI, WS.