Muud linnud

Rähn
Eesti
Puurähn ennustab vihma

Vihmaennustaja on seesama puurähn. Kui see paneb põrr! vastu puud, siis tuleb vihma, kui paneb pr-pr-pr-pr! siis ei tule. Sellepärast öeldakse: vihmaennustaja.

Võro
Puurähn kuulutas vihmä

Vihmäkuulutaja om tuusama puurähn. Ku tuu pand põrr! vasta puud, sõs tulõ vihmä, ku pand pr-pr-pr-pr! sõs ei tulõ. Tuud üldäs: vihmäkuulutaja.

Märkus: Algtekst oli võro-eesti segakeeles.

August Kivirähk, snd 1897. Karula khk, Koobassaare k. Koguja Mall Hiiemäe 1973. RKM II 308, 129 (22). Eesti tõlge: Taive Särg, võro: Urma Kalla, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.

Rukkirääk
Eesti
Rukkirääk

Rääk oli oma pojad rukkipõllus üles kasvatanud. Lõikuse aeg jõudnud kätte. Kui ema läks välja toidust otsima, käskinud poegi tähele panna, mis peremees räägib, kui ta põllu veerde peaks tulema. Peremees tulnud poegadega ja rääkinud sedaviisi: "Juba on vili valmis. Homme kutsun sõpru kokku ja teen talgud." Kui nüüd õhtul vana rääk koju tulnud, vabisenud noored suure hirmu pärast ja rääkinud temale kõik ära, mis peremees oli ütelnud. Aga ema rahustanud: "Ärge kartke veel! Sest kes teise peale oma lootuse paneb, sellel ei ole veel õiget nõu." Varsti tulnud peremees teist korda ja juttki olnud teistsugune: "Juba rükki pudeneb, ei enam saa loota teiste pääle, vaid hakkame ise homme Jumala abiga oma tööd pääle." Kui nüüd vana rääk peremehe jutust kuulda saanud, ütelnud ta: "Nüüd on aeg, et läheme ja jätame pesa maha. Nüüd ta enam ei viivita, sest tal ei ole lootust teiste pääle!"  

English
Corncrake

A crake had raised her baby birds in the rye field. It was a time of harvesting. When the mother went to seek food, she told her babies to listen to what the farmer said when he came near the field. The farmer came with his sons and said: “The harvest is ready. I will call my friends here tomorrow and we will work together.” When the old crake came home in the evening, the babies were trembling with fear and told their mother everything the farmer had said. Yet the mother calmed them down: “Don’t be afraid now! Because whoever relies on someone else, this one has no right plan.” Soon the farmer came the second time and now his talk was different: “The rye is dropping already. I can no longer rely on others. Let’s start tomorrow ourselves with God’s help.” When now the old crake heard about the farmer’s words, she said: “Now it’s a high time to go and leave our nest, for he will no longer wait as he doesn’t rely on others!”

Viljandi khk, Vana-Võidu. Koguja Hans Maaten 1897. E 32837/9 (32). Trükitud: Kippar 1999. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Mulgi
Rukkirääk ilmub

Rukirääk ilmub siis, kui on ruki mehel põlve kõrgune.

English
The corncrake shows up

The corncrake shows up when the rye reaches the height of a man’s knee.

Saarde khk, Voltveti v. Koguja Jaak P. Sõggel 1935-1936. ERA II 134, 176 (5). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

Eesti
Rukkirääk rukkis

Kui rukkirääk rukkis vaagub saab rukis hea, kui heinamaal, siis hein hea.

English
A corncrake in the rye

When a corncrake croaks in the rye, the rye will be good - and if he croaks in the hay, the hay will be good.

Rõuge khk. Koguja Jaan Gutves. 1929. E 63466 (136). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

Eesti
Räägud karjuvad

Räägud karjuvad, vihm ligidal.

English
Crakes cry

When crakes cry, the rain is close.

Otepää khk. Koguja Eha Uibo 1957. RKM II 84, 209 (4). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

Kaelustuvi

Kaelustuvi nimetatakse ka meigas, Mulgimaal aga mehik. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel kuusetuvi, metsutt, põllutuvi

Helifail
Eesti
Meika laul
Mulgi
Mehiku laul
Mari Sarv, 54 a. Karksi khk ja v, Nuia al. Kogujad Herbert Tampere ja August Pulst 1938. ERA, Pl 96 B4.