Viitamine

Viitamine

Kui kasutate meie veebilehelt leitud folkloorimaterjali või pilte, palun märkige asukoha viide ja siinse veebilehe viide Eesti looduspärimus 2023. https://folklore.ee/loodus. Pildi viide on pildi all või sellega seotud teksti viite juures. Veebilehe koostajate tekstidele (sissejuhatused, vahetekstid) palume viidata järgnevalt: autori nimi 2023, teksti pealkiri, Eesti looduspärimus, veebiviide (URL).

Palun viidake tekstidele ja helisalvestustele – ja siinsele antoloogiale nende allikana – ka siis, kui te ei tsiteeri täpselt, vaid kohandate neid loominguliselt uute teoste allikana. Kui kasutate teksti tõlget, siis tuleks lisada ka tõlkija(te) nimi. 

Näidised:

Evald Kont, 59 a. Maarja-Magdaleena khk, Pataste k. Koguja Erna Tampere 1983. RKM II 367, 550 (1). Eesti looduspärimus 2023. https://folklore.ee/loodus

Hanila khk, Virtsu v. Koguja Aadu Reimann 1894. H IV 5, 119/21 (7). Eesti looduspärimus 2023. https://folklore.ee/loodus/

Karksi khk. Koguja Jaak Kivisäkk 1893. H, R 5, 108 (52). 7. Eesti tõlge: Taive Särg; inglise: Maarja Villandi-Reiljan. Eesti looduspärimus 2023. https://folklore.ee/loodus

Võrumaa, Kirikumäe k. Foto: Mathilda Matjus, 2018. Eesti looduspärimus 2023. https://folklore.ee/loodus

Särg, Taive 2023. Maa. Eesti looduspärimus. https://folklore.ee/loodus/maa

Viidete selgitus

Siinsel veebilehel on iga pala juures päritolu viide, mis osutab enamasti Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele ja sisaldab teavet ka esitaja ja koguja kohta. Palad on enam kui sajandi kestel salvestatud ja üleskirjutatud eri inimestelt. Iga viide sisaldab andmeid kindlas järjekorras, kasutades tavapäraseid lühendeid. Kui mingid andmed on teadmata, siis on need vaikimisi vahele jäetud.

Viites on kõige ees pärimuse kõneleja või esitaja, tema vanus (või sünniaasta). Järgneb elukoht lühenditega: khk – kihelkond, v – vald, k – küla. Varasem elukoht on kirjutatud < märgi järele. Elukoht on folkloori sidususe mõistmiseks märgitud traditsiooniliste kihelkonna-piiride järgi ka uuema aja pärimuse puhul. Nimetuse "Koguja" järel on pala jäädvustaja nimi ja jäädvustamise aasta. Selle järel on lühendite ja numbrite kujul asukoha tähis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis.

Kui folklooripala on võetud raamatust, võib arhiiviviidet asendada märge "Trükitud" ja väljaande viide - autori perekonnanimi ja aastaarv, mis osutab veebilehe kirjanduse nimestikule osas "Allikad". (Mõnikord on trükiallikate puhul lisatud ka arhiiviviite.) Kui materjali, eriti pilte, on võetud mõnelt teiselt veebilehelt, on märgitud teose autor, aastanumber ja lehe URL Iga teksti tõlkija(d) on märgitud viite lõpul.  

Vanasõnade ja muinasjuttude puhul on lisatud tüübinumbrid viite järele: vanasõnadel number, muinasjuttudel ATU ja number. Vanasõnade numbrid viitavad väljaandele Eesti vanasõnad, muinasjuttu numbrid rahvusvahelisele muinasjutukataloogile.

Näiteks mõne ülaltoodud näidise seletus.

Evald Kont, 59 a. Maarja-Magdaleena khk, Pataste k. Koguja Erna Tampere 1983. RKM II 367, 550 (1). = Teksti jutustas 59-aastane Evald Kont, kes elas Maarja-Magdaleena kihelkonnas Pataste külas. Üles kirjutas Erna Tampere 1983. aastal. Pala asub Nõukogude-aegses kogus nimetusega RKM II, köites 367, leheküljel 550, numbri all 1. 

Karksi khk. Koguja Jaak Kivisäkk 1893. H, R 5, 108 (52). 7. Eesti tõlge: Taive Särg; inglise: Maarja Villandi-Reiljan. = Teksti kirjutas üles Jaak Kivisäkk 1893. aastal Karksi kihelkonnas. Pala asub Jakob Hurda rahvaluulekogus, köites R 5, leheküljel 108, numbri all 52. See on vanasõna, tüübinumbriga 7.