Rahvakalender ja kalendrikombestik
Eestlaste rahvakalender oli eelkõige põlluharija ning karjapidaja kalender, välja kujunenud pika aja jooksul tihedas seoses inimeste eluviisi ja vajadustega. Vahetult maa andidest elatuvale inimesele oli ülimalt tähtis sobitada oma elu looduse rütmidega. Eriti Põhjamaa aastaaegade vaheldumise tõttu pidi hoolega arvestama, et põllutööd saaksid õigel ajal tehtud ja toit talveks varutud.
Aastaaegade vahed või muud üleminekuajad, eriti pööripäevad ja nende ümbrus, olid erilised - pühad ajad. Neid peeti eriti sobivaks tuleviku mõjutamise jaoks. Aasta vahetumist võiks võrrelda maailma uuendamise ja ehitamisega, mil vana kord nõrgeneb ja uus on alles loomisel – just sellisel muutuste ajal on võimalik sündmuste kulgu mõjutada. Kalendripühadega oligi seotud mitmeid rituaale ning nende keskseks sisuks viljakus- ja tõrjemaagia. Samuti olid olulised puhastamistoimingud, et mitte midagi halba uude ajaperioodi kaasa võtta.
Muistses aastas oli arvatavasti 12 ühepikkust kuud, mille päevade arv vastas kuu looduslikule tsüklile. Üks kuutsükkel on ligikaudu 29,5 päeva, seega ühe aasta pikkus võis olla 348, 354, 360 päeva. Taoline ajaarvamine on olnud paljudel rahvastel. Päikeseaasta pikkus on aga ligikaudu 365 päeva ja selleks, et kuu- ja päikesekalendrit kokku viia, eraldati ülejäänud päevad aastavahetuseks. Teine võimalus oli lisada iga mõne aasta tagant lisakuu.
Kalender on ajaarvamise, eelkõige päevade ja pühade arvestamise süsteem. Ajaarvamine toetub püsivatele looduslikele rütmidele, eelkõige kuu ja päikese liikumisele, aga ka tähtede liikumisele.
Lõuna-Eesti õigeusu aladel, eelkõige Setomaal, tähistatakse kalendripühi vana (ehk juliuse) kalendri järgi, mistõttu need saabuvad võrreldes tavalise (gregoriuse) kalendri järgi 2 nädalat hiljem. Nende pühade aeg on allpool märgitud sulgudesse. Ka tänapäeval on mitmed kalendripühad pärit kuukalendrist ja neid arvestatakse kuu faaside ja nädalapäevade järgi, mistõttu alljärgnevas pühade nimistus puudub neil kuupäev. Nende aja arvestamisest kirjutatakse pühade tutvustuses.
Aastaring
Muistses aastas oli 12 umbes ühepikkust kalendrikuud, vastavalt taevase kuu tsüklile, kestusega ligikaudu 29,5 päeva. Sel juhul, vastavalt kuu pikkusele, võis aasta kujuneda järgmiselt:
12 x 29 = 348 päeva
12 x 29,5 = 354 päeva
12 x 30 = 360 päeva
Ülejäänud päevad jäid aastavahetuseks.
Jõulukuu, aastavahetus
Talvine nigulapäev, 6. detsember (19. detsember)
Luutsinapäev, 13. detsember
25.-27. detsember (7. –9. jaanuar)
Süütalastepäev, 28. detsember
Vana-aasta õhtu, 31. detsember
Uusaasta 1. jaanuar (14. jaanuar)
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar (19. jaanuar)
Südatalv, vastlad
Tõnisepäev, 17. jaanuar (30. jaanuar)
Küünlapäev, 2. veebruar (15. veebruar)
Vastlapäev
Tuhkapäev
Maaslenits
Paabapraasnik
Poornapäev
Kevadtalv
Ulasepäev, 11. veebruar (24. veebruar)
Madisepäev, 24. veebruar
Lisapäev, 29. veebruar (13 . veebruar)
Käädripäev, 17. märts
Paastumaarjapäev, 25. märts (7. aprill )
Lihavõtted ja kevade saabumine
Urbepäev
Lihavõttepühad
Külvinädalad
Karjalaskepäev, 1. aprill
Künnipäev, 14. aprill
Jüripäev, 23. aprill (6. mai)
Volbripäev, 1. mai
Nigulapäev, 9. mai (22. mai)
Tsirgupäev
Suur ristipäev (Maa hingamise päev)
Kesksuvi ja jaanipäev
Nelipühad ehk suvisted
Viidipäev, 15. juuni
Jaanipäev, 24. juuni (7. juuli)
Seitsmemagajapäev, 27. juuni
Peetripäev, 29. juuni (12. juuli)
Heinamaarjapäev, 2. juuli
Seitsmevennapäev, 10. juuli
Suve küpsemine
Päätnits
Ilja, 20. juuli (2. august)
Jakobipäev, 25. juuli
Annepäev, 26. juuli (12. august)
Lauritsapäev, 10. august
Rukkimaarjapäev, 15. august (28. august)
Pärtlipäev, 24. august
Ussimaarjapäev, 8. september (21. september)
Madisepäev, 21. september
Hingedeaeg, sanditamise aeg
Mihklipäev, 29. september (12. oktoober)
Pokrov, 1. oktoober (14. oktoober)
Simunapäev, 28. oktoober
Hingedeaeg, Hingedepäev, 2. november
Mardipäev, 10. november
Kadripäev, 25. november (8. detsember)
Andresepäev, 30. november
Allikad: Hiiemäe 2006.
Taive Särg