Südatalv ja vastlad

Eesti
Lõuna-Eesti
Küünlepäiv ja kapstamaarjapäiv

Midä tuulitsõmb om küünlepäiv, toda ilosamb tulõ kevväi. Satas küünlepäiv lummõ, sis saa vesine kevväi. Kui küünlepäiv jõõ juuskva, sis kapstamaarjapäiv külmäse kinni.

Räpina khk, Veriora v, Kirmse k. Koguja Daniel Lepson 1939. ERA II 262, 399 (741).

Eesti
Küünlapäeval tuiskab

Kui küünlapäeval tuiskab, saab hästi otri, kui sajab lund, saab mesilasi.

Lõuna-Eesti
Küindlapäeval tuiskab

Kui küindlapäeval tuiskab, saab hästi kesvi, satab lumme, saab mesilassi.

Sangaste khk, Laatre v. Koguja Otto Koolmeister 1889. H II 10, 531 (32). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Eesti
Lõuna-Eesti
Küünlapäeva hommukol

Kui küünlapäeva hommukol puu härman om, sis arvatse hääd vill'a aastat tuleved.

Halliste khk, Abja v. Koguja Hans Sulsenberg 1894. H II 48, 53 (95).

Eesti
Küünlapäeval kukk joob

Kui küünlapäeval kukk joob, siis maarjapäeval ei saa härg juua. Kui küünlapäeval kukk juua ei saa, siis saab maarjapäeval härg juua.

Lõuna-Eesti
Küünlapäevan kukk joob

Kui küünlapäevan kukk joob, sis maarjapäevän ei saa ärg juvva. Kui küünlepäevan kukk juvva ei saa, siis saab maarjapäevan ärg juvva.

Helme khk < Tarvastu khk. Koguja Regina Praakli 1962. RKM II 145, 211 (19).

Eesti
Härg joob jalajäljest

Kui küünlapäeval härg jalajäljest juua sai, tuli vihmane suvi.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Äksi khk, Elistvere v. Koguja Anu Korb 1983. RKM II 368, 152 (35).

Eesti
Lõuna-Eesti
Kui küündlapäeval sulatab

Kui küündlapäeval sulatab, tuleb halb odra aasta.

Puhja khk < Tarvastu khk. Koguja Vidrik Mõts 1890. H IV 3, 855 (18).

Eesti
Kui küünlapäeval natuke sulab

Kui küünlapäeval natuke sulab, tuleb hea vilja-aasta.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Leida Jaagupalu, snd 1928. Viljandi khk, Ailma k. < Hargla khk, Mõniste v. Koguja K. Jaagupalu 1978. RKM II 334, 250 (53).

Eesti
Sulane saab õlut teha

Kui küünlapäeva ajal sula on, saab sulane õlut teha - Aga kui sula ei ole, siis ei saa ka peremeesgi õlut teha.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Maarja-Magdaleena khk, Elistvere v. Koguja Voldemar Lille 1927. E 60003 (136).

Eesti
Nälja ema

Küünlapäeva sula ja maretipäeva põud on nälja ema.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Rõuge khk, Tsooru v, Lepistu k. Koguja Heinrich Pill 1933. ERA I 4, 415 (13).
Žanr

Eesti
Küünlapäeva õhtul on püha

Küünlapäeva õhtul on püha, ei tohi tööd teha, muidu kaob õnn majast. Süüdatakse iga perekonna liikme õnne peale üks küünal põlema, kelle oma kõige enne ära põleb, see sureb kõige enne ära.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Võnnu khk, Mäksa v, Võõpste k. Koguja Johannes Meoma 1949. RKM II 25, 233 (9).

Tuhkapäev
Eesti
Tuhkapäev. Tuhamauk

Tuhkapäeval visati umbes 75 sm pikkune, püksisääre pikkune (enamasti tehtigi see püksi säärest), kott. See kott oli täis topitud kõvasti tuhka ja see visati tuttavatele, võre august isse ja ise joosti ruttu minema, et ei nähta viskajat. Seda tuha kotti nimetati tuha mauguks. See visati muidu nalja pärast, ja pialmiselt visakajaks olid lapsed.

English
Ash Wednesday. Ash sausage.

On Ash Wednesday, a bag of about 75 cm long, the length of a trouser leg (it was mostly made of trouser leg) was thrown in. This bag was stuffed with ash and thrown to acquaintances through the fence and the people themselves ran away fast so as not to be seen. This bag was called ash sausage. It was thrown for fun and mostly by children.

Jaan Tamm, snd 1845. Koeru khk, Rakke k. pärit Ao k. Koguja Laine Priks 1938. ERA II 183, 597 (5). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.