Põld ja karjamaa, kultuurtaimed

Karu toob kaerale tulu

Kui karu ütledi vanast kaeras käivad, siis usti seda kindlaste, et karu toovat kaerale tulu, jätku juurde. Ehk karu kaeras käimine õnnistanud vilja ja toovad tulu.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Lisa tõlge
Saarde khk ja Halliste khk. Koguja J. P. Sõggel 1929. ERA II 113, 355 (21).

Karjusele anti muna kaasa

Jüripäeval anti karjusele kaks muna. Karjus viskas muna üle karja. Kui muna jäi terveks, siis oli kõik hästi.

Karusõlõ ante kats munna

Juripäiv ante karusõlõ kats munna. Karus visas muna üle kara. Ku muna jäi tervest, sis ol kõik häste. 

 

Vastseliina khk. Koguja Paulopriit Voolaine 1966. RKM II 250, 417/18 (23).

Karjapoisile visati vett kaela

Karjapoisile visati küll esimesel päeval vett kaela, et ei jääks karja juures magama.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Lisa tõlge
Aleksander Orav, 82 a. Maarja-Magdaleena khk, Soe k. Koguja E. Tampere 1983. RKM II 376, 572 (13). 

Eesti
Lõuna-Eesti
Kaller veetas

Kaller veetas, kaller koetas, kard lõigatas maha.

 

Kolga-Jaani khk. Koguja Regina Sünter 1946–1948. RKM II 71, 23 (76).
Žanr

Eesti
Hõbekepp

Hõbekepp ja kuldnupp, talvel on lühike, suvel on ta pikk, keskpaik keldris ja kabjad kambris.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Lisa tõlge
Äksi khk, Sootaga v, Variku k. Koguja Paul Sepp 1894. H II 56, 511 (10).
Žanr

Eesti
Pikk mets

Pikk mets ja paks mets, seest ei saa silguvarrastki.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Lisa tõlge
Põltsamaa khk. Koguja Martin Luu 1895. H II 49, 916 (14).
Žanr

Eesti
Soo suitseb

Soo suitseb, mägi mäletab, emalepp heidab lehe. 

Lõuna-Eesti
Suu suitseb

Suu suitseb, mägi mäletab, emalepp heidab lehe. 

Tarvastu khk. Koguja Jaan Müür 1913. E 48011 (2).
Žanr

Eesti
Soo suitseb

Soo suitseb, nõmm nõrendab, ahervars heidab poja.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Lisa tõlge
Paistu khk, Holstre v. Koguja Jaan Leppik 1893. E 52806 (1).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Püts püti otsan

Püts püti otsan, hiiresitt kõrre otsan.

Helme khk, Helme v. Koguja Gustav Habicht 1889. H II 25, 228 (149).
Žanr

Eesti
Vaat vaadi otsas

Pütt püti otsas, vaat vaadi otsas, hiiresitt otsas.

Lõuna-Eesti
Vaat vaadi otsan

Pütt pütü otsan, vaat vaadi otsan, hiiresitt otsan.

Marta Kiršbaum, 78 a. Sangaste khk, Korijärve k. Koguja Elmar Päss 1925. E 56004 (3).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Kuldne kurik

Kuldne kurik ja vaskne vars.

 

Tarvastu khk. Koguja Kaspar Tober 1894. H III 20, 312 (28).
Žanr

Eesti
Pudrik puus

Pudrik puus, matrik maas, Hindrik all heinamaal.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Lisa tõlge
Maarja-Magdaleena khk. Koguja Aleksander Vuks 1889. H II 28, 886 (11).
Žanr

Eesti
Kus lapuline kuseb

Kuhu lapuline kuseb, sinna tõusevad nõgesed; kuhu kaasik kuseb, sinna kasvavad kapsad.

Seletus: Vanemal ajal kutsuti pulma ainult sugulased, pilllimehed ja pulmalaulikud ehk kaasikud, eelistatavalt samuti sugulaste seast. Kõik teised – naabrid ja muud tuttavad – olid kutsumata külalised ehk lapulised. Pulmalaulikud olid abielus, enamasti juba eakamad naised, ning nende laulmisel ja isiksusel usuti olevat mõju pruutpaari tulevikule. (T.S.)

Lõuna-Eesti
Kos lapuline kuses

Kos lapuline kuses, senna nõsesse nõgese; kos kaasik kuses, senna kasuse kapsta.

Võromaa, Setomaa. Koguja Victor Julius Stein, trükitud: Stein 1875, 28 (125). 5582. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Humal
English
Hops
Kadri Asu, 67 a. Kolga-Jaani khk, Uue-Võidu v. Kogujad Herbert Tampere ja August Pulst 1937. Pl 43 B2.