Ohverdamised

   Helme kihelkond on oma nime saanud Helme lossist. Nimi on nähtavasti võetud kas Helme oja nimest, mis põhja poolt lossi alt mööda voolab Keisre jõkke, või Helme hallika nimest, mis Helme mõisa all oru perve sees, vastu Arstla talu oli. Seda hallikat usti silmahaiguse vastu abirohuks. Muiste olevat sinna hallikasse neitsid oma puhtuse hoideks helmeid ohverdanud, sellep kutsutud seda hallikat helme hallikaks.
   Nüüd on see hallikas ei tea mis põhjusel täitsa ära kuivanud, nii et ta asetki enam ei tunta. Mina poisikesena, kui kihelkonna koolis käisin, olen sealt hallikast vet joonud (K. Ruut). Vanasti on ka lossist idapoolt mööda voolavat Keisrijõge Helme jõeks kutsutud. Mil põhjusel teda nüüd Keisrejõeks kutsutakse ei ole minul teada.
   Vast sammal põhjusel miks Koorkülas kahte talu Keisretaludeks nimetatakse. Kui keisrinna Katariina II 1764 aastal Liivimaal reisis, on ta ka Koorkülas käinud, kuna sel ajal Koorküla herra M. v. Gersdorff Liivimaa marsall oli Keisrinna tahtnud ka talurahva elu näha. Selleks käinud ta kahes Keisre talus, kus teda talurahva poolt lastud einestada, milleks road, riistad ja taluinimestele riided enne mõisast valmis olevat toodud.
   Selle suure armu ja helduse mälestuseks lastud talupoegasid keisrinnat paluda, noid talusid Keisre taludeks nimetada. Vast sarnasel teel sai ka Helme jõgi omale Keisre jõe nime. Keisrejõe lõpul idapool Lõve valla jao sees on suured ilusad orud ja toredad moräänid, kus praegu suur metsa kasvab mida praegugi veel Keisre paluks kutsutakse. Vast käis Keisrinna ka noid toredaid kohte vaatamas.

   Vana Suislepis viinud kiigi pere naine iga aasta henge ohtu kambri pääle liuaga liha, kodu käiadele hingedele süüa. Kiigi tõise pere teener täädnud sellest ja läinud kambri pääle ja söönud liha ära. Pere naine läinud natukese aea pärast vaatama kas hingedel roog otsas.
   Olnudki liud tühi ja hääl ütelnud sosistades:
"Too veel".
Pere naesel olnud hää meel, et vaim temaga rääkinud ja ütelnud:
"ehk veel tohid!"
   Vaim ütelnud jälle sosistades:
"veel jah, too leend kah!"
  Perenaene lainud ja toonud veel hää hulga liha ja tubliste rasva leend kastuseks kah. Pistnud livaga üle tare lae otsa liha ja leeme ülesse, hingeke olnud nonda julge ja lahke, et ise pere naise kaest liha liua vastu võtnud.
Pere naine läinud tuppa ja kaebanud peremehele ja teenritele haa meelega, et täna õhtu hingeke tema kaest ise oma kaega liha liua vastu võtnud.