Kodused pisiloomad, putukad

Hiirtest ei tohi rääkida

Söögi ajal ei tohtinud hiirtest rääkida, muidu hakkavad viljakotte närima. 

Tartu. Koguja Linda Gross 1985. RKM II 390, 208 (153). 

Kuidas täi, ting ja kirp rääkisid

   Ennevanasti kõik kõnelesid, nii kõnelesid ka täi, ting ja kirp. Kirp ütleb täile: „Mind ei saa kergelt kätte. Jumal hoia sõgeda kätte sattumast, sõge hõõrub seni, kuni ei jää midagi alles. Jumal kanna hoolt, et ma targa kätte satuksin, tark hakkab vaatama ja ma kargan ära tema käest. Kui ma minema pääsen, siis ei saa mind ükski kätte. Ma imen oma peenikese oraga inimeselt kõik vere välja.“  
   Aga täi ütles: „Ma muudkui jookseksin pead mööda edasi, kui juukseid kammi- takse. Mind ka ei saa nad kätte!“  Aga ting ütles: „Kui ma oleksin täi, siis ma sööksin kogu pealuu ära, nii et suured augud oleksid sees.
  Mina küll ei annaks end kergel moel kätte. Aga mind on juuste külge väga tugevalt kinni pandud. Mind ei saa keegi kätte!“ Aga Kristus kuulis, kui täi, kirp ja ting kõnelesid. Ta pani täi mööda pead käima, tingu juuste külge ja kirbu riiete sisse.
   Sellepärast pani kirbu riiete sisse, et seal on tal hea hüpata. Ja kui inimene saab kirbu kätte, siis peab ta teda seni hõõruma, kuni kirpu ei ole enam. „Aga kui hakkab uurima, siis karga ta käest minema, nii et ta ei saaks sind enam kätte!“ Aga tingu pani juuste külge, nõnda et ta ei saaks kuhugi liikuda, muidu ta sööks inimese pea ära, nagu ta oli lubanud. Ja täi pani ta pead mööda kõndima. Ja kõik loomad on praeguseni elus.
 

Kuis täi, ting ja kirp kõnõli

   Innevanast kõik kõnõliq, sis kõnõliq ka täi, ting ja kirp. Kirp ütles täile, õt: „Minno õi saaq hüä viiega kätte. Jummal hoiaq sõkõ kätte saamast, sõkõ seen’ hõõrd, koon’ jää-i midägi perrä. Aq jummal hoiaq  targa kätte saamast, tark nakas kaema ni ma arki karga timä käest. Ku ma ar pääse, sis saa-i minno ütski kätte. Ma uma peen ́kõsõ oraga nutsu inemisõ käest kõõ vere ar.“
   Aq täi ütel ́: „Ma kõõ joosi edesi pääd pite, ku suitas. Minno ka nimä õi saaq kätte!“ Aq ting ütel ́: „Ku ma täist olõsiq, sis ma söösiq kõõ pääluu ar, nigu suurõq tsopaq olõsiq seeh. Ma joht annasi-s hüä viiega kätte. Aq minno ommõ väiga kõvastõ kinni  pant päähiustõ külge.Minno saa-i ütski kätte!“ Aq tuud kuuld ́ Krõstos, ku täi, kirp ja ting kõnõliq. Tä pand ́ täi pääd pite käümä, tingu hiustõ külge ja kirbu rõivastõ sisse.
   Selle pand ́ kirbu rõivastõ sisse, õt sääl kirbul ommõ hüä karõldaq.  Ja ku ineminõ saa kirbu kätte, sis peat timmä hõõrdma seen’, koon’ kirpu olõ-i inäb. „Aq ku nakas kaema, sis kargaq  timä käest arq, nigu saasi-s timä inäb sinno  kätte.“ Aq tingu pand ́ päähiustõ külge, nigu õs saasiq kohegi helähhütägi, muido timä  söösiq inemisõ pää arq, selle õt tä lubasi. Ja täi pand ́ tä pääd pite käümä. Ja kõik eläjäq ommaq parhillagi eloh.

Pelageja (Palakei) Kõoleht, snd 1899. Setumaa, Vilo v, Labõritsa k. Koguja Nikolai Oinas 1934. S 82199/201 (8). Trükitud: Annom, Järv, Kaasik, Toomeos-Orglaan 2020. Inglise tõlge: Kai Veispak-Rawlings, Craig Rawlings.
Žanr

Hooneuss

Igas talus pidavat elama hoone uss, Uss, kes hooneid kurja eest kaitseb. Kord astunud perenaine ussi sabale. Teisel päeval surnud kaks hobust.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Äksi khk. Koguja Karl Koik. E 63626. 

Ussidele anti piima

Vanasti ussid eland toas ahju all. Antud piima juua, hüütud: piilu, piilu, piilu! Siis nad tulnud piimamolli äärde jooma. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Mikk Piikman, 70 a. Hageri khk, Kernu v, Kustja k. Koguja Rudolf Põldmäe 1929. ERA II 20, 176 (1).
Žanr

Madu-uss majas

Ükski maja ei ole ilma madu-ussita. Ega ta ei hammusta, ei puutu ette. Vahest harva, kui ta ennast näitab. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Anna Jõgi 53 a. Kursi khk. Koguja Marta Viidalepp 1937. ERA II 179, 589 (3).

Toakilk ja prussakas

Ka toakilgid ja prussakat lendavad enne vihma tulekut. 
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Rõuge khk. Koguja Jaan Gutves. E 63266 (169).
Žanr

Vihmaussid

Kui vihmaussid vällas on, seesi pialmaa roomavad, sis tuleb vihma. 
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Viljandi, Uue-Võidu v. Koguja L. Köögardal 1937. ERA II 164, 21 (7).
Žanr

Kilke ei hävitatud

Kilke ei hävitatud, kui see majja sattus. Kilgid armastasid laulda vanadele reheahjude pragudes. Kilki peeti mõnes peres õnnetoojaks. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Albert Toming, snd 1897. Põltsamaa khk, Võhma k. Koguja Helle Kull 1985. RKM II 375, 158 (27).

Ristikas

Ristikale ei tohten mitte haiged tetta. Siss nakkaved ristik seda inemist vihkama, kes temale om haiged tennu. Tema nakkavad selle inemise rõivid ära süöma. 
 

Otepää khk, Palupera. Koguja Jaan Kukrus 1895. H III 21, 822 (12).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Idukeset ihualasti

Idukeset ihualasti, haidukestel hamme seljan.

Rõngu khk, Uderna v. Koguja Johannes Martin 1889. H I 2, 551 (1-2).
Žanr

Eesti
Kivi all keldris

Kivi all keldris, maa all möldriks, läätseleeme lännikus ja kamajahu kotis.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Alvine Kool, 54 a. Kursi khk, Laeva v. Koguja Adele Lübek 1933. E 84417 (5).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Härg laudan

Härg laudan, sarvõ välän.

Otepää khk. Koguja Gustav Wulff-Õis 1889. H II 31, 641 (107).
Žanr

Eesti
Mees tassib maja

Mees tassib maja seljas.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Ella Amberg, 65 a. Tallinn < Viljandi. Koguja Paul Alvre 1942. ERA II 302, 62 (51).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Hahk nahksepp

Hahk nahksepp, must nühksepp, vere savihavva pühksepp.

Helme khk. Koguja G. Habicht 1889. H II 25, 224 (3).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Kirbul tuleb

Kirbul tuleb, luigel läheb.

Suure-Jaani khk. Koguja T. Köstner 1889. H II 26, 386 (63).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Must härg

Must härg, muhutsed sarved, liigutab lihapakku.

Paistu khk. Koguja J. Jaakson 1888. SKS, Eisen 309 (64).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Hobu

Hobu tilu mustuke, saba tilutöluke, kõrvad kikkis lätuke.

Viljandi. Koguja A. Suurkask 1894. E 11943 (2).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Tillike hallike

Tillike hallike, rähmätse silmä, kommejandil musta rõõva, Elijas punatse kuvvege.

Helme. Kogujad J. ja P. Einer 1887–1894. H II 48, 888 (10-12).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Hall törk

Hall törk, must lüdi, punase pea viilu.

Suure-Jaani. Koguja J. Mein 1893. H II 43, 385 (197).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Ei karda merd ei maad

Ei karda merd ei maad, küll aga pöidlaküüst.

Võnnu. Koguja P. Rootslane 1895. E 21265 (85).
Žanr