Loodusnähtused
Millalgi elanuvad vanamees oma vanaeidega. Oma eluaja on nad juba ära elnud, aga pole ühtegi last olnud. Ühel sügise päeval lumi sadanud. Naabrilapsed jooksnuvad uulitsal1 ja teenuvad lumest inimesi uulitsal. Vanaeit ja vanamees vaatanuvad aknast, ise mõtelnuvad, et oleks olnud meil ka kas või üks laps – nad oleksivad siis teda hoitnud ja kiigutanud. Naabrilapsed jooksnuvad ära. Vanaeit ja vanamees läinuvad tagunuvad kõik laste tehtud inimesed katki ja hakanuvad ise omadele lumest last pätsima. Vanaeit soovinud tütarlast. Vanamees annud vanaeidele järele. Ütelnud: „No olgu siis sinu soovi järele tütarlaps.“ Saanuvad lapse valmis. Vanad inimesed vaadanuvad nii armsa näoga oma tööd, et vanas põlves veel oskasivad lumest nii ilusa lapse teha. Küll oleks hea, kui tal nüüd hing sisse tuleks. Korraga lumest laps hakanud haevastama, silmi liigutama ja hakanud käima.
Vanamehel ja vanaeidel olnud nii hea meel, heameele pärast ei ole teadnud, mis teha. Viimaks viinuvad selle lapse oma akna alla, pannuvad pingi peale istuma. Tuppa ei ole julenuvad viia, et sulab ära. Naabrilapsed tulnuvad sinna temaga mängima. Vanaeit ja vanamees esiti pole naabrilapsi lubanud oma lumest tehtud lapse juure. Käinuvad suure luuaga, ajanuvad neid minema. Pikapeale pole keelanuvad. Tihtilugu küla lapsed käinuvad nende tütrega mängimas, küll kruga2, küll teisa mängusi. Aga see lumest laps pole sugugi kasvanud. Kartnud kõvasti soojust. Kui päike hakanud kõvemini soendama, lapsel olnud siis väga raske. Peitnud end ikka vilusse ära. Päike vedanud ennast ikka kevade poole, lapsed hakanuvad rohkem väljas olema.
Tulivad vanaeide ja vanamehe kääst küsisivad luba, et nemad ka oma tütre Luuse lubaksivad metsa kevadisi lillesi korjama. Vanad inimesed muidugi lubasid. Lapsed läinuvad metsa, teinuvad tule ülesse. Hakanuvad tule juures ringi mängima. Luusel olnud tule ligi väga paha, läinud tulest eemale. Aga teised lapsed tassinuvad ikka teda oma seltsi. Viimaks lastel tulnud hiil3 üle tule hüpata. Kõik hüpanuvad üle tule, järg tulnud Luuse kätte. Luuse nägi, et kõik hüpasivad üle tule, miks tema siis ei või hüpata! Nii kui oli hüpanud, nii oli ka ära sulanud.
Lapsed näinuvad seda, et Luuse sulas veeks. Kõik pannuvad jooksu kodu. Teadanuvad vanainimestele, et nende tütar Luuse sulas ära veeks. Kül’ vanaeidel ja vanamehel olnud kahju tütrest, aga midagi ei võinud parata. Ainult ütelnuvad: „Kui pole elus antud last, lumest tehtud laps ei ole ka laps.“
Seda juttu ma esimest korda kuulsin 1915. aastal oma vanaema K. Pouline suust, kui ma tema juures elasin.
1 tänaval; 2 ringmängu (< vn круг); 3 iil, tuhin
Üks viisteist aastat on tagasi üks kutsar old, tuld, näind, kui piksenool on läind kohe sisse, maja akand põlema. Öö aegu old, läind kohe põlema, et piksetulest ei saa midagi välja tuua. Maja akanud kohe põlema, ei ole kedagi saand välja tuua.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeKaks tüdrukut tuld Ageri kirikust, laiad kuued old seljas, võtt pealmise kuue üles. Müristand kangeste. Last kuue maha, juskui punane lõngakera kukkund sülest maha, kadunud kohe ää. Tema tuli kirikust, oidis oma kuube. Teine ütled: Lase oma seelik maha. Lastki maha. Müristanud kangeste ja löönd välku.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeMillal saan mina omile,
ee-ee kresla,
millal veeren vendadele
sõidan külla sõtsedelle?
Kevadi on lained laiad,
sügise ojad sügavad,
Tule talve lumetooja,
siluta tiid siledaks,
siis saan mina omile,
veeren võeraks vendadelle,
sõidan külla sõtsedelle.
When can I get to my folk,
ee-ee kresla,
when will I roll to my brothers,
drive to visit my sisters?
In spring, the waves are wide,
autumn streams deep.
Come winter, snow bringer,
smooth the roads,
then I'll get to my folk,
be a guest at my brothers,
drive to visit my sisters.
Vihmakene, vellekene,
hookene, mu omane,
sajukene, mu sõsar!
Ära sa mind märjaks tee -
märjaks tee linnukest,
märjaks linnu lapsekest.
Pole kohta, kus kuivan,
oma taret, kus tahenen.
Kodu kuiva kuuse all,
tare tamme lehtede all.
Seal kohas ma kuivan,
seal tares ma tahenen.
Vihmakõni, vellekõni,
oogukõni, mu omane,
saekõni, mu sõsari!
Ärq sa minnu liges teku,
liges teku linnukõista,
liges linnu lätsekõist.
Ole-i kottu kon kuivaq,
ise tarre (tare alust), kon tahineq.
Kodo kuiva kuuse all(a)
tare tamme lehi all,
sääl kotul (kuhal) ma kuiva,
sääl tarel ma tahine.
Saja vihma, et sahiseb,
lase vihma, et ladiseb.
Saja vihma, kasta mulda.
Jäta minda kastematta -
mul pole kodu kuivatajat,
valge särgi vaalijada1.
1 vaalima - siluma, pehmendama
Fall rain, so it's rustling,
let rain so it's splashing.
fall rain, water the soil.
Don't make me wet -
I don't have a dryer at home
a softener of my white shirt.
Vihm, mine Saksamaale,
päev, tule meie maale!
Rain, go to Germany,
sun, come to our country!
Vii vihma Venemaale,
saada sado Saaremaale.
Venemaal vilä kuivase,
Saaremaal sanna palassõ.
Vihmal vili idanes,
kastel kaera kasunesse.
Päiv, tulõ vällä,
ma anna sullõ pätsi leibä.
püttü piimä. mati valgeid herneid.
Laulud on kõik Räpina murrakus kirjutatud, nii kui nad mulle lapse east pähe on jäänud.
Tuulelapsed nutavad! Öeldakse, kui tuul vingub.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeI run without legs, I scream without a throat, I tear without hands, I whine without pain.
It doesn't fit in the room, fits in the chicken coop.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeKuurm väsis, kanja ei väsi.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeRonk, ronk ruunanahk,
Vana iiu allinahk;
Mine ärä päevä päält.
Ma anna sulle pätsi leibä.
Pääle pätsi kikukese.
Ma anna sulle karbi räimi,
Pääle karbi kats räime.
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeEnnevanasti elasid rikas mees ja vaene mees. Kui rikas mees tegi hommikul tuld, ütles ta ikka: „Näru, tule nüüd juba üles!“, kui tuli piisavalt ruttu põlema ei hakanud. Vaene mees tuli hommikul üles, süütas tuld, ja kui tuli ei tahtnud põlema minna, ütles: „Jumal, issakene-issakene, kuidas ta nüüd põlema ei lähe!“ Ei ütelnud kunagi halba sõna. Tegi ikka ristimärgi, kui tuli süttis, ja kui selle ära kustutas, siis tegi käega ristimärgi peale. Rikkal mehel ei olnud sellest asjagi, kuigi vaene mees küll ütles, et niimoodi tuleb tulega ümber käia. Rikka mehe tuli käis igal õhtul vaese mehe tulega juttu rääkimas.
Ükskord tuli jälle rikka mehe tuli vaese mehe tule poole ja ütles: „Ma põletan oma peremehe ära, sellepärast et ta ei ütle mulle kunagi head sõna, ei hooli minust, trambib mind jalgadega, lapsed kõik sülitavad ja ei tee kunagi ristimärki peale, nii et ma saaksin ka puhata!“ Vaese mehe tuli ütles: „Oi, mul on küll hea peremees ja perenaine! Hoiavad mind alati hästi. Kui ma kohe põlema ei lähe, siis ütleb: „Jumal, issakene, kuidas ta nüüd üles ei tule!“ Teeb ikka ristimärgi, kui tuli põlema läheb, ja kui ära puhub, siis heidab käega ristimärgi peale, ütleb „aamen“.“ Vaese mehe tuli ütles: „Kui sa oma peremehe maja ära põletad, siis ära sa minu peremehe sõela põleta, see on teie pool!“ Rikka mehe tuli ütles: „Ei põleta.“ Järgmisel hommikul tuli rikas mees üles, pani tule põlema ja ütles: „Kurinahk, ei saa kunagi ühe korraga üles!“ Ise läks sängi veel puhkama. Siis pani tuli maja põlema ja kõik põles ära.
Vaese mehe sõel jäi terveks, seda tuli säästis, ei põletanud seda ära. Rikas mees põles koos kõige majaga ära. Kõik imestasid väga, kuidas sõel oli posti otsas terveks jäänud, kõik muu oli ära põlenud. Vaene mees tõi oma sõela koju ja ütles: „Sellepärast jumal seda säästis, et see oli minu oma. Jumal ikka aitab vaeseid mehi! Näed, sõelagi jättis põletamata!“
Elliq innevanast rikas miis ja vaenõ miis. Ku rikas miis pand hummogult tuld palama, ütel ́ timä kõõ: „Halv, tullq no jo üles!“, ku tuli tulõ-s nii ruttu üles. Vaenõ miis tull ́ hummogult üles ja hõõrd ́ tulõ veerdu ja ütel ́, ku tuli taha-s palama minnäq, õt: „Jummal, essäkene-essäkene, kus tä no lää-i palama!“ Ütle-s kunagi halvaga. Kõõ hiit ́ risti ette, ku tuli tull ́ üles ja ku kistut ́ ar, sis tekk ́ käega risti pääle.
Rikkal mehel olõ-s tuust asjagi, hots külq kuna vaenõ miis ütel ́ ka, õt nii vaja tulõga ümbre kävvüq. Rikka mehe tuli tull ́ õga õdagu vaesõ mehe tulõga kõnõlama. Ütskõrd tull ́ jal rikka mehe tuli vaesõ mehe tulõ mano ja ütel: „Ma paloda uma peremehe ar, selle õt tä ütle-i kunagi mullõ hüvvä sõnna, hooli-i minkõstke, sõkk minnu jalguga, latsõq kõõ sülgaseq ja hiidä-i kunagi risti pääle, nigu mul ka saasiq puhadaq!“
Vaesõ mehe tuli ütel ́: „Oi, mul külq om hüä peremiis ja pernaane! Minno höste hoitvaq kõõ. Ku tulõ-i ma üles üte vooriga, sis ütles, õt: „Jummal, essäkene, kus tä no tulõ-i üles!“ Ja hiit kõõ risti ette, ku tuli lätt palama. Ja ku puhksõs ar, sis heit käega risti pääle, ütles „aamen“.“ Vaesõ mehe tuli ütel ́: „Ku sa ar palotat uma peremehe maja, sis arq sa mu pere- mehe sõkla palotagu-i ar, tuu om ti puul!“ Rikka mehe tuli ütel: „Paloda-i.“ Tõõsõ hummogu tull ́ rikas miis üles, pand ́ tulõ palama ja ütel: „Kuradinahk, tulõ-i voorigi kõrraga üles!“ Esi läts ar sängü viil puhkama. Sis tuli pand ́ maja palama ja palli kõik ar. Vaesõ mehe sõgõl jäi tervest, tuu tuli hoit ́ ar, nigu paloda-s ar.
Rikas miis palli ka üteh kõõ majaga. Kõik väiga imehteliq, õt kuis sõgõl oll ́ jäänü tervest tulba otsah, muu oll ́ kõik ar palanu. Vaenõ miis tõi ar uma sõgla kodo ja ütel´: „Taa selle jummal hoit ́ar, õt taa oll ́mul. Vaesit miihi õks jummal ka avitas! Näet, sõglagi jätt ́ palotamalda!“
Valitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeValitud keelel puudub tõlge.
Lisa tõlgeOn käädripäev soe ja päikesepaiste, siis otsi kasukat suveks valmis.
Should Saint Gertrude's Day be warm and sunny, find a fur coat for summer.
Lina oli kord lausunud: "Päike mu paisutab, vihm venitab, põud põletab peris ära."
The flax said: "The Sun will swell me, the rain will stretch me and the draught will burn me all up."
Päike pleegib pangilaua, kuu kulbivarre.
The sun bleaches a bucket table and the moon bleaches a scoop handle.
Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu.
No evening is yet there for buzzing of one beetle.
Kui Sõel kadripäeval enne päikesetõusu maha lähäb, siis ei võta külm järgmisel sügisel vilja ära.
If the Pleiades set before sunrise on Saint Catherine's Day, the crop will not freeze in the autumn.
Kurja ilma järgselt paistab päike kõige kenamini.
Kurja ilma järgi paistab päev kige kenamine.
Väimees on kui talvine päike: hilja tõuseb ja vara läheb looja.
A son-in-law is like the winter sun: he rises late and sets early.
Jaanuarikuu sula on nälja ema.
A thaw in January is the mother of hunger.