Kalad

Kilu tuli põhjatuulega

Läänetuulega palju kala ei old. Kilu tuli põhjatuulega.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Aleksander Kolter, 67 a. Mustjala khk, Meriste k. Koguja Ellen Hiob 1949. KKI 10, 387 (2).
Žanr

Merelinnud

Kui merelinnud kalda tulid, siis räime tuli ka kalda. Ahvenast ja koha ja siiga ja vimma ja turssa ja säga sai püüda. Tuul ja torm on mereme püha, ilus ilm toob kalaliha. See oli niske kalameeste laul. 
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tõstamaa khk, Kõpu k. Koguja Mall Hiiemäe (Proodel) 1964. RKM II 175, 430 (16).
Žanr

Latikas on valetaja kala

Kui esimesena õnge juhtus latikas, siis arvati püüdja narritud saavat kaladest, sest latikas on valetaja kala. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Häädemeeste, Tahkuranna v. Kogus Pärnu Poeglaste gümnaasium 1933. E 84729 (9).
Žanr

Enne vihma on angerjas kivi pääl

Enne vihma on angerjas kivi pääl, kuna müristamise ilmaga ta rändab. 

​​​​​​​Pärnu. Kogus Pärnu Poeglaste gümnaasium 1933. E 84654 (13).
Žanr

Angerjad tulevad maale ussiks

Kui tuul puhub mere poolt, siis angerjad tulevad maale ussiks. Kui tuul puhub maa poolt, siis ussid lähevad merde angerjaks. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Noarootsi khk. Koguja Paul Ariste 1927. E 60432 (1).
Žanr

Angerjas on ussi poolvend

Angerjas olla ussi poolvenda. Ühti moodi pikad. 
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Kihnu. Koguja Paul Ariste 1933. RKM II 10, 172 (47).
Žanr

Angerjas käib põllus erneid söömas

Angerjas on ussi moodi kala. Ta käib vahel põllus erneid söömas.

Emmaste v, Ole k. Koguja J. Meiusi 1973. KKI, KS. 
Žanr

Haug oli metsas hunt

Haug ei ole olnud enne kala. Ta on olnud metsas hunt. Aga kui kurat teinud hundi, siis haug on vihastanud ja läind vette.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Keila khk. Koguja Eduard Kriitmäe 1949. RKM II 34, 437 (10).
Žanr