Metsad, niidud

Metsapuude keelesegadus

Vanasti olid meie metsa puud kõik kõnelenud, nagu rahvalaulu sõna ütleb: „Ennemuiste vanal aal, kuusekära sõja aal.” Kord läks vanamees metsa puid raiuma. Kask kohe vastu paluma:
    „Ära mind raiu, minust saab riistapuud.”
    Kuusk ütles: „Ära mind raiu, minust saab palgipuud.”
    Haab ütles: „Ära mind raiu, minust saab ojapuud.”
    Sarapuu ütles: „Ära mind raiu, minust saab vitsapuud.”
    Ja nii edasi. Nõnda palusid kõik puud vastu ja vanamehe hale süda ei lasknud teda ühtegi puud maha raiuda. Viimaks läksid metsapuud juba nõnda ülekäte, et nad kõik saladused välja lobisesid, mis iganes metsas peidus pidi olema.
    Nõnda olid puud kord ka metsakuninga varanduse peidupaigast inimestele kõnelenud ja selle inimestele kätte juhatanud. See pahandas metsakuningat väga ja ta segas sellepärast puude keele nõnda ära, et sellest enam keegi aru ei pidanud saama ja et puud ka enam oma eest ei võinud paluda, kui neid raiuda tahetakse. Inimesed kuulevad küll veel puude kohinat, aga ei mõista enam, mis nad sellega öelda tahavad. Ehk kahetsevad ja nutavad nad taga oma ilusat kõnekõla.  

The forest trees' babel

In the old days, the trees of our forest all spoke, just like the folk song goes: “Long ago in olden times, in times of firs’ clamour and war.” Once, an old man went into the forest to cut down trees. Birch pleaded right away:
    “Don’t cut me down, I can be a tool.”
    Fir said: “Don’t cut me down, I can be a log.”
    Aspen said: “Don’t cut me down, I can be a dugout.”
    Hazelnut said: “Don’t cut me down, I can be a barrel hoop.”
    And so on. In this way, all the trees pleaded not to be felled, and the old man’s tender heart wouldn’t let him cut down a single tree. In the end, the trees got so out of hand that they started giving up all the secrets of things that might be hidden in the forest.
    So, as time passed, the trees even told humans where the Forest King’s treasure was hidden and guided them to it. This enraged the Forest King, and as a consequence, he jumbled up the trees’ language so that no one may understand it anymore, and so the trees cannot plead for their lives when someone wants to cut them down. People do still hear the trees’ rustling, but can no longer understand what they are trying to say. Perhaps they are regretting and lamenting the loss of their beautiful chatter.  

Tarvastu khk. Koguja Johan Kala 1896. Trükitud: Järv 2016; Järv 2018.

Metsas eksimisel lugeda Issameie

„Karussaare“ õue all on üks koht, kuhu inimene päise päeva ajal ära eksib, papa isegi olevat mitu korda eksinud. Mina hakkasin ka ükskord tulema ja äkki hõreda aaviku sees lähevad silmad kirjuks ja olingi eksinud. Vaatan, nagu linnas – suured majad, vabrikud, kõrged tornid. Siis tulid meelde, et papa rääkis, ta olevat lugenud Issameiet, kui ta ära eksinud. Lugesin ka Issameiet ja kui sain öeldud, et "anna andeks meie võlad", kadus kõik ja nägin, et olin „Teste“ õue all. Olin käinud nagu hobune ringi, suur see ring polnud. Kui silmad lahti läksid, siis istusin maas. 

Emilie Laar. Kolga-Jaani khk, Võisiku v, Oorga k. Koguja Johannes Raidla 1937. ERA II 202, 359/60 (32).

Eesti
Hiieorg

Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Triinu Endik, 71 a. Märjamaa khk, Tolli k. Koguja Maimu Piiriste 1939. ERA II 227, 275 (3)

Eesti
Metsatee viib tagasi kõrtsi

Korra tulnud Savi Jaan läbi Kõulaane kodu poole. Ta tulnud nimelt Tilga kõrtsist. Läinud, läinud, jõudnud Mihkli niiduni ja korraga olnud Tilga kõrtsi ees tagasi. Käinud niiviisi kolm korda. Ikka saanud kuni Mihkli niiduni ja säält Tilga kõrtsi ette tagasi, aga koju pole jõudnud. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Juula Ilves, 96 a. Helme khk, Taagepera v. Koguja Eduard Laugaste (Treu). ERA II 1, 256 (6).

Eesti
Metsa eksimisel riided pahempidi

Mees eksinud metsa ära, Käinud kogu päeva mööda metsa, tee mis tahad, välja ei pääse. Viimaks tulnud mehele meelde, et vanad inimesed rääkinud, metsas ära eksides vaja riided pahempidi selga panna. Mees käänanud riided ümber, pannud pahempidi selga. Kohe läinud mehe silmad lahti, tunnud ära tuttava koha, pääsnud varsti metsast välja. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

A. Andresson. Tartu. Koguja Matthias J. Eisen [dateeringuta]. E X 11 (53).