Koduloomad ja -linnud

Taluellu kuulusid koduloomad ja -linnud: härjad, lehmad, lambad, hobused, sead, kassid-koerad, mõnikord ka eesel. Lindudeks olid kuked-kanad ning ka koduhaned ja -pardid. Inimestel oli taluloomadega lähedane suhe – neist paljudel olid oma nimed ja isiksused. Koduloomi õpiti lähedalt tundma juba lapsena karjas käies. 
   Loomade heaolu ja sigimine kindlustas ka inimesele toidu ja jõukuse. Loomi märgati, nende tundeid väljendati naljatlevates loomahäälte tõlgendustes kui muudes lauludes. Kui neiu abiellumisel kodunt lahkus, siis pulmalaulude sõnul jäid teda taga nutma kodu, ema-isa ja lehmad, kelle eest ta oli hoolt kandnud. 
    Koduloomadega oli suhe ka mõneti keeruline, sest inimesed vaevasid neid rasketel töödel, - nii nagu ka iseendid - ning kasvatasid neid müügiks ja söögiks. Põhjamaal oleks raske olnud ilma töö- ja kariloomateta ära elada. Loomatapmine oli tookordse elu vältimatu osa, kuid öelgem, et inimene tegi seda vastutustundega. Raske sündmus oli seatapp ja sellega seotud tunnete kohta ütleb mõndagi väljend, „vennaihu sööma“. Oma pere siga ei tapetud ise, vaid selleks kutsuti külast keegi teine, ning peeti kinni vastavast kombestikust. Kõik saadused kasutati hoolikalt ära ning minema ei visatud ühtki toiduraasukest. 

    Eriline koht on kukel, kellel arvati olevat võim kurjade vaimude üle. Kukk mõõdab oma kiremisega aega ja kuulutab koidu saabumist, ning kolmanda kukelaulu ajal peavad kurjad vaimud põgenema. Lõuna-Eesti kirikutornide otsas on risti asemel kukk. Sarnaselt metslindudega võib kukk olla tark ja anda inimesele nõu. Tänapäeval on kukelaulu mõõtmistega avastatud, et kukk on tõesti suurepärane kell, kes laulab kindlate ajavahemike järel. Seega ettekujutus kuke ebatavalistest võimetest pole liialdus.
    Maagilist jõudu on omistatud munadele, mis on olnud rituaalseks toiduks lihavõttepühadel, jüripäeval, karjalaskepäeval, ja mida on pakutud kosilasele. Kuid mune on maetud ka lambalauta lambaõnne saamiseks.
    Mitmetes rahvajuttudes kaitsevad taluloomad ja -linnud end koos metsloomade vastu, sümboliseerides niiviisi pere ühtehoidmist. 

Taive Särg

Loomi löödi vitsaga kolm korda

Kui kari esimest korda välja läks, võeti vits, käidi kolm korda ümber karja, löödi igat looma kolm korda vitsaga, visati see vits lauda uksest sisse, et loomad kodu tuleksid. 

English
Animals were whipped three times

Animals were whipped three times. When the herd went out for the first time, a twig was taken and the herdsman walked three times around the herd. He struck each animal with the twig three times and the twig was thrown through the door of the stable to make the animals come home.

Aliide Õunmartin, snd 1905. Võnnu khk, Kastre k. < Äksi khk, Raigastvere k. Koguja Külli Tamkivi 1986. RKM II 396, 635/6 (23). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.