Koduloomad ja -linnud

Taluellu kuulusid koduloomad ja -linnud: härjad, lehmad, lambad, hobused, sead, kassid-koerad, mõnikord ka eesel. Lindudeks olid kuked-kanad ning ka koduhaned ja -pardid. Inimestel oli taluloomadega lähedane suhe – neist paljudel olid oma nimed ja isiksused. Koduloomi õpiti lähedalt tundma juba lapsena karjas käies. 
   Loomade heaolu ja sigimine kindlustas ka inimesele toidu ja jõukuse. Loomi märgati, nende tundeid väljendati naljatlevates loomahäälte tõlgendustes kui muudes lauludes. Kui neiu abiellumisel kodunt lahkus, siis pulmalaulude sõnul jäid teda taga nutma kodu, ema-isa ja lehmad, kelle eest ta oli hoolt kandnud. 
    Koduloomadega oli suhe ka mõneti keeruline, sest inimesed vaevasid neid rasketel töödel, - nii nagu ka iseendid - ning kasvatasid neid müügiks ja söögiks. Põhjamaal oleks raske olnud ilma töö- ja kariloomateta ära elada. Loomatapmine oli tookordse elu vältimatu osa, kuid öelgem, et inimene tegi seda vastutustundega. Raske sündmus oli seatapp ja sellega seotud tunnete kohta ütleb mõndagi väljend, „vennaihu sööma“. Oma pere siga ei tapetud ise, vaid selleks kutsuti külast keegi teine, ning peeti kinni vastavast kombestikust. Kõik saadused kasutati hoolikalt ära ning minema ei visatud ühtki toiduraasukest. 

    Eriline koht on kukel, kellel arvati olevat võim kurjade vaimude üle. Kukk mõõdab oma kiremisega aega ja kuulutab koidu saabumist, ning kolmanda kukelaulu ajal peavad kurjad vaimud põgenema. Lõuna-Eesti kirikutornide otsas on risti asemel kukk. Sarnaselt metslindudega võib kukk olla tark ja anda inimesele nõu. Tänapäeval on kukelaulu mõõtmistega avastatud, et kukk on tõesti suurepärane kell, kes laulab kindlate ajavahemike järel. Seega ettekujutus kuke ebatavalistest võimetest pole liialdus.
    Maagilist jõudu on omistatud munadele, mis on olnud rituaalseks toiduks lihavõttepühadel, jüripäeval, karjalaskepäeval, ja mida on pakutud kosilasele. Kuid mune on maetud ka lambalauta lambaõnne saamiseks.
    Mitmetes rahvajuttudes kaitsevad taluloomad ja -linnud end koos metsloomade vastu, sümboliseerides niiviisi pere ühtehoidmist. 

Taive Särg

Helifail
Eesti
Kana laul pärast munemist

Kaa-kaa-kaa kaks muna!

English
Hen's song after laying an egg
Marta Mäesalu, snd 1893. Tartu l < Häädemeeste khk, Orajõe v, Kabli k. Salvestaja Ottilie-Olga Kõiva 1979. RKM, Mgn. II 3311 (13).

Helifail
Eesti
Kanade laulud: suured ja väiksed munad

Toot-toot-toot. [Suure ja väikse munaga kanad.]

English
Hens' songs: big and small eggs
Marta Mäesalu, snd 1893. Tartu l < Häädemeeste khk, Orajõe v, Kabli k. Salvestaja Ottilie-Olga Kõiva 1979. RKM, Mgn. II 3311 (23).

Helifail
Eesti
Kukelaul

Kuke kiremise jäljendus "rüäpillil". 

English
Rooster's song

Rooster's crow imitation on the rye instrument. 

Erna Tohver, 70 a. Hargla khk, Taheva v. Salvestaja I. Järva 1976. RKM, Mgn. II 4097 (16).

Helifail
Eesti
Kukelaul: Naabrite kuked

Naabri kukk laulis ... 

English
Rooster's song: Neighbours' roosters

The neighbours' roosters sang... 

Ants Varjend, 75 a. Kambja khk, Topsi talu. Salvestaja Ain Urbel 1985. RKM, Mgn. II 3916 (40).

Helifail
Eesti
Kukelaul: Meil rikas rahvas

Naabrite kuked laulsid. 

Meil rikas rahvas! --- 

Lõuna-Eesti
Kukelaul: Meil rikka rahvas

Naabrite kuke laalveq

Meil rikka rahvas! --- 

Helmi Kalm, 73 a; Rudolf Kalm, 68 a. Pilistvere khk, Vitsjärve k. Salvestaja Ellne Liiv. RKM, Mgn. II 3443 (23).

Helifail
Eesti
Kukelaul
Lõuna-Eesti
Kukelaul

Kukuruu!
Karga uppa! 
Üks uba1 sulle, tõine mulle, 
kolmas koti pidäjälle!

Herbert Tampere: Aga võtke veel üks kord! 

Kukuruu!
Karga uppa! 
Üks oakene sulle, tõine mulle, 
kolmas koti pidäjälle!

Darja Kägovere, 69 a. Setomaa, Suure-Rõsna k. Salvestaja Herbert Tampere 1971. RKM, Mgn. II 2093. Lit. ja tõlkinud Taive Särg.