Hinge rändamine

  

Henge-liblikas

Vana rahva jutu perrä om üts ahk liblikakene henge-liblikaks” arvatu, kes esi inimise heng” pidavat olema ja enne inemise koolmist ümbre tõbidse aseme lendelema nink ka peräst, kui kadonu heng”, veel mõni aig perän koton käuma, ommi sugulasi ja omma vanna kotust veel kaema. Sellepärast om sis vaia hoolega tähele panda, et keäki seda väikest ahka liblikat ära ei surma, see kaotavat jo üte inemise henge ära. Väikese “henge-liblika” tegevüs ollev inemise koolmise man kõige selgemal näta. Om keäki henge heitmisel, sis lase paja1 vallale ja pane kausiga vesi paja1 pääle, ent esi jää kohegi salajahe paika vahtima. Siss olevat selgesti näta, kuis heng aha liblika näol henge viija (vits engli) käen om, kes teda läbi kausin olevast veest viip, ja nii viisi kõigest patust puhtas mõsep, puhta valge närdsu sisse panep ja siss taivahe Jumala mano viip. Sel kombel käüvat heng ka peran surma koton, omatsid kaeman, ja ta ei lendavat kunagi ütegi ropu asja pääle.

 

1 aken

 

 

Vastseliina. Koguja Jaan Sandra 1894. H I 6, 245/6 (4).

Hing lahkub kärbsena kehast

Kudima kandis juhtunud see lugu. Üks mees maganud ja teised näinud, kui üks kärbes lendas suust välja ja lendas veepangi sanga pääle ja sang olnud nöörist, ulatanud vette ja kärbes ka kukkunud vette, rabelenud seal. Mees voodis liigutas ennast ja oigas. Kui kärbes välja sai, lendas jälle suhu tagasi. Ja mees tõusnud üles ja rääkinud: “Mina läksin üle jõe ja purde palk oli vee sees ja mina kuidagi üle ei saand ja keegi appi ka ei tulnud.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Jaan Karm 64 a. Tartu-Maarja khk, Kavastu v, Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. Koguja Richard Viidalepp (Viidebaum) 1932. ERA II 54, 190 (179).

Mõisahärra Stryke kabel
Von Strykide matusekabel Riidaja mõisas ja selleni läbi metsa raiutud juurdepääsutee.
Eesti
Põrgulaane kuri kummitus

Põrgulaane mõtsan om vana Striike matuse kabel, mille asemel olli ennembi veel üits tõne vanem kabel ja selle vana kabeli aa mateti kik koolnu kabeli alla keldrisse, mis jäeti uue kabeli tegemisel selle põrmatu alla.
    Aga vana tige Läll, kes kikki piinas ja kelle koolmise aas terve mõis kogus täis musti varesid, mateti kabeli kõrva keldri moodu müürit auku ja see auk vai haud müüriti perast ka päält kinni, et kuri heng välja ei saas.
    Ning tema hauale es panda egigi risti mitte ta kurja tegude perast, vaid panti müüri pääle tett künkale saksakeelne kivi tahvel, kohe pääle olli raat, et Läll hauas paigal seisku. Aga siski käis ta veel kodun ja põrut ega ööse häärberi usse pihta ning karjus pojale, et see ta mõisat ilusti hoidku ja põlde kõvasti harigu.
    Hommiku vara luuse ta vilja mööda ja vahte, kuda see kasvave. Üte kõrra olli pääle rahva ka härra esi nännu, ku koolja kõn’dnu kaaru pidi ja tõmmanu poorisid läbi sõrme, nagu oles ta teri maha roobitsen. Ja härra läts ära Polli elama, ning alles tema vanem poig tulli Riidaje elame, kes laskegi vana kabeli asemele uue ehite, millele rist otsa pandi ja must ingel ette vahtma.
    Vana Läll kaevati aga sest august välja, sest tal müüriti uus keldri moodu haud, koe ta üten provvaga sisse pandi ja mulda täis aeti, ning selle müür sis päält kõvasti kinni tetti.
    Ja sellele havvale pandi veel uus saksakeelne tahvel pääle, millel oli väljatuleku keeld kõvemine sisse raiut ja vana Läll es tulegi pärast seda oma keldrist välja.

Mulgi
Põrgulaane kuri kummitus

Põrgulaane mõtsan om vana Striike matuse kabel, mille asemel olli ennembi veel üits tõne vanem kabel ja selle vana kabeli aa mateti kik koolnu kabeli alla keldrisse, mis jäeti uue kabeli tegemisel selle põrmatu alla.
    Aga vana tige Läll, kes kikki piinas ja kelle koolmise aas terve mõis kogus täis musti varesid, mateti kabeli kõrva keldri moodu müürit auku ja see auk vai haud müüriti perast ka päält kinni, et kuri heng välja ei saas.
    Ning tema hauale es panda egigi risti mitte ta kurja tegude perast, vaid panti müüri pääle tett künkale saksakeelne kivi tahvel, kohe pääle olli raat, et Läll hauas paigal seisku. Aga siski käis ta veel kodun ja põrut ega ööse häärberi usse pihta ning karjus pojale, et see ta mõisat ilusti hoidku ja põlde kõvasti harigu.
    Hommiku vara luuse ta vilja mööda ja vahte, kuda see kasvave. Üte kõrra olli pääle rahva ka härra esi nännu, ku koolja kõn’dnu kaaru pidi ja tõmmanu poorisid läbi sõrme, nagu oles ta teri maha roobitsen. Ja härra läts ära Polli elama, ning alles tema vanem poig tulli Riidaje elame, kes laskegi vana kabeli asemele uue ehite, millele rist otsa pandi ja must ingel ette vahtma.
    Vana Läll kaevati aga sest august välja, sest tal müüriti uus keldri moodu haud, koe ta üten provvaga sisse pandi ja mulda täis aeti, ning selle müür sis päält kõvasti kinni tetti.
    Ja sellele havvale pandi veel uus saksakeelne tahvel pääle, millel oli väljatuleku keeld kõvemine sisse raiut ja vana Läll es tulegi pärast seda oma keldrist välja.

Andres Veltmann, 60 a. Helme khk, Riidaja v. Koguja Hans Martin 1942. ERA II 303, 352/4 (12) . Foto: Mihkel Leetmaa 1996. EVM N 398:97, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalv