Hinge rändamine

Hingetuul

Sureb keegi, siis avatakse surnutoa aken, et hing hõlpsasti välja pääseks. Tookordset puhuvat tuult nimetatakse hingetuuleks.

 

Soul wind

When someone dies, the window of that room is opened so that the soul can easily pass on. The wind blowing at that time can be called soul wind.

Pärnu poeglaste gümnaasium 1932. Pärnu, Sauga v. E 85, 78733 (1).

Hing liigub metsas tuulehoona

Kuskil talus olnud naine raskesti haige. Sealt talust olnud keegi väljas. Koju tulles läinud temast metsa vahel mööda äkiline kõva tuulehoog. Koju jõudes leidnud haige surnud. Arvatud, et see tuulepuhang olnud surnu hing.

 

 

The soul moves in the forest as a gust of wind

Somewhere on the farm, a woman was seriously ill. Someone from that fram was outside. When he was coming home through the forest, a sudden strong gust of wind passed him. Arriving home he found the sick one dead. You think that this gust of wind was the soul of the dead.

Vändra khk. Koguja Linda Pärt 1922. E, StK 14, 24 (29).

Suremise puhul

Üks ema pannud lapse suremise puhul tähele, et kui laps viimast korda hinge tõmmanud, siis ühtlasi nagu mingi tuuleõhk läinud aknast välja. Lillelehed lõhisenud kohe.

 

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Peetri khk, Ammuta k. Koguja Richard Viidalepp (Viidebaum) 1927. E, StK 40, 240 (91).

Hing uitab toa ümbruses

Hing uitas mõne aja toa ümbruses nagu jumalaga jättes, siis läks ära.

 

 

The soul wanders

The soul wandered around the room for a while as if it was leaving the room, then it went away.

Simuna khk, Paasvere v, Rahkla k. Koguja Kalvi Johannes Õis 1940. ERA II 279, 280 (91).

Hing elab nelikümmend päeva maa peal

Inimese hing elada nelikümmend päeva veel maa peal pärast surma, siis vast võetakse teda taeva.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Jõelähtme khk, Ihasalu k. Koguja Gusav Kaasik 1909. E 46395 (95).

Hinged käivad saunas vihtlemas

Surnute hinged käinud vanasti saunas vihtlemas.

 

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Otepää khk. Koguja Matthias Johann Eisen 1932. E 8°10, 84 (355).

  

Henge-liblikas

Vana rahva jutu perrä om üts ahk liblikakene henge-liblikaks” arvatu, kes esi inimise heng” pidavat olema ja enne inemise koolmist ümbre tõbidse aseme lendelema nink ka peräst, kui kadonu heng”, veel mõni aig perän koton käuma, ommi sugulasi ja omma vanna kotust veel kaema. Sellepärast om sis vaia hoolega tähele panda, et keäki seda väikest ahka liblikat ära ei surma, see kaotavat jo üte inemise henge ära. Väikese “henge-liblika” tegevüs ollev inemise koolmise man kõige selgemal näta. Om keäki henge heitmisel, sis lase paja1 vallale ja pane kausiga vesi paja1 pääle, ent esi jää kohegi salajahe paika vahtima. Siss olevat selgesti näta, kuis heng aha liblika näol henge viija (vits engli) käen om, kes teda läbi kausin olevast veest viip, ja nii viisi kõigest patust puhtas mõsep, puhta valge närdsu sisse panep ja siss taivahe Jumala mano viip. Sel kombel käüvat heng ka peran surma koton, omatsid kaeman, ja ta ei lendavat kunagi ütegi ropu asja pääle.

 

1 aken

 

 

Vastseliina. Koguja Jaan Sandra 1894. H I 6, 245/6 (4).

Eluhiir

Inimese hing tulla vahel magamise ajal inimese suust välja hiire näol. Mõnikord võida inimese kehas tähele panna, kuidas hiir siis liigutab. Öeldakse, et kehas on eluhiir.

 

Mouse of life

Sometimes during sleep a person's soul comes out from its mouth in the form of a mouse. Sometimes you can notice how the mouse moves in the human body. It is said that there is a mouse of life in the body.

Rakvere khk. 1932-1933. E 8°12, 91 (298).

Elulutikas

Kui inimesel naha all nagu miski väike tükike vahetevahel liigutab/väriseb (enamasti silma ümbruses), see on elulutikas. Kui lutikas liigutab, siis inimene hakkab elavamaks minema.

 

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Mihkel Kaevalt, 74 a. Simuna khk, Muuga k. Koguja Richard Viidalepp (Viidebaum) 1929. ERA II 13, 412 (37).

Hing lahkub kärbsena kehast

Kudima kandis juhtunud see lugu. Üks mees maganud ja teised näinud, kui üks kärbes lendas suust välja ja lendas veepangi sanga pääle ja sang olnud nöörist, ulatanud vette ja kärbes ka kukkunud vette, rabelenud seal. Mees voodis liigutas ennast ja oigas. Kui kärbes välja sai, lendas jälle suhu tagasi. Ja mees tõusnud üles ja rääkinud: “Mina läksin üle jõe ja purde palk oli vee sees ja mina kuidagi üle ei saand ja keegi appi ka ei tulnud.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Jaan Karm 64 a. Tartu-Maarja khk, Kavastu v, Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. Koguja Richard Viidalepp (Viidebaum) 1932. ERA II 54, 190 (179).

Hing läheb linnu sisse

Kui vanapoiss ära sureb, läheb ta hing linnu sisse, kes nii laulab: "putt pea lutt, pea otsas tutt".

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Anseküla khk. Koguja Friidu Peeters 1891. H II 41, 377 (27).

Vile tuul

Vile tuul, milles arvatakse poonud inimese hing olevat.
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Karksi, Ainja. Koguja L. Lepp 1932-1933. KKI, WS.

Jumala hõng

Tuul - jumala hõng, jumal oma hõnguga.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Setumaa, Kuulja v, Väike-Kuuliski k.Koguja Paulopriit Voolaine 1929.  ERA II 21, 75 (4).

Eesti
Lõuna-Eesti
Nigu halv hine pääle

Nigu halv hinge pääle, nii ahnõ raha pääle.

Setumaa, Satseri v. Koguja V. Savala 1887. ERA II 174, 478 (25). 791.
Žanr

Eesti
Seto
Last hoia ku hinge

Last hoia ku hinge, a raputa ku uibot, sis saa lat's.

Setumaa, Mäe v, Võõpsu k. Koguja V. Raud 1938. AES, 9. 5541.
Žanr

Eesti
Pehme keel

Pehme keel petab, hea hing annab.

Lõuna-Eesti
Pehme kiil

Pehme kiil pett, hää hing and.

Setumaa. Koguja Julius Mägiste 1932-1939. KKJ VS. 8617.
Žanr

Eesti
Hundi ja sea käest

Hundi ja sea käest ei pääse hing ka ära.

Lõuna-Eesti
Soe ja tsia käest

Soe ja tsia käest päse-ei hing ka ar.

Vastseliina khk < Setumaa. Koguja Jaan Sandra 1900. H II 63, 415 (1096). 10806.
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Vaesele annat

Vaesele annat, hingelavva pääle panet.

Vastseliina khk < Setumaa. Koguja Jaan Sandra 1900. H II 63, 398 (755). 13099.
Žanr

Eesti
Kes vana pattu mäletab

Kes vana pattu mäletab, see oma hinge unustab.

Lõuna-Eesti
Kia vana pattu mäletas

Kia vana pattu mäletas, tuu umma hinge unetas.

Vastseliina khk. Koguja Jaan Sandra 1898. H II 61, 854 (88). 13327.
Žanr

Petseri surnuaial

 

Eesti
Söömine haudadel Petseris
English
Eating on the grave in the Petseri cemetery, Setomaa.
Foto: Vilhelmine Säägi 1936. ERA, foto 641.
Žanr

Mõisahärra Stryke kabel
Von Strykide matusekabel Riidaja mõisas ja selleni läbi metsa raiutud juurdepääsutee.
Eesti
Põrgulaane kuri kummitus

Põrgulaane mõtsan om vana Striike matuse kabel, mille asemel olli ennembi veel üits tõne vanem kabel ja selle vana kabeli aa mateti kik koolnu kabeli alla keldrisse, mis jäeti uue kabeli tegemisel selle põrmatu alla.
    Aga vana tige Läll, kes kikki piinas ja kelle koolmise aas terve mõis kogus täis musti varesid, mateti kabeli kõrva keldri moodu müürit auku ja see auk vai haud müüriti perast ka päält kinni, et kuri heng välja ei saas.
    Ning tema hauale es panda egigi risti mitte ta kurja tegude perast, vaid panti müüri pääle tett künkale saksakeelne kivi tahvel, kohe pääle olli raat, et Läll hauas paigal seisku. Aga siski käis ta veel kodun ja põrut ega ööse häärberi usse pihta ning karjus pojale, et see ta mõisat ilusti hoidku ja põlde kõvasti harigu.
    Hommiku vara luuse ta vilja mööda ja vahte, kuda see kasvave. Üte kõrra olli pääle rahva ka härra esi nännu, ku koolja kõn’dnu kaaru pidi ja tõmmanu poorisid läbi sõrme, nagu oles ta teri maha roobitsen. Ja härra läts ära Polli elama, ning alles tema vanem poig tulli Riidaje elame, kes laskegi vana kabeli asemele uue ehite, millele rist otsa pandi ja must ingel ette vahtma.
    Vana Läll kaevati aga sest august välja, sest tal müüriti uus keldri moodu haud, koe ta üten provvaga sisse pandi ja mulda täis aeti, ning selle müür sis päält kõvasti kinni tetti.
    Ja sellele havvale pandi veel uus saksakeelne tahvel pääle, millel oli väljatuleku keeld kõvemine sisse raiut ja vana Läll es tulegi pärast seda oma keldrist välja.

Mulgi
Põrgulaane kuri kummitus

Põrgulaane mõtsan om vana Striike matuse kabel, mille asemel olli ennembi veel üits tõne vanem kabel ja selle vana kabeli aa mateti kik koolnu kabeli alla keldrisse, mis jäeti uue kabeli tegemisel selle põrmatu alla.
    Aga vana tige Läll, kes kikki piinas ja kelle koolmise aas terve mõis kogus täis musti varesid, mateti kabeli kõrva keldri moodu müürit auku ja see auk vai haud müüriti perast ka päält kinni, et kuri heng välja ei saas.
    Ning tema hauale es panda egigi risti mitte ta kurja tegude perast, vaid panti müüri pääle tett künkale saksakeelne kivi tahvel, kohe pääle olli raat, et Läll hauas paigal seisku. Aga siski käis ta veel kodun ja põrut ega ööse häärberi usse pihta ning karjus pojale, et see ta mõisat ilusti hoidku ja põlde kõvasti harigu.
    Hommiku vara luuse ta vilja mööda ja vahte, kuda see kasvave. Üte kõrra olli pääle rahva ka härra esi nännu, ku koolja kõn’dnu kaaru pidi ja tõmmanu poorisid läbi sõrme, nagu oles ta teri maha roobitsen. Ja härra läts ära Polli elama, ning alles tema vanem poig tulli Riidaje elame, kes laskegi vana kabeli asemele uue ehite, millele rist otsa pandi ja must ingel ette vahtma.
    Vana Läll kaevati aga sest august välja, sest tal müüriti uus keldri moodu haud, koe ta üten provvaga sisse pandi ja mulda täis aeti, ning selle müür sis päält kõvasti kinni tetti.
    Ja sellele havvale pandi veel uus saksakeelne tahvel pääle, millel oli väljatuleku keeld kõvemine sisse raiut ja vana Läll es tulegi pärast seda oma keldrist välja.

Andres Veltmann, 60 a. Helme khk, Riidaja v. Koguja Hans Martin 1942. ERA II 303, 352/4 (12) . Foto: Mihkel Leetmaa 1996. EVM N 398:97, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalv