Hingedeaeg, sanditamise aeg

Eesti
Tööd peavad tehtud olema

Peale mihklipäeva tuleb lumi maha. Selleks ajaks peavad kõik tööd tehtud olema.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Pauliine Kaaramaa, 72 a. Sangaste khk, Kuigatsi v, Priipalu k. < Ambla khk. Koguja Anu Vissel 1981. RKM II 364, 131 (4).

Eesti
Tehti õlut ja peeti püha

Mihklipäevaks tapeti oinas. Tehti õlut ja peeti püha. Käidi perest perre. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Anna Annus, 78 a. Põltsamaa khk, Kablaküla. Koguja Aare Väljaots 1981. RKM II 359, 437 (13).

Eesti
Rehepeks

Viljakoristamine hakkas ussimaarjapäevast. Selle pidi lõpetama mihklipäevaks. Siis algas rehepeks.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Evald Kont, 59 a. Maarja-Magdaleena khk, Pataste k. Koguja Enda Tampere 1983. RKM II 367, 550 (1).

Eesti
Mihklipäeva öösel

Mihklipäeva öösel kaalikas kasvab villase lõnga veel katki. Seda öeldi. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Aliise Länts. Simuna khk. Koguja Mall Hiiemäe 1979. RKM II 336, 353 (27).

Eesti
Surnud sugulased kutsutakse õhtusöögile

Hingedepäeval laseb peremees rooga valmistada surnud omaksete hingedele. Road pannakse kas sauna, või mõnesse tühja ruumi. Hilja õhtul läheb peremees sinna tuld näitama, ühtlasi kutsub ka nimepidi õhtusöögile kõik teadaolevad surnud sugulased.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Laiuse khk, Laiuse v. Koguja Aino Peerandi. E 86442 (10).

Eesti
Lõuna-Eesti
Ingesandid

Ingesandid olid valges riides. Toki otsas oli riidenuts, see oli näoks maalitud, rätt pääs. Seda oiti kõrgel toki otsas või kätega üle pää. Ing ei laula ju, muidu teeb koledat äält. Ingedega koos käis tuhkapoiss – tehti niisugune koonuk, see visati sisse, soovitusekiri oli kaasas, kas ääd või alba sooviti. Närudest tuhakott oli pääks.

Viljandi khk. Koguja Kristi Salve 1970. KKI 50, 496 (1-2).

Eesti
Lõuna-Eesti
Kui hinged vankrega lähevad

Kui hinged vankrega lähevad, siis tuleb rutuline ja soe kevade.

Suure-Jaani khk, Reegoldi k. Koguja Juhan Mein 1888. H II 26, 236 (23).

Eesti
Hingekesed tulge sööma

Hinge õhtutel viidud sauna laudule pudru ja ütledud: „Noh, hingekesed tulge sööma“. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Anseküla khk. Koguja Friidu Peeters 1891. H II 41, 418 (52).

Eesti
Hingedeaeg oli sügis

Hinged pidid käima. Sellised sügistuuled, kui vingub või koputab maja pihta, et siis too hing käib kodus vaatamas. Ikka hingedeaeg oli sügis.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Õie Varilaas, 67 a. Võnnu khk. Koguja Mall Hiiemäe 1986. RKM II 395, 281 (31).

Eesti
Käidi kostümeeritult ringi

Ka vanad eestlased käisid, nagu muudki, ka kadri- ja mardipäeval kostümeeritult ringi. Mardipäeval oli lõbu laialt. Siis tulid neiud ja noormehed kokku, panid kasukad pahupidi selga, torumütsid pähe, valiti endile vanemaist ninamees, ja siis hakati käima talust tallu. Kui oli ilus talvine ilm võeti regi ja terve mardisantide koorem sõitis reega tallu. Talu ukse taga lauldi ja paluti sisselaskmist. Laulus kiideti pereisa ja pereema. Sisse lasts hakkasid nooremad tantsima, kuna ninamees laulis ja andeid palus. Mardisantidele anti keedetud ube ja herneid. Ka raha anti. Talust lahkudes, kus hää pererahvas, lauldi ja kiideti pererahvast. Sooviti perele pikka iga. Sooviti, et talus kõik hästi läheb, et lammastel tallesid oleks, ja et sügisel palju vilja saaks. Lahkuti rõõmsas meeleolus ja mindi jälle teise tallu. Aga talust, kust palju ei antud, tehti talurahvale vingerpusse. Ehk jälle, kui rikkast talust vähe või sugugi andeid saadi, siis maksti kätte, et miks pererahvas nii paha oli. Kui küla läbi oli käidud, siis jagati raha omavahel ja mindi lõbutsema. Kadripäeva kombed on üldiselt samad, ainult riietuti ilusamini ja naiselikumalt.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Koguja Tartu Tütarlastegümnaasium: Agathe Vendt 1932. E 81442/3 (1).

Eesti
Mardipäeval ei tohi tööd teha

Mardipäeval ei tohi teha tööd, vaid tuleb pidada püha. Kui peetakse püha, õnnestub põllutöö hästi. Kui pidada püha kadripäeval, õnnestub karjapidamine. Sellest ka vanasõna: Mart käib üle maa ja Kadri üle karja. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Häädemeeste khk, Tahkuranna v. Kogus Pärnu Poeglaste Gümnaasium 1933. E 83383 (5).

Eesti
Mardisandiks käisid mehed

Mardisandiks käisid rohkem mehed, kui naisi oli, siis nee olid meiste riides.  

Valitud keelel puudub tõlge.   

Pöide, Saareküla. Koguja A. Toomessalu 1969. KKI, KI.

Eesti
Lõuna-Eesti
Põiepill oli kaasas

Mardi- ja kadrisandis käisime küll. Kasukas oli pahupidi seljas ja midagi oli pääs ka. Näod maskeerisime ära. Meil oli põiepill ka kaasas, kui sandis käisime.

Otepää khk, Nõuni k. Koguja Aare Väljaots 1982. RKM II 363, 336 (2).

Eesti
Tantsutrall

Sageli peeti mõnes talus mardi- ja kadriõhtul tantsutralli, kus enamus osavõtjaid oli maskideta. Tantsiti, mängiti ringmänge ja sageli ka muid mange (pandilunastamisega).

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tartu > Otepää. Koguja Madis Raju 1982. RKM II 361, 240 (1).

Eesti
Lõuna-Eesti
Kadrid jooksid samuti

Kadrid jooksid samuti, naised enamasti olid, mõned mehed olid ulkas, naesterahva riidis. Tegid ikka: katri-katri-katri.

Ridala khk, Võnnu v. Koguja Rudolf Põldmäe 1932. ERA II 55, 390 (8).

Eesti
Kadris käiakse õhtul enne kadripäeva

Kadris käiakse õhtul enne kadripäeva. Riidesse pannakse karnevalikult, kenasti, kuid nii, et ära ei tunta. Kaasa võetakse suured kotid. Käiakse perest perre ja lauldakse ukse taga kadrilaule. Palutakse külakosti.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Eve Ant, snd 1961. Viljandi. Koguja Eve Ant 1978. RKM II 334, 302 (89).

Eesti
Lõuna-Eesti
Kadernasandi omma valgih rõivih

Kadernasandi omma valgih rõivih. Mardisandi musteh rõivih, mehil naiste rõiva, naisil meeste rõiva säläh. 

Põlva khk. Koguja Jakob Hurt 1866. H, R 2, 65 (6).

Eesti
Valged riided tähendasid lund

Mardi- ja kadripäeval käidi mööda küla jooskmas. Enamasti jalgsi. Kui taheti, et hästi pikad linad kasvaksid, mindi ka hobustega kaugemale. Rõivad oli mardipäeval mustad, kadripäeval valged. Valged riided pidasid lund tähendama. Riided kaunistati värviliste paberitega, näo ette pandi maskid.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Põltsamaa khk, Arukse k. Koguja H. Kull 1978. RKM II 344, 366/7 (28).