Kodukäijad

Koolja kollitused

Tigedam härra Riidajas oli vana "Läll". Et ta kogu oma elu rahvast piinas, siis nõidus keegi külatark ta hinge rahva palve peale ära ja sellepärast ei läinud koolmise ajal tal hing kuidagi välja. Mõis oli täis kogunud muste vareseid ja kõik Lälle pojad palvetasid isa hinge eest. Peale matmist müüriti kinni ta haud, et ta ei saaks koolnuna hakata kodus käima, aga siiski tuli ta ööseti mõisa, tagus rusikatega härberi uksi ja karjus pojale: "anna mu mõisa tagasi." Ühel sügishomrnikul, kui mõisa rahvas tööle läksid, nägid nad, kuidas koolja kõndis kaaru pidi, seemisnahksed kindad käes ja kiskus läbi sõrme kaara pööriseid. Pikkamisi vähenesid küll koolja kollitused, aga siiski ei ei usaldatud koolnu hinge ja kui ta pojapoeg laskis ehitada uue kabeli, siis kaevati läll endisest hauast välja, mille kohale tuli kabel ja maeti uue kabeli kõrvale tugevalt võlvitud hauda, et koolja ei saaks tulla enam kodu, aga sealtki olla ta kül mõned korrad kodus käinud.

 

 

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Anu Anton, snd 1824. Helme khk, Riidaja v. Koguja H. Martin 1930. ERA II 23, 303 (3).

Paljajalgne hing

Korra surnud ühes peres tütarlaps Mari ära ja maetud palju jalu maha. Hingede aeg tulnud kätte. Olnud hästi külm ilm ja maa kõvasti külmetanud. Perenaine kuulnud neljapäeva õhtul õues olles, et kaks nägemata vaimu rääkinud: "Ootame siit pere Manni ka järgi, ta ei sa palju jalu nii ruttu järgi tulla!" Teine vasta: "Ootame peale! Küll on vilets, kui ilmast lahkudes enam jala varjugi ligi ei anta. Praegu on maa külmetanud. Ta vaene laps lõhub külmetanud maa peal jalad ära!" Perenaine kohkunud seda kuuldes väga ära. Kahetsenud surma tunnini, et oma lapsele sukke, kingi jalga ei pannud. 

 

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Vooru. Koguja J. J. Kala.   

Eesti
Vanaisa vaim

Siin on üks talu. Tuul lõhkus rehetare ära. Vanasti, kui ta veel alles oli, siis peremees oli läinud öösel rehte peksma. Pannud tule üles ja näinud, et vanaisa on tulnud rehte magama. Koot oli käes olnud ja peremees visanud selle põrandale, kus vanaisa magas. Sel ajal veel aknaid ei olnud - oli vaid üks laud augu ees. Siis vanaisa kadunud nagu kolksti minema. Aga kes see muu oli kui vanakuri. 

Lõuna-Eesti
Vanaesä vaim

Siin om üts' talu. Tuul lahk rehetarõ ärq. Vanast', ku ta oll' viil alalõ, sõs peremiis oll' üüse riiht pesmä lännüq. Pannuq tulõ ülesse ja kaenuq, et vanaesä om tulnuq riihte magama. Otsvaib oll' käen olnuq ja peremiis visanuq põrmandu pääle, kos vanaesä magasi. Tuul aol aknit olõ-õs viil - oll' innegi üts laud akna iin. Sõs vanaesä kaonuq nigu kolksati minemä. Aq, kiä tuu muud oll' ku vanakuri. 

Kaarli Huma, snd 1853. Põlva khk, Võru v, Kääpa k. Koguja Ija Daniel 1937. ERA II 160, 321 (12). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Eesti
Kirjandusmuuseumis kummitab surnud korporant

Aia [Vanemuise] 42 käivat keegi ringi. Ametnik prl. Helene Treial teadis jutustada, et õpetaja Laur, kes suri mõne aasta eest, liikuvat sääl ringi. Tollal oli sääl korporatsioon „Estica“ konvent, kui Laur suri. Laur oli „Estica“ liige. Koolnu peeti mõne aja konventi ruumes lautsil. Öösi valvand 6 kaasvõitlejat küünlatule valgel. Äkki kustund kõik küünlad. Mehed pole osand hirmuga süüdata elektert põlema. Kui viimaks valgust saadud, olnud mehi viis. Üks olnud kadund. Viimaks leitud toogi nurgast kapi takka. Sinna pääsnud vaid ülevalt kapi otsast. Kuidas mees sai sellega hakkama ei tea. - Praegu on see mees juba vilistlane.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Koguja Paul Ariste, snd 1905. 1927. E 61651/2.

Eesti
Toomemäel ilmub sissemüüritud tüdruk

Tartu toomevaremetesse on üks noor tütarlaps sisse müüritud. Iga vanaaasta õhtul õhtul kell kaksteist tuleb see tütar (pag. 559) laps toomepääle ja pakub teistele tütarlastele võtit. Kes selle võtme vastu võtaks, saaks selle tütarlapse asemele võtmekandjaks. Aga keegi ei ole teda veel võtnud.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Mahta Vilman, 40 a. Tartu-Maarja khk, Mõllatsi k. Koguja Hildegard Räst 1939. ERA II 239, 558/9 (17). Koobas.

Eesti
Toomkirikusse müüritud neiu

Vanasti, kui Toomekirikut1 tetti, see oli enne Rootsi sõda. Kirik tetti ju peaaegu valmis, aga siis ehitaja ütles, et keegi peab kiriku võtmeid oidma. Siis Toomepeal jalutasid inimesed, neile pakuti võtmeid oida, aga keegi ei tahtnud, ütlesid küll, et ea amet - ega neile keegi es ütelnud, mis see tähendab. Siis oli üks vaenelaps, kellel ei olnud kedagi, see ütles, et tahab kanda kiriku võtmeid. Talle seletati siis ära, mis see tähendab, aga ta ütles, et ikka tahab. Siis müüriti ta sisse. See on vasemal pool nukas, alllinna pool küljes
Sellest ajast peale jalutas seal ikka öösiti üks naisterahvas võtmekimbuga. Siis kaks noormeest võtsid nõuks, et lähme ja võtame ta kinni, küsime, mis ta siin teeb. Siis ta seletas, et ta peab kiriku võtmeid oidma. Korraga, ma ei tea, mis kell oli, ta ütles, et peab kõiki sisse laskma. Ta justkui lendas nende juurest ära ja kadus puude taha. Siis tuli igavene voor vaime sinna.

1 Toomkirikut

Valitud keelel puudub tõlge.   

Anna Paluoja, 57 a. Nõo khk, Elva linn. Koguja Jaak Põldmäe 1958.RKM II 83, 558/61 (106).