Esivanemate vaimud
Kuresaare kerguaidas (surnuaedas) läinud vaht Muratsi külase pulma, ümardaja jäenud koduse loomasid talitama. Korraga, kui videvik käes, ilmunud hulk vaimusid tuppa, kõik küsivad vett juua. Et tüdrukul vett polnud kõige hulga tarvis anda, hakand vaimud tüdrukut käegistama. Kui peremees õhtul ümardaja poolsurnult põrandalt leidis, mõistis ta ära, et kaevul (kajul) künädes vett surnute tarvis polnud. Alati peab surnumajas kajul künad vett täis olema - muidu tulevad surnud tuppa käegistama. Alati peab vaht surmale juba ristitud olema1 ja õnnistud kepiga, mis ta peab käes, aedas surnuid taltsutada ja hauda saata olema.
1 Surmale ristimine - mitteametlik tava ristida keegi elav inimene ristimata surnu asemel
The caretaker of the Kuresaare churchyard (graveyard) went to a wedding in the village of Muratsi, leaving the maid at home to tend to the animals. Suddenly, at dusk, a number of spirits appeared in the room, all asking for water to drink. Because the girl didn't have enough water, the spirits started to strangle the girl. When the host found the maid half-dead on the floor that evening, he realised that there was no water in the troughs at the well for the dead. The troughs at the mortuary well must always be full of water - or the dead will come to strangle those in the room. There must always be a caretaker in the cemetery, who has already been baptized for the dead1, and who can tame the dead in the graveyard and send them to their graves with a blessed staff in hand.
1 Baptism for the dead is a non-biblical practice where a living person is baptized in lieu of a person that passed away.
Siin on üks talu. Tuul lõhkus rehetare ära. Vanasti, kui ta veel alles oli, siis peremees oli läinud öösel rehte peksma. Pannud tule üles ja näinud, et vanaisa on tulnud rehte magama. Terava otsaga ritv oli käes olnud ja peremees visanud selle põrandale, kus vanaisa magas. Sel ajal veel aknaid ei olnud – oli vaid üks laud augu ees. Siis vanaisa kadunud nagu kolksti minema. Aga kes see muu oli kui vanakuri.
Siin om üts' talu. Tuul lahk' rehetarõ äräq. Vanast', ku ta oll' viil alalõ, sõs peremiis oll' üüse riiht pesmä lännü. Pannu tulõ ülesse ja kaenu, et vanaesä om tulnu riihte magama. Otsvaib1 oll' käen olnu ja peremiis visanu põrmandu pääle, kos vanaesä magasi. Tuul aol aknit olõ-õs viil – oll' innegi üts' laud akna iin. Sõs vanaesä kaonu nigu kolksati minemä. A, kes tuu muud oll' ku vanakuri.
1 pusipuu, terava otsaga riv, latt ahte (kuivava vilja) kohendamiseks
Tartus Maarja [kalmistu] surnuaiavaht oli Lõsta. Temal olnud alati kombeks täita kaevu juures olevad veetünnid. Ühel õhtul unustanud Lõsta tünnid veega täitmast. Öösel tulnud valged vaimud tünnide juure, kolistanud tünne ja käinud ka aknapiita kolkimas. Järgmisel päeval täitnud Lõsta tünnid veega vana harjunud kombe järel ja ei olevat ka sel ööl vaimud Lõstad ärritamas käinud. Järgmisel õhtul läinud Lõsta surnuaega midagi otsima. Sääl näinud ta haudade vahel naisterahvast, kellel olevat üks sukk jalast ära võetud ja parajasti teis võtnud. Lõsta kohkunud seda nähes ja ka surnu kadunud samal hetkel nähes Lõstad. Lõsta lebanud pärast seda kuus nädalat voodis kuni ta ka suri, sest ta olevat väga ehmatanud.
Valitud keelel puudub tõlge.
Tartus Maarja surnuaiavaht oli Lõsta. Temal olnud alati kombeks täita kaevujuures olevad veetünnid. Ühel õhtul unustanud Lõsta tünnid veega täitmast. Öösel tulnud valged vaimud tünnide juure, kolistanud tünne ja käinud ka aknapiita kolkimas. Järgmisel päeval täitnud Lõsta tünnid veega vana harjunud kombe järel ja ei olevat ka sel ööl vaimud Lõstad ärritamas käinud. Järgmisel õhtul läinud Lõsta surnuaega midagi otsima. Sääl näinud ta haudade vahel naisterahvast, kellel olevat üks sukk jalast ära võetud ja parajasti teis võtnud. Lõsta kohkunud seda nähes ja ka surnu kadunud samal hetkel nähes Lõstad. Lõsta lebanud pärast seda kuus nädalat voodis kuni ta ka suri, sest ta olevat väga ehmatanud.
Valitud keelel puudub tõlge.