Järved, jõed, meri
Praegune Saadjärv, mis targast Tartust [on] 19 versta ehk veel vähem põhja poole ja Tallinna tee ligidal, ning kelle kaldal õhtu pool Äksi kerik seisab ja paar versta edasi Voldi mõisa, hommiku pool kaldal Saadjärve mõisa. Saadjärve mõisa puiestikus järve kalda sees näidatakse suurt kivi, mida üks Kalevi poegadest olevat sinna visanud.
Lõuna pool kaldal [asub] Kukulinna mõisa. See nimetud järv olla seitse versta pikk ja Äksi keriku kuhalt, kost ta ka kõige laiem ja sügavam on, kaks versta lai. Vanarahva suu kõneleb, et sääl enne järve ei olevat olnud ja kesk järve kohal olevat kerik olnud.
Ühel pühapääval olnud kerik rahvast täis, õpetaja pidanud kantslis jutlust, kolm vananaist tunnuvad kui tuska südames ja lähnuvad kerikust väl'la. Korraga joosnud suur must härg hirmsaste möirates, röökides ja kaapides keriku õue pääle, tema taga järv. Härg lasnud kõhuli maha ja sedapidi jäänud ka järv.
Naesed aga härga nähes pistnuvad jooksu. Hädavaevalt saanuvad iist ära, vägise tahetud ka neid sisse vedada. Kerik aga kõige rahvaga ja õpetajaga jäänuvad kesk järve. Kui sügise järv kinni läheb ja jää alles väga õhukene ja selge ning kui pääv selgeste paista, siis, kes juhtub selle koha üles leidma, kos kerik põhjas olevat, siis helendada torni ots päikese paistel sügavas vee põhja.
Current Saadjärv, which [is] 19 versts or even less from wise Tartu to the north and near the Tallinn road, and on which evening [Western] shore the Äksi church stands, and a few versts further the Voldi manor, while in the morning [Eastern] shore Saadjärve manor. In the boulevard of the Saadjärve manor, a large stone is shown inside the lake near the shore, which one of Kalev's sons allegedly threw there.
Kukulinna manor [is located] on the south side of the shore. This lake is seven versts long, and at the Äksi church, where it is also the widest and deepest, it is two versts wide. The old folk's mouth says that there was no lake before and there was a church in the middle of the same spot.
On a Sunday the church was full of people, the teacher gave a sermon in the pulpit, three old women felt sulky in their hearts and left the church. Suddenly, a big black bull ran into the courtyard, roaring and screeching terribly, with the lake behind him. The bull dropped on its belly and the lake was also set that way.
The women, however, ran away when they see the bull. They barely managed to get away, it's hard to drag them in as well. The church, however, left in the middle of the lake with all the people and the priest. When in the autumn lake closes and the ice is still very thin and clear, and when the Sun shines clearly, then whoever happens to find this place, where the church is at the bottom, then the tip of the tower glows in the sunlight at the bottom of the deep water.
Kalevipoeg, pääsedes vaevu eluga Ilmjärvest, pajatanud nõnda:
Peipsi ulatas mulle perse,
Saadjärv saapasäärde,
Kuremaajärv ulatas kurku,
Ilmjärv aga tahtis hinge võtta.
Päike peegeldub Saadjärves.
The Sun reflection on the lake of Saadjärv.
Peipsi reached to my ass,
Saadjärv to the top of my boot,
Kuremaajärv reached to my throat,
Ilmjärv, however, wanted to take the soul,
said Estonian giant and hero Kalevipoeg, barely escaping the lake of Ilmjärv with his life.
Comment: Ilmjärv or Ilmeni järv, Finnish Ilmajärvi (World/Heaven lake) – a lake in Russia. On its shore is the historical Rurikovo Gorodische (Rurik's Hillfort, Holmgård), founded by the Varangians in the 9th century, predecessor of Veliky Novgorod.
Peipsi – the biggest lake of Estonia. Saadjärv – the lake in Äksi parish, belongs to the 10 largest and 10 deepest lakes in Estonia. Kuremaajärv (the lake of Stork's Land) – a big lake in Palamuse parish.
Kui Tartus Kivisilda ehitati, siis vana Juudas lõhkus kolm nädalat järjest igal öösel kõik ära, mis päeval ehitati. Toodi siis tark Peterburist. Kui ka tema tehtud töö igal öösel ära lõhuti, läks ta silla kohalt otse vette. Siin läks ta ühest uksest majja, kus tehti kõiksugu halbu asju. Ta nõudis peremeest näha. Permees öeldi pruudi juurde läinud. Teda saavat sellest ära tunda, et tal pruut valge koerakese kujul kõrval jooksvat. Peterburi meister sai siis peagi peremehega kokku ja küsis, miks too ei lase silda edasi ehitada. Tema käskis silla kolm sülda mäe poole ehitada, siis ei lõhkuvat keegi seda ära. Praegu olevat sild tema maja juures. Peterburi meister ehitas nüüd silda rahulikult edasi mäe pool, keegi ei lõhkunud ära, mida ta tegi.
Ku Tartun Kivisilda ehitedi, lahksõ vana Juudas kolm nädalit ega üü iks ärr, mis päivä ehitedi. Tuudi sõs tark Peterburist. Ku tuu tett tüü kah üüse ärr lahuti, läks ta õkva silla kotsilt vette. Siin läts ta ütest ussõst sisse tarrõ, kon mitmasugust alba tüüd tetti. Ta nõudse perremiist takan. Perremiis ülti pruudi poolõ minevät. Külaline võivat teda tuust tunda, ku ta tedä nägevät, et täll valgõ lita koerakõnõ, vai õigõbast pruut´ koerakõsõ n`aol, kõrval juuskvat. Peterburi meistre sai sõs kah pia alt perremehega kokku ja küsse, miks rist tuu silda ei laskvat edesi ehitädä. Tuu käskse silda kolm süld[a] mäe poolõ ehitädä, sõs ei lahkvat teda kiäki. Nüüd ollõv ta õkva timä tarõ läve kotsil. Peterburi meistre ehit´ nüüd silda rahuligult edesi mäel puul, ütski es lahuq, midä timä tegi.
Muiste ehitatud Tartus Emajõele silda. Mis päeval ehitatud, öösi lagunenud. Ehitajad päris hädas: töö ei edene. Korra jäänud meister valvama, kus ehitus laguneb. Korraga kuulnud veest hääle: „Pedja, Amme, Ulila emale appi!“ Varsti selle peale hakanud sild lagunema. Meister küsima: „Miks sild laguneb?“ Veest vastatud: „Te lollid ehitate silla just mu toaukse ette, ma ei pääse sedaviisi enam toast välja; vaja silda lõhkuda“. Meister märganud, et selle koha peale ei maksa silda ehitada. Valinud natuke kaugemal uue koha. Hakanud seal ehitama. Ehitamine edenenud seal hästi. Sild saanud ilma takistusteta valmis.
Valitud keelel puudub tõlge.
Pedja jõe ligidal ehitatud korra Emajõele veskit ja paisu. Selleks veetud palju kiva kokku. Ühel ööl kuulnud paisu ehitajad hüüdu: "Pedja, Pedja, tule appi, Ema rinda rusutakse!" Kuulja ei mõistnud, mida see hüüd tähendas ja kes hüüdis. Hommikul paisus aga Pedja suureks ja voolas täie jõuga Emajõkke ehitatud tammi kallale. Natukese aega murdis Pedja paisu kallal ja juba lagunes pais. Veski ehitamine jäi pooleli. Sestsaadik ei ole Emajõele enam paisu ehitatud.
Valitud keelel puudub tõlge.
Emajõe pääle ei ole tohtinud veskit ehitada. Ükskord hakatud ehitama, kui hääl jõest hüüdnud: "Ärge Ema jõe teed kinni pange!" Mehed ehitanuvad aga ikka edasi. Hääl hüüdnud teist korda: "Arge Ema jõe teed kinni pange," aga ehitajad põle midagi hoolinuvad. Kolmat korda hüüdnud hääl jõest, ja veske müürid langesivad jõkke.
Valitud keelel puudub tõlge.
Poiss jooksnud jõe äärde jooma. Üks mees istunud jõe kaldal ja kuulnud, kuidas näkk tõstnud pea vee peale ja ütelnud, et: "Tund on tulnud, aga poiss ei jõua!". Mees läinud ja ütelnud poisile, et: "Ara siit joo!" Viinud teise kõrtsi ja nii kui saanud esimese lonksu, nii kukkunud pikali ja surnud. Saatuse vastu ei saa keegi, kes on uppuma määratud, see sureb ikka veega.
Poiss joost jõe kohta jooma. Üks mees istund jõe kaldal ja kuuld, kuidas näkk tõst pia vee piale ja üteld, et: "Tund on tulnud, aga poiss ei jõua" Mees läind ja üteld poisile, et: "Ära siit joo!" Viind teise kõrtsi ja nii kui saand esimise lonksu, nii kukkund pikali ja surnd. Saatuse vastu ei saa keegi, kes on uppuma määratud, see sureb ikka vee läbi.
Praeguse Perätjärve kohal olnud vanasti suur järv, praegu enamasti pehme soo. Järvel pole nime olnud, sellepärast tahtnud säält ära minna. Järv läinud õhku mööda. Karjane hüüdnud: "Vallik mürises!" (Pull kodus). Järv lasknud end sinna maha. Saanud nimeks Valjärv. (Kus praegu see järv asub, seda jutustaja ei tea). Osa, mis järvest endisesse kohta järele jäi, kutsutakse Perätjärveks.
Valitud keelel puudub tõlge.