Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 17278 (16) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ei mina taha tsillikulle,
tsillikulle, tsöllikulle,
musta suuga või Murile,
rataskaalaga karule.
Mul tuleb ilmast ilusamaid,
tagat valla valgemida,
ubasuun, käbikübaran.
Käbikübar, peeni huule,
jala all kui jaanilille,
vöö vöölen Riia risti.
E 17278/9 (17) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Esakene, taadikene,
kui sa kõnnid kõrtsiteele,
kui sa liigud liinateele,
ära vaatku viinavaati,
ära kaegu õllekannu.
Heida silmi helmi pääle,
kae kaalakirja pääle.
Sul om paljo tütterida,
enamb helmetahtijaida.
Esakene, kõrtsi läits ta,
kõrtsi läits ta, kõrtsi jäi ta.
Es ta enne kodu tule,
kui oli sepa silma nätta,
vaadipunni puusa pääla.
E 17279/80 (18) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vellekese, noorekese,
kui te tahate targa olla,
ilma ei naeseta elada,
tehke luhta lustikesva,
tanumise tantsukesva,
mäe pääle mängukesva,
tehke koera kalda (pääle)ella.
Siis tuleb naene naaratella,
sõlge telje tilistella,
kaelaraha kahistella,
helmekõrra helistella.
E 17280/1 (19) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Akkas hame hargunema,
ihukatus katkenema.
Siis tuli meelde memmekene,
meelde memme armukene.
Meelde tuli minnejenna,
kõrvu tuli köiejenna,
söamette süüejenna.
"Emakene, memmekene,
tule ilmale elama!
Ma lää kalmule kaema,
küta sauna köömenista,
viha hau villa latakista (tässerista),
lavva tee laasik pakkalista,
keressa kanamunesta."
"Ei või ilmala elada,
ei või kalmula kaeda.
Suu manu om surmahaisu,
käte man om kärnahaisu.
Armas laits mul, Annekene,
kallis laits mul, Kadrikene."
Ema hauda laskenessa,
armu alla langenessa,
ei löua teda linneltenna,
ei tunne teda tunnistenna.
E 17281/2 (20) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meie mõisa, põrgu mõisa,
kuratide koolimõisa,
kun neid orje opetessa,
vaisidlatsi vaivatessa,
teopoisse piinatasse.
Oh minu ärtu härrakene,
pupperlilli prouakene,
tule üles tuoli pääla,
saisa saali leeni pääla,
käe välja akkenista!
Kuis sul valda vaivatasse,
talupoegi tapetasse,
vald teil aetud vardasse,
teopoisi teibasse,
vald teid sõimab vardanna,
teopoisi teibanna.
E 17282 (21) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kubjas kuri minule,
mina kuri kubjale.
Pani kubja kammitsasse,
kubja naese naritsasse.
Kubjas karas kammitsas,
kubja naene naritsas.
Kurat oli pantu kubjasse,
varas vallavanembasse.
E 17282/3 (22) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Hans oli veike saunamees,
saun oli suure metsa sees,
hundi, karu jooksva sääl,
rebane istus katuksel.
Hanso katus lagunes.
Talle tehti uus tuba,
kõva tuba, kivituba.
Hantsu mõisa aeti,
vana võlga nõueti.
Hans küll naksi minema
katte aha härjaga.
Tuli vasto mõisahärra.
"Kus sa lähad, Antsuke?"
"Lähan vana võlga maksma."
"Mis sul sääl siis koormas on?"
"Rükki, kaeru koormas on."
"Mikspärast na niske om?"
"See ei ole minu süüd,
see om junkru Joona süüd."
Junkrut mõisa aeti,
tulupit selga toppiti,
õlgi ümber säeti,
tuli otsa torgati.
E 17284/5 (23) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Käisi kui käbi kenaste,
oli kui uba iluste,
hernevarsi valgeista.
Ega ei puu meil puhtusta.
Mõni mees, mõni nägija,
mõni kale kannataja.
Mõnda näi mina mõisanna,
sada näi mina saajanna.
Venelasel oli viisi lasta,
kuradil oli kuusi poega.
Es ole auku ütelgi,
kusimulku kummagilla.
Võta oherd, uurista mulku,
võtta käämer, kääna mulku.
Kubjas, kulla onukene,
võta mo tütar teole!
Ma pane konna kottikusse,
ma pane nussi nurmikusse.
Söö kott ja koina tütar,
pane päevad paberesse,
kuupäevad kübaresse.
E 17285 (24) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mis mul viga nii elada,
Harju karjusid karata.
Virul mina sõie viidikida,
Harju kurul haugesida,
Põltsamaal põhja poolt kalada.
Minu naene naska toska,
kand tema poea, niit ta niidu,
imet ta poega ilusa,
kasvat ta poea kavala,
sööda ei sõrmi seale,
küüdsi ei küla kanule,
varbid valla põrsaile.
E 17285/6 (25) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kunas kusik sukka kudas,
kunas vesik veimi tegi?
Ema ai maita maranile.
Mait läits mõtsa, heit magama.
Mao pand marana pääle,
kõtu kõllajuure pääle.
Kuuld kosja tulevat,
kuuld saabaste sabinat,
raudarõngaste raginat.
Esa siis aste ahju päälta,
veli kobist koldesta,
ema mureta magasi,
kosilase kodu lätsi.
E 17286/7 (26) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ai ai, jalg oli haige,
tõine pääv oli pää haige,
kolmas kord oli kõtt haige.
Venelasi viisi-kuusi,
harjukesi kaksi-kolmi
maksa ei ühte meie meesta,
meie poole poisekesta.
Mittu meest ole mina tennu,
mitto saksa ma saganu.
Ei mina hooli ometegi,
kas mind homme hukatakse,
täna või torni tõugatakse,
veri toobris mõõdetasse,
rasu kakkun kaalutasse.
Ei mina hooli ommetegi.
Mina mees mõne nägija,
mõne kale kannataja
mõnda näi mina mõisijana,
sada näi mina saksujaani.
Viis kord sain mina vitsutatus,
sada korda sannutatus,
siiski saisan seere pääla,
kurdan kudris varbaenna.
E 17287/8 (27) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri oli võtnu kosja silma,
nälg oli võtnu näio silma,
põud võtt põllekandijada.
Viiti vituta mehele,
kohioinast kosijale,
lammaste lahi lihale.
Muidu lääs mina mehele,
kargas katela käela,
pelgan peiot pistavatta,
kaasa selga kargavatta.
Peiol ikki pitka pistiriista,
kaasal ikki suure karvariista.
E 17288/9 (28) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nüüd elame esanda viisi,
leiba saame või sandime.
Oh, meie ilusta eluda,
kallist kasupõlvekesta.
Kui elli esa koduna,
taadi tettuna tarena,
ei meil puudund puhtad hamed
ega lõpnud meil lõvendid.
Ka oli kaltsa meil linatse,
räti valge vagja pääla.
Elu me elli helmetenna,
kaas meil kasvi mõisajenna.
Mis oli enne meil elada?
Söödi siis sarapuuurbe,
kasepiima ka rüübati.
Mis om viga nüüd elada?
Nüüd jo süüas räime-leiba,
Juuas õlut, juuas piima.
E 17289 (1) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Keegi ei tohi kooritud valge kepiga tõise elajalooma lüüa. Teeb ta seda, peab loom surema ja ära kuivama nagu kooritud kepp.
E 17289 (2) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Maarjapäeva puna peab igamees kõrtsi jooma minema, muidu kasvavad linad suil lühikesed.
E 17290 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Uueaasta hommiku peab peremees kirikust välja tulles keige enne kojo püüdma rutata, et omad põlluriistad ära liigutada. Jõuab ta keige enne tõistest külaelanikutest kojo ja saab keik riistad ära liigutada, on ta suil keigist oma tööga ees.
E 17290 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui keegi vastse riide selga aeab ja tõine teda riidest venitab ehk puudub nende sõnadega:
Auk sulle, paik mulle,
homme akna rappussase,
siis laguneb vastne riie sedamaid.
E 1776/9 (10) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts < Jaan Ersperg (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ühe mõisaherra ebausklik arvamine Jaan Erspergi suust kirja pannud Juhan Holts Nõval üle Paldiski
Ühes väga vanas mõisas elanud üks kord üks herra, aga üks kord hakanud äkiste üks hääl nagu vaim paranda alt karjuma: "Mina tõusen!" ja "Mina tõusen!" ja et see hääl pää tulnud ja pääv tulnud, ikka sagedamaks läinud, on ta viimaks omale lasknud uue mõisa ehitada, sest et ta selle ebamõtte peale tulnud, et kuri vaim seal aset on.
Ühel õhtul tulnud üks peipslane kaltsuajaja ja palunud mõisaherra kääst öömaja. Mõisaherra võtnud teda siis öömajale ja mõteln: "Ma annan talle oma vana mõisa öökortleks, las vanad vaimud võtavad teda seal õnneks."
Juhatanud siis kaltsuajajat vana mõisa. Seal olnud hobuse jauks kuur, et kõigiga võib rahul olla, ja mõisaherra saatnud teendritega puid ka, et tuba sojaks kütta, et magada võib. Kaltsuajaja kütnud ahju, enne kui üks hakkan karjuma: "Mina tõusen üles!" ja "Mina tõusen üles!"
Kaltsuajaja hirmu täis, et siin on päris kurjavaimude pesa.
"Paneks ma nüüd jooksma, võib vaim siis järele tulla. Saagu mis saab, ma ütlen: "Tõuse peale!""
Kui see vaim ikka karjun: "Ma tõusen! Ma tõusen!" üteln kaltsuaaja: "Tõuse peale!" ja üks suur rahakast tuln suure praginaga üles ja lendan paranda eest katki. Kui rahakast rahu jäänud, läinud ta vaatama, olnud kast kõik raha täis. Ta loopin oma kausid, ja mis tal veel peal olnud, ree pealt maha ja aanud suure vaevaga rahakasti peale ja läinud rõõmuga oma teed.
Teisel pääval läinud mõisarahvas vana mõisa vaatama. Kui nad sedamoodu lugu näinud, mõtelnud nad, mis vaimud on öösel teinud ja jäetud üks julgenaha mees teise ööks kuulama, kas ikka veel hüüab: "Mina tõusen ja mina tõusen!" Aga oh imet, ei ühte kordagi ei ole säärast häält kuulda!
Võetud nõuks paranda alt hoolega läbi otsida. Teisel pääval tulnud mõisa tiumehed, labidad õlal ja läinud paranda alla, leidnud aga kasti ase ja annud seda asja herra teada. Herra ehmatan kohe ära, sest siis tulnud tema meele, kui tema ükskord oli üht vana raamatut mõisakapist lugenud, et siin vanas mõisas on selle mõisa asutaja vara ja kapitool keik koos.
Herra aga põle sest enne aru saanud, et oleks selle kapitooli üles otsin, nüüd kui aeg täis sai, et see raha pidi välja tulema, langes see ühe kaltsuaaja osaks. Kaltsuaaja aga tulnud teine nädal ühel öösel tagasi ja viinud oma kausid keik ära. Kaltsuaaja on nüüd Peipses keige rikkam mees ja kui ta veel ära ei ole surnud, siis elab ta veel praegu uhkeste ja suureste. Lõpp ja punkt.
E 1779/81 (11) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ühe mehe rahakasti leidmalugu, käsikirja pannud Juhan Holts Nõval üle Paldiski
Vanal ajal künnud üks mees põldu ja mõtelnud härjad lahti lasta ja keskhommikust sööma minna. Käinud ühe vau ära ja saanud teise vau otsa, üteln ta: "Ajan veel ühe." Nõnda ajanud ta pärast hulk vagusid üle tahtmise, viimaks läinud adranina kõlksti katla pihta ja katel tulnud poolest saadik maa seest välja. Mees olnud rõõmus. Võtnud rahakatla süles ja läinud kodu, heitnud sööma peale ahju äärele puhkama. Antud talle nii hirmus tugev mürakas mööda külge, et mis sa aasid üks vagu ja üks vagu ikka rohkem ja rohkem ja viimaks tõid mu rahakatle suisa ära. "Mul oli tarvis Riiga minna last ristima ja sellepärast ei olnud aega raha valvata. Oleks sa veel poolteist vagu ajanud, oleks sa suure katla välja ajanud!"
Ja rahakatel kadunud jälle mihe kääst kottu ära. Mees rääkinud targema inimestele seda lugu. Teised öölnud: "Sa olid rumal, eks sa visand oma raha sinna hulka, ei oleks sinu raha, mis sa leidsid mitte enam ära viidud, sest et hoidjavaim seda mitte võtta ei saa, kus võerast varandust ju hulka on pandud."
E 1784 (4) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (1892) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ka on see usk - jõulu- ja näärilaupääva õhtul, kui õled tuppa tuuakse, siis võtavad nooremad õlga peu täis ja viskavad õletüükad ülespool vastu lakki ehk reheparssa - kui palju kõrssa rippuma jääb, on eestulev aasta viljaline aasta,jääb aga pisut kõrssa rippuma, ei ole viljaline aasta. Seda katset tehakse kolm korda.
E 1785 (7) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kää sees narr ehk krogi on, peab see abi käe seest ära kasutama. Kui tuul kahte puud vastamise liigutab, nii kui prääksub ja karjub, kui saab see koht, kus kää sees viga on kolm korda nende kahe puu vahel pandud. Need puud peavad olema teine okkaspuu, teine lehtpuu.
E 1785/6 (8) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ka kui see viga on, parandab se, kui saab selle kääga, kui narr ehk krogi sees on, kui leiad hoone seest ühe palgi, kus viis oksa risti palgi otsa sees on põhja pool nurk, siis peab selle kääga kolm korda tõstma nii tugevast kui suudab, siis peab jälle ära kaduma.
E 1786 (9) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kollatõbi on inimesel, peab see ära kautama, kui põhja poolt vana majaseina küllest saab seda kollast korda, mis puupalgi peale on kasvanud nagu sammal, kraabitud ja piima sees keedetud ja selle haige kätte antud, siis peab ta terveks saama.
E 1786 (10) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui sooltüükad kää peal ehk ihu külges, peab see ära kautama, kui kuu öösel ennast sisse paistab parandalle. Võta kääga palla paranda pealt kuu seest ja nühi niimoodu selle sooltüüka pealt, siis peab sooltüügas ära kaduma.
E 1786/1787 (11) < Risti khk., Nõva v. - Juhan Holts (1892) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui inimene metsas ära eksib, nii ütleb vanarahvas: "Vanakuradi jälge peale",peab see kohe abiks olema kui oma ümmert võtad üks riie, olgu müts, sukk ehk kinnas, ükskeik mistahes ja pahanpidi pöörad ja jälle oma ümmer sinna panema, kust võtsid.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]