[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 31, 382 (177) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Üks mees püüdnud jõest kalu ja leidnud ühe tölbi sabaga kala. Kui ta kalakotiga hakkand koju poole minema, siis olnud kott nii raske, et ei saa paigast äragi, ja kiskund ikka jõe poole tagasi. Mees olnud päris hädas. Siis kuulnud ühe hääle hüüdvad: "Viska tölpsaba maha." Mees visanud tölbi sabaga kala maha ja kohe saand kerge vaevaga koju.

ERA II 31, 382 (178) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Kolm tüdrukud läind seltsis jõe ääre ja tahtnud üle jõe minna. Vesi olnud suur, ei tea kuidas üle saaks. Näind: ilus suur hobune sööb jõe kaldal. Öelnud: "Istume hobuse selga ja lähme nii läbi jõe." Kaks istund selga, kolmandale jäänd vähe ruumi, see öelnud: "Kus ma veel istun, ma istun taha näka nägarate peale." Saand ta seda öelnud, olnud hobune kadunud. Siis mõistnud tüdrukud, et see oli näkk olnud.

ERA II 31, 384 (192) < Märjamaa khk. - Emilie Poom < Emilie Poom (1930) Sisestas ja redigeeris USN, kollatsioneeris Mare Kalda
/Ema ja tütar ketramas./Ema ja tütar ketranud seltsis. Ema ketrand kärmest, vokk teind noku-noku, noku-noku". Tütar olnud laisk ketrama, tema vokk teind "tutaki-tutaki".

ERA II 31, 437 (4) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Orus Tõnuri talu peremees kündnud põllul. Äkki jäend hobune seisma, peremees pand täie suuga kurja, and hobusele piitsa. Hobune tõmmand täie hooga ja kohe tulnud rahakatel maast välja, kuld- ja hõberahasi täis. Peremees saand korraga rikkaks meheks.

ERA II 31, 439/40 (9) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Orus Otiveski juures jões olla ette tulnud sagedasti uppumisi ja neid tulla veelgi ette. 1918. a. püüdsid Otiveski möldri poeg, Kotkas nimega, ja tema sõber üliõpilane Liivak õngedega jõest kalu, seal kuulsid nemad teinepool jõge pajupõesas raginad. Kalastajad arvasid, et seal keegi inimene käib. Hõikasid: Kes seal on? Vastust aga ei saadud. Teisel päeval uppunud mõlemad noored mehed selle pajupõesa kohta jõkke ära, kus nemad kuulsid eelmisel päeval raginad.

ERA II 31, 440 (10) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
80 a. tagasi näind Otiveski mölder Saks allpool jõe silda suurte rindega naisterahvast ennast pesema. Mölder võtnud ruttu püssi, pand hõbepreesi sisse ja lasknud selle naisterahva peale ja kohe kadunud naisterahvas vette, kus ise öelnud veel: ei soa sina ega sinu lapselapsed mind enam näha.

ERA II 31, 440 (11) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Eduard Huutmann (1930) Kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Kose kihelkondas Harmi valdas Vanakubja talu taga jões olla üks sügavam koht, keda rahvas hüüab Hansu hauaks. Sellesse hauda uppuda sagedasti lapsi. Kord on üks noormees läind sellest hauast mööda ja näind seal ilusad naisterahvast ennast pesema. Noormees vilistand, mispeale naisterahvas on kriiskand nii valju häälega, et noormees maha kukkund ja ehmatusest haigeks jäend. ERA II 31, 479/80 (l) < Kuusalu khk. - A. Ploompuu < emalt (1931) Sisestas ja redigeeris USN, kontrollis Mare Kalda/nali/Kullapall. Linnas elanud kaks abielupaari kõrvuti ühes majas. Üks paar olnud lasteta, teisel aga olnud laps. Lasteta paar ohkinud sagedasti oma elu pärast: ajad vaesed, tööd vähe, kõik kallis; ei tea, mis saab! Öösel ei tulnud und, ehk küll vaikus valitses nende toas. Teiselt poolt seina aga kostnud elav jutukõmin ja naer, nagu polekski seal asja kõige maailma hädadega. "Mis rõõm neil seal ometi peaks olema?" Nõnda imetlenud lasteta paar omavahel ja kuulatanud sagedasti uudishimuga. Kord juhtunud mõlemad naised hoovis kokku. Esimene naine küsinud kohe: "Kuidas see tuleb, et teie nii mureta elate? Ega teilgi paremad päevad ole kui teistel." "Mis nüüd meil viga," vastanud teine naine, "meil kullapall põrandal!" Esimene naine jäänud mõtlema, pole teadnud enam midagi ütelda. Aga teisel päeval saanud jälle kokku. Siis lausunud: "Või teil siis kullapall põrandal!" Teine naine vastanud: "Jah, kui ei usu, tule vaata!" Mindud sinna. Kõneletud ühest ja teisest. Esimene naine oodanud ja piilunud ikka, missugusest nurgast nüüd see kullapall veereb. Aga ei midagi. Ainult laps mänginud põrandal.

ERA II 31, 483 (2) < Nõmme l. - Elmar Päss < Laasi, naisinformant (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui pihlakal palju marju on, siis saavad vanatüdrukud sel aastal mehele. Samuti ennustab pihlaka marjarohkus head talve ja palju (paksu) lund.

ERA II 31, 503 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Avinurme inimesed (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Teie küsimuse peale 13. skp. nr. 851 teatan, et on tuntud Avinurmes haigus "ork", aga ainult nii palju, et ta äkiline haigus, nagu langetõbi on. Seda teadvad üksinda vanad inimesed - noored seda nime ei tea - ja sellepärast on arvata, et vahest langetõbe vanasti "orgi" nimega kutsuti, kuid see on arvamine. Igatahes võib ta ka rabanduse (äkiline seest haigeks jäämine) kohta tähendada. On ka olemas kõnekään, kui keski äkitselt haigeks jääb: "Tuli, nagu ork peale."

ERA II 31, 545/6 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. - Mihkel Sild < Aleksander Soo, u. 60 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
22. jaanuaril s.a. saatsin Teile kaardi vastusena Teie kirja peale 13. jaanuarist s.a. nr. 851 "orga" ja "ööema" küsimuste asjas, millega umbkaudseid arvamisi avaldasin. Nüüd sain selgeid teateid, mida edasi saadan. Ork ehk külmtõbi on haigus (inimestel), mis külmetamisest lööb, vististi ikka äkitselt. Tundemärgid: ihu väriseb (lõdiseb), nagu külma käes oleval inimesel, vististi ka külmatunne (kindlalt ei või seda tõendada). Arstimist ei teata. Ei ole siis langetõve või sellesarnane haigus, nagu ennem kaardil arvamist avaldasin. Teate sain hiljuti Aleksander Soolt, ligi 60 aasta vanuselt mehelt Avinurmest Piilsi külast. Tema naiseisa, Virumaalt, Tudulinna vallast, olnud orga haiguses. Kuidas lahti sai, ei mälesta enam. Tähendan omalt poolt, et sõna ork, kui valjult öeldav, on omastavas käändes ikka orga (osastavas orka), mitte orgi, nagu kaardis rutuliselt kirjutasin ühes lauses, sest omastav k. orgi (osastav orki) tuleb sõnast ork (nimet. k.), mis pehmelt öeldav ja tähendab terava otsaga puud (või rauda). Seda ikka meeles pidada!

ERA II 31, 579/80 < Kaarma khk., Kuressaare l. - ? < emalt (koguja ja informant teadmata) (1931) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Libahundi lugusid jutustas ema mulle vanast Anni Riinust. Riinu naaber Peetri talu peremees tulnd õhta linnast koju. Laskend paari hobussi karjamaale, hunt murdand mõlemad natuke maad kodust eemal Sootänagu suus ää, hobuseks talusse jäänd tiine mära. Mees läind targa juure. Tark itlend: Kui Riin teitelt tuleb midagid saama, ää mette andke. Riin läind tuld saama, ajand niikaua peele, kut peremees itlend: Kurat oo võtand, Jumal oo jälle andand, mära tõi moole kaksigud varsad, neist ma kasvata uied obused jälle. Võta tuld ja poleta ennast ise ka ää. Riin olnd küla lastega seltsis lambas, käskind lapsed koju minna: Minge vaatage, mis emmed teitele kodu keetand oo. Lapsed tulnd tagasi, itlend: Vana Riin, sa oled meite talled ää murdand. Riin itlend: Pole ma neid murdand ühted, hunt murdas need ää. Riin olnd karjas, üks mullik pole teeste seas seisand. Riin itlend: Oda-oda, küll hunt tuleb siilub sind! Riin kadund teiste karjaste juurest ää - mulliga rööskimine kukkund metsas lahti. Tulnd teiste sega - kintsid olnd verised. Mõisaruua tahtand näha, ka(s) Riin ennast tõõste hundiks teeb. Kutsund Riinu mõisa. Riin luband ennast hundiks teha, kui tä kana saab, muidu äi saavat nahka seljast ää. Ruua luband kana, natuse aja pärast tulnd völgerdes toa akende ala. Ruua kiirgund: Ärejee, andke tälle kana, andke tääle kana! Antud kana. Riin laind lauta, natuse aja pärast Riin istund peretuas, laps süles. Ruua itlend: Ärejee - te annate lapse hundi süle! Riin itlend: Sa oled ise hunt. Karvapiirest (viirakannus) ja metsahundi lugudest, kuidas hambamihed need teiste loomade kallale panid, puudub mul seekord aeg. Katkujutte tean vähe. Kas oleks ka tarvis kohtade ja külade nimed ja oma isiku aadres?

ERA II 31, 693 (2) < Häädemeeste khk., Tahkuranna v., Võiste k. - Luise ¦oberg < Liisu Anson (1930) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Tõnnivakk seisis toaotsal. Perenaine viis sinna igast asjast - ka kõiksugu karvu.

ERA II 42, 41 (9) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < ? (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ää mine vii ääre, vaata näkk tõmmab sisse.

ERA II 42, 47/8 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Rahaaugu lugusid Soosaare vallast. Minu tädile olli unes kolm korda näedatud, et siäl, kus ta lapsepõlves karjas käis ja näkki tegi, siäl augu ääres oleva rahaauk. Tuleva vällä kaevata vanakuu neljaba õhtu, siis kui kuud ei ole. Enne kella kahteteistkümmet pidi kõik valmis olema. Kiigi piäle kolme inimese ei tohtind sellest tiada ja tädipoega ära sa võta ligi, sii on kaval miis ja võtab kõik ää. Unes olli kõik sedasi räägitud, et siäl on maa siis paekivide all karjaste ahju muudi auk ja siäl augus telliskivi muudi kast, tema on nõnna kahe või kolme telliskivi suurune. Tädi isi ei tulnd ja kirjutas minu emäle, et võtku temä kaks miist ja mingu kaevaku vällä. Minu emä võttis just vastuoksa mehed kui emä käskis, et kust neid mehi ikki võtta ja et tädipoeg tuleb isegi juure. Tema elas siäl rahaaugu lähedäl ja oleks kaevamist ikkigi näind. Pühäbä käisid seda kohta vaatamas ja toond suure kadaka, et seda pärast augu kohta istutada, et siis kiigi aru ei saaks, et siäl kaevatud on. Neljaba võttis siis Manglut, Jaaku ja Ansu jättis võtmata. Kõik olligi sedasi olnd kui olli näedatud. Mangul oli leidnd sedamuudi asja, aga pimedas põle teesed aru saand, kas olli kast. Tädipoeg olli ütlend, et lähme nüüd minema, mõni ehk nägi juba meid ja tuleb vaatama. Ma ommiku tulen ja vaatan, mis asi sii on ja aan augu kinni. Teene õhta pidi emä minema teese tädipoea puule ja tema pidi siis kasti kah sinna tuuma. Teene õhta emä läkski teese tädipoea puule ja tema tulnd kah ja ütlend, et mudu telliskivi olli.

ERA II 42, 57 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näki tegemine. Üks mängija olli kuskil augus või lohus. Teesed mängijad kõnnivad või joosevad ümmer augu, nii kaugel, et augusolija "näkk" neid vaevalt ulatab kinni võtma. Kui näkk saab mõne mängija auku tõmmata, saab see näkiks ja endine näkk läheb muude mängijate ulka.

ERA II 42, 83 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lendva ehk äkiline ädä ~ Lendva lõi läbi ~ rabandus. Nimeteti nii igat äkilist surmavat haigust. Eriti loomadel. Loom rabeleb valude käes maas. Arstimisviise: a) olli rabandusekivi, mis saadi nõialt, rabanduse korral kuumutadi kivi ja pandi vette ja aurutadi selle auruga haiget, b) anti viina ja ühtlasi tark tegi pudeliga looma pea ümber liigutusi ja ringisi.

ERA II 42, 83 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Juusja - valud liigendeis ja luudes eriti niiskete ilmade puhul. Arstimisviise: joodi keedist, mis keedeti ühest niisketes kohtades kasvava siniste õitega taimest. Taim korjati õitsemise ajal, kuivatadi ja tarbekorral keedeti.

ERA II 42, 85 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puru silmas. Kui puru silmas olli, siis panti silma rukkitera või vähikivi (vähi silm?), et sii tuub puru vällä.

ERA II 42, 85 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Päivitamise vastu aitab: a) enne jüripäeva tuleb kolm korda sülitada sipelga pessä; b) enne jüripäeva mahlaga silmi (nägu) pesta.

ERA II 42, 85 (8) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tedretähed. Tedretähtedest hoidumiseks ja nende kaotamiseks tuleb: a) kaerahagudelle langend kastega pesemine; b) tedre munadelle valatud veega pesemine.

ERA II 42, 85 (9) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eestnurga k. - Otto Ibius < Krõõt Bergmann, u. 70 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ohates. Tuule mõjul tekkind huulte lõhkemine. Tuleb piäle panna ohatserohu (huulhein) lehti, nii et ohates saaks lehel oleva kleepiva vedelikuga.

ERA II 42, 87 (10) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maa-alused ~ maalised - sammaspoolikut välimuselt meeletuletav kangesti sügelev nahahaigus. Maalised hakkavad maa piäl istumisest või lamamisest sellele, kelle vereline (näit. valgevereline, mustavereline jne.) inimene kunagi on sellele kohale maetud ja kelle vaim asub nüüd sellel kohal maa all.

ERA II 42, 87 (10a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maaliste ravitsemiseks: 1) võeti kassirataste (maajalg - Glechoma hederaceae) lehti ja hõeruti nendega maalisi; 2) kaabiti vanahõbedat sellele kohale maa piale, kust arvati haigus oleva saadud.

ERA II 42, 87 (10b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Maalised tekkivad sellel kohal maa pial istudes, kus kohal maa hingab.

ERA II 42, 89 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Jalgade haudumise vastu tarvitetakse: a) pannakse varvaste vahele noori sanglepa lehti; b) pannakse ümber villaseid lõngu; c) määritakse tõrvaga.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]