Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 139, 370 (8) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahaaugust.
Kes tahab raha saada, see pangu hobuserangid tagurpidi kaela ja vaadaku maja (katuse) ungast välja. Rahatuli paistab sinise leegina.
ERA II 139, 370/1 (9) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kord juhatatud ühele inimesele ka rahaauk niiviisi kätte, see olnud Uues-Virtsus, seal, kus palju kivivaresid. Ühes niisuguses kivihunnikus põlenud rahaaugu tuli. Hiljem läinud see isik kaevama, et omale tõotatud varandust kätte saada. Ta kaevanud ja kaevanud ja viimaks hakanud sealt aina usse välja tulema. Mees kohkunud, jätnud kaevamise pooleli, arvates, et "ussikuningas" tuleb välja.
ERA II 139, 371/2 (13) < Hanila khk., Massu v., Kause k., Kuke t. Linda Uusküla < Mihkel Alpius, 50 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Massu mõisas on pihelgas, kust võib veel praegugi leida igasuguseid toitaineid, riidetükke jne.
ERA II 139, 373 (20) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kinksi külas Karuse kiriku juures (öeldakse Kinksi hiie all) kasvanud vanasti hiietammed, neid käidud seal kummardamas ja nõu küsimas.
ERA II 139, 374/5 (23) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Ankru t. < Muhu khk. Linda Uusküla < Kristiina Nõu, 64 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Muhus Iga külas Kiviniidi mulkus on ohvrikivi. Kui mõnel inimesel paised, maa-alused vm. vistrikud peal on, siis pestakse ennast selle veega, millesse oli pandud raha ja kaapeid hõbesõle alt.
Pesuvee sisse pidi ka sülitama 3 korda ja ütlema: "Kadugu kõik sitad-pasad!" ning see vesi ühes raha ja kaabetega kivi alla visata ja ilma tagasi vaatamata ära tulla.
ERA II 139, 383 (68) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Ankru t. < Muhu khk. Linda Uusküla < Kristiina Rihvk, s. 1904 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui vihtlemissauna esimest korda köetakse, peab tooma metsast üheksat sorti puid ja need ahjus ära põletama, siis on saun ilma vinguta ja tervisele kasulik.
ERA II 139, 388 (98) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 77 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui loom oli takka või eest "rabatud", siis arvati, et see on tehtud "kurjast silmast". Seda arstiti ära nii: lasti lehma, hobuse vm. looma kõhu alt läbi püssi, ka aitas katlaauru ja püssirohu suitsu laskmine loomale.
ERA II 139, 406 (4) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. Vello Eenveer < Jüri Varblane, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kes kääpa teest üle läheb, see eksib ära.
ERA II 139, 410 (14) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. Vello Eenveer < Jüri Varblane, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga veeti sõnikut, pidi niiske seisma ja rammu enam andma. Vana kuuga, siis pidi puruks minema.
ERA II 139, 552 (38) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Laksilla t. Vello Eenveer < August Reinvee, 41 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ma olen kuund, et lammast peab pügama noore kuuga ja lõunatuulega, siis vill kasvab hästi.
ERA II 139, 553 (44) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Laksilla t. Vello Eenveer < August Reinvee, 41 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui linnutee on sügisel elgas ja kõrges, siis talvel on külm ja lumerikas.
ERA II 139, 560 (66) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hambavalu aegas tehti lepast piip ja suitsetati hullukoera rohuga. Ennem kuivatati rohi ära. Lepapuust tehti piip, seest keerati süda väl'la, külle peale auk sisse. Heinpu'tk või karupu'tk auku ja lasti hullukoera rohtu hamba peale.
ERA II 139, 571/7 (3) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peremees sulasega hagu tegema. Õhtul peremees saadab sulase ennem koju minema. Sulase koju jõudes peremees juba ahjul. Teisel päeval sama lugu. Kolmandal õhtul sulane põõsasse varitsema. Näeb, et peremees nühib end halli kiviäärt vastu, muutub hundiks ja joostes kodu poole. Sulane nühib end ka kivi juures. Muutub samuti hundiks. Läheb koju ja tuppa. Peremees ahjul. Ütleb hundinahas sulasele: "Miks sa tahad kõike järele uurida! Mine nühi end sealauda nurka vastu!" Sulane nühib. Saab inimeseks. Pärast seda peremees ei tee enam hundiks.
ERA II 139, 577/9 (4) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. Vello Eenveer < Jüri Varblane, s. 1866 (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pererahvas ond heenamaal ja söönd parajasti lõunat, kui hunt tund senna, jah, ja vaadand vesiste silmadega nende peale. Peremees üted: "No ma annan tal pisikse tüki noa otsas. Ega ta mo kätt ikka saa ää tõmmata." Lõigand pisikse tüki ja annud. Hunt tõmmand, klõmpsti. Kõige noaga ää ja pannud metsa. Ja see mees saand hundist lahti ja pannud selle noa eese kõrva leti peale. See mees ond linnas kaupmees. Kolm aastat ond juba möödas ja mõtend isi, et kas on inimest, kes tunnistab selle omaks. No siis tund mees, kes ütend: "See on minu nuga. Ma andsin hundile kolme aasta eest metsas leiba ja see tõmmas noa kõige leevaga ää. Nüid ma näen, et see oo just mo nuga." Siis alles peremees seletand, et kolme aasta eest ma olin hunt ja nägin unes, et kui ma ristiinimese leiba saan, siis saan lahti. Sina olid siis see mees, kes mull' leiba andis. Ma keisin ka mitmes pool, aga keegi mulle leiba ei annud. Kui ma inimeseks sain, siis karv läks nagu soomus maha." Siis tehtud tal veel head söömad ja joomad ja antud kaupa ka veel poolmuidu.
ERA II 139, 739 (10) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. Johann Nurme < Hans Manso, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhjatuulega ja vanas kuus lepikut raiuda, siis ei aja võsa. Va Liivaaugu vanamees ei raiund iialgi enne hagu, kui oli põhjatuul ja vanakuu. Siis ta võttis omale abi ja raius nii palju maha, kui tarvis oli, pärast oli aega kubusse küll teha ja lepik ei ajand tal kunagi võsa.
ERA II 139, 747/51 (28) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. < Saarde khk., Laiksaare v. Johann Nurme < Elisabet Grenzstein, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord üks mees ostnud laadalt omale hobuse. Kangesti ilus, noor, must märahobune. Kui kaubad koos olnd ja raha makstud, siis müüja ütend: "Ära sa tal' leiba anna see teeb ta haigeks; muidu kõiki võid anda." Olndki kangesti ia hobune ja tark hobune. Mehel olnd nii kange ia meel, olnd vaene mees, et saand niisukse ia hobuse. Aga leiba põle julgend talle anda ja muud midagi paremat ka põle anda olnd. Ükskord, ta oli juba hulk aega neil olnd, üks jõululauba õhtu, nad söönd parajasti tuas, ahju olnd köetud, suur suits olnd väljas, tuauks kinni, ainult vinguauk oln lahti. Nu jah, nad söönd ja korraga hobune pistab nina vinguaugust sisse, ta olnd just riha all tuaukse kõrval kinni, et alati lähedal oleks, nii kallis olnd, jah ja hobune pistab, jah, nina vinguaugust sisse ja teeb: oh-ah-oh! Mehe süda läind haledaks, ütend: "Mis ma sulle nüüd annan jõululauba õhtu. Põle midagi. Leiba anda ei tohi. Aga mis see sulle ikka teeb, kui ma suutäie annan." Pistnudki läbi vinguaugu hobusele suutäie suhu. Omal süda hirmus: kui ta nüüd haigeks jääb. Natukese aja pärast läind hobust vaatama aga hobust põlegi änam. Sõimus aga nutab alasti, musta peaga, ilus, noor tütarlaps. Mees olnd päris keeletu ehmatusest. Põle saand sõna suust. Viimaks tüdruk hakand paluma: "Alastage, kallid ristiinimesed andke mulle riideid. Mina olin teie hobune. Kurjad inimesed muutsid mu hobuseks ja müüsid teile. Põleks sa mulle täna leiba annud ma olekski jäänd hobuseks." Siis mees and talle riided, viind ta tuppa, annud süüa ja tüdrukul olnd nii kange (h)ia meel luband mehele tasuda tuhandevõrra. Kus see tüdruk pärast saand ma ei tia.
ERA II 139, 753/5 (29) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. < Saarde khk., Laiksaare v. Johann Nurme < Elisabet Grenzstein, 66 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord ühes kohas perenaine olnd õues ja näind hunt läind sauna. Ta ruttu saunauks väljast kinni ja puu taha. Siis suure kisaga tuppa: "Tulge appi! Hunt on saunas." Kõik tulnud välja, võtnud kätte, mis kätte juhtund ja hunti ubima. Üks vaadand aknast sisse, mis ta seal teeb. Aga hunt laval, istub ilusti sial ja hoiab esimeste käppade vahel last ja imetab. Päris inimeselast kohe. Kõik vaadand ja imestand. Kui siis viimati uks lahti tehtud, hüpanud hunt lavalt maha, inimeste vahelt uksest õue ja ulgudes metsa. Kõik saand aru, et see õige asi põle, et see oli libahunt. Perenaine võtnud lapse, pesnud puhtaks, mässind riiete sisse ja viind tuppa. Pidanud üles kasvatama. Aga hunt käind ikka seal ümber ja ulund haledasti. Iga pää tulnd ühel ajal sinna ja ulund. Siis viimaks perenaine viind lapse sauna ja jätnud ukse lahti. Hunt läindki sauna ja hakand last imetama. Siis perenaine hakand iga pää nii tegema. Aga ükskord põle hunt änam tulnud. Ja põlegi tulnd. Läind hulga aega ikkagi mööda, kui korraga üks homiku sõidab suur tore tõld, neli hobust ees, õue. Tõllast tuleb uhke proua välja, must loor näo ees. Räägib, et tema olndki see hunt, kes nende saunas lapse sünnitand, nüüd aga saand oma endise olemise tagasi ja tahab oma last tagasi. Nad annudki. Proual olnd niikange ia meel. Tänand pisarsilmil. Annud perenaisele hulga kuldraha selle ia eest, mis ta lapse vastu olnd ja sõitnud minema. Ei seda põle ütend, kes ta on või kust ta on.
ERA II 139, 757 (31) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v. Johann Nurme < Hans Manso, 65 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Loomi tuleb alati kohitseda vanakuu ajal, siis (h)aavad ei lähe hukka.
ERA II 140, 61/4 (17) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Metsavaim.
Üks kütt käis iga päev jahil. Alati oli ta tulnud koju rikkaliku saagiga, aga nüüd juba mitmendat päeva polnud ta saanud laska ühtki lindu ega looma.
Kord oli ta siiski saanud laska veel paar lindu ja pöördus nendega kodu poole. Äkki märkas kütt, et mets on imelikult võõras ja iga sammuga muutub tihedamaks. Mees mõtles, et ta on läinud vale suunas ja pöördus tagasi. Seekord oli aga ees tige härg, kes lähenes mehele maad kaapides ja möirates. Mees põikas kõrvale mets muutus aga selles suunas nii tihedaks, et võimatu oli edasiminek. Kogu aeg oli kuulda kanget kohinat, mühinat ja vilistamist metsas.
Viimaks väsis mees asjatust tammumisest ja istus väsinult kännule puhkama. Püssi pani ta paremale ja linnud vasakule poole. Äkki märkas mees, et linnud kadusid kui tina tuhka. Imestusega lausus mees kaks sõna: "Jeesus, Maarja!" Kuid neil sõnadel oli otsekui imevõim metsas raugesid mühin, kohin ja vilistamine.
Veidi aega läks mööda, siis aga hakkas mets uuesti kohisema ning üks hall mehike, kelle habe oli hõbedasest samblast ja riided kasetohust, lähenes mehele. Kütt vaatas imelikku meest kasvava imestusega. See ei lasknud end aga kaua imetleda, vaid, jäädes peatuma viisakasse kaugusse, hakkas ta noomima kütti, kes surmavat asjatult tema kuningriigi elanikke. Lõpuks ütles metsavanake kütile, et see muidu metsast välja ei pääse, kui peab tõotama, et jätab maha lindude ja loomade laskmise selles metsas. Mehel ei jäänudki muud nõu üle, kui anda lubadus. Peale selle leidis ta õige tee ja sai koju.
Mees jättis maha küttimise ja ta ei lasknud hiljem ainustki lindu ega looma kusagilt metsast, sest ta kartis tülitada metsavaimusid.
ERA II 140, 169 (150) < Vändra khk. Ernst Tammsoo < Maria Reinik (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennustamine.
Mängitakse uueaasta ööl. Suurem kauss täidetakse veega. Ümber kausiääre pannakse väikeste vahedega paberilipakad, milledele on peale kirjutatud sõnad - "õnn", teisele jälle "õnnetus", kolmandale lipakale "uus pruut", neljandale "surm", edasi "abielu", "saab rikkaks" jne. Nüüd pannakse kanamuna pooliku koore sisse küünlajupike põlema ja see asetatakse kaussi ujuma Selle järgi loksutatakse kausis veidi vett ja jäädakse ootama, kuhu "laev" tüürib. Eeloleval aastal on oodata seda, mis on kirjutatud lipakale, kuhu "laev" seisma jäi. Sõnade "õnn", "õnnetus", "rikkaks saamine" jne. asemel tarvitatakse vahel ka taimede nimetusi: roos, ohakas, nõges jne., kuid siinjuures peab ennem kindlaks tehtud olema, mida mingi taim tähendab.
ERA II 140, 302 (342) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Külmtõbi (Liharatka) - kui külm hoog peale tuleb, siis tuleb hüpata sooja vette, kui soe hoog peale tuli, siis tuli külma vette hüpata.
ERA II 140, 302 (349) < Tallinn < Vändra khk., Vana-Vändra v., Uusna k. Ernst Tammsoo < Maria Hitsen, s. 1871 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sõnad hambavalu vastu.
Kui Juhan ütleb üks, mina ütlen kaks; kui Juhan ütleb kolm, mina ütlen neli; kui Juhan ütleb viis, mina ütlen kuus jne.
ERA II 140, 317/8 (360) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst
Tammsoo < Salme Tammsoo (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kolme venna veri.
Eland vanal ajal eit ja taat. Nad olnd väga rikkad. Naine olnd ikka mehe pea ja rahakoti hoidja. No-jah! Heakene küll! Naine jäänd vanaks. Arvanud, et surm varsti kätte jõuab. Võtnud siis ilma mehe teadmata sukasääre sisse kogutud raha, läinud vasikakoplisse, kaevand augu, pannud sukasääre ühes rahaga auku ja ütelnud siis ise: "See raha jäägu siia varjule nii kauaks, kui siin kohal kolme venna veri ära on valatud." Mees olnd ka parajasti koplis. Otsinud loogapuid. Näind, et naine peidab raha. Mees läind õige tasa naise ligidale ja kuuland suure tamme takka kõik, mis eit ütlend. Eit läind koju. Taat pole välja teindki naise ees, et pealt oli kuulanud. No-jah! Olndki siis nii, et eit surnd varsti ära. Maetud maha. Siis võtnd mees labida ja läind kaevama raha välja. Aga lori puha! Raha pole seal olnudki. Mees mõtelnud, et kuidas nii. Ta oli pealt näind, et eit raha oli matnud. Siis tulnd aga taadil naise sõnad meelde. Mõne päeva eest olli kassil pojad olnd. Pimedad teised veel, aga kõik isased. Mees läind koju ja võtnud kolm kassipoega, läind uuesti koplisse ja tapnud need seal ära. Siis saand mees raha kätte. Sedaviisi kätte saadud rahaga eland taat kaua ja pole enam tööd teinudki.
ERA II 140, 331 (397) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui esimest korda noort kuud näed, siis tuleb maast võtta ükskõik, mis asi, panna salaja padja alla. Siis näeb unes peigmeest või pruuti.
ERA II 140, 331 (401) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lammas tuleb niita noores kuus. Kui vanas kuus niita, siis ei tule head villa.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]