Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 54, 224/5 (247) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestasid Pille Sääsk; Mare Kalda 2001
Miks naistel palju tööd. Sellepärast - kui Jeesus maa peal oli, siis läks üks vanatüdruk Jeesuse juure ja palus pühapäeva tööd. Jeesus ütles: Loe, laula ja palveta. Aga tüdruk siis ütles: Kõik need teen ära, aga veel jääb aega järele. Jeesus ütles: Siis täid ja kirbud on sinu raavitseda ja sinu töö ei pea kunagi otsa saama.

ERA II 54, 249 (271) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Siis peavad niisugused tunnid taeva peal olema, mis aal inimene sünnib: varga tund, mõrtsuka või röövli tund, veesurma tund, sõjasurma tund jne. Tähtedest peab tundma seda tundi. (Lugusid sellistel aegadel sündinutest: ERA II 54, 251/4 (274), 254/6 (276), 256/7 (277))

ERA II 54, 258 (279) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Taeva Sõel - seitse tähte ligistikku, ühes kobaras.

ERA II 54, 258 (280) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Koot - pikk joru tähti, natuke vahet ja siis jälle teisipidi tähed ligistikku.

ERA II 54, 258 (281) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Unt ja Ärg - tähekujund, mis haril. Tuntakse nime all "Suur Vanker".

ERA II 54, 258 (282) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Ehatäht on õhtul ele ja Koidutäht on omikul ele.

ERA II 54, 258 (283) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Obuseraud - see tähekujund koosneb kuuest tähest, mis oma poolümmarguse asendi poolest tuletavad meele hobuserauda. On paistnud "rohkem õhtu pool".

ERA II 54, 259 (284) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Sabagatäht oli sõja märk, see tähendas sõda.

ERA II 54, 259 (285) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Tähesadu peab ka sõda tähendama. Enne Jaabani sõda oli tähesadu.

ERA II 54, 261 (294) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Rabandus on äkiline aigus, sellele saab enamasti abi, aga kui lendev läbi lööb (~ "lendva nool tuli, lõi läbi"), siis enam abi ei saa.

ERA II 54, 261 (295) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Jutu terminoloogiat. Tühi jutt - mis ei vasta tõele, pole "tõesti sündind". Selle vastand on tõestisündind jutt (tühijutt = valejutt). Luulejutt on jutt, mis on rahva suust kuuldud, võib olla mõnikord tõsi, mõnikord mitte. Muinasjutt - "muistsel ajal sündind jutt".

ERA II 54, 262/3 (298) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Kui obune kodust välja läks, tehti pahema jala kannaga rist obuse ette, et ei kuri inime, lendva ega kurivaim ei saaks obusele kahju teha.

ERA II 54, 272 (332) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Noort kuud tervitasid tüdrukud ja vanadmutid: Tere, tere, noor kuu! Valgust sulle, kannid mulle!

ERA II 54, 297/301 (350) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Ork, vill ja roos kolmekeste läind ja rääkind, kus keegi läheb. Ork rääkind: Mina lähen siia talusse sisse, siin keedetakse täna lõunest tangupudru ja pudrule pannakse võid silma muidugi ja mina lähen või sisse ja olen üks iilgav tilk seal või pääl. Peremees tahotand jälle karoägli laudu sääl puuriida ees (riida taga nad kõnelend kolmekeste) ja kuulnud ära. Saand lõuna valmis, kutsuti sööma. Siis peremees astus kiirel sammul sisse ja võttis selle või lusikaga pudrusilmast ja pani oma tubakakotti ja sidus kotisuu kinni ja pani siis lõõse kohta suitsu, kust suits välja käib, ja jättis terve aasta teda sinna suitsuma. Aga selleks jättis terve aasta sinna, et ork lubas terve aasta olla selle peremehe kallal. Aga roos ütles: Mina lähen sinna eemale talusse selle perenaise kaenla alla, seal on mul ea aasta elada. - Aga peremees kuulis ära. - Ja roos ütles: kui nad minu märjass teevad, siis ma olen kindlasti aasta ära ja kui muud sooja saab, siis tahavad ära lämmatada minud. - Ja siis vill ütles: Mina lähen siia veikese majasse, löön karjalapsele varba vahele ja olen ka aasta sääl varba vahel. Ja peremees läks sinna talusse ja perenaisel oligi kaenla all kange valu. - Noh, kas on kedagi kuuma auvet? - Pudru olnud. Pand kuuma pudru pääle. Valu kadund ära. - Noh, kas veel valutab? - Ei valuta. - Nigu valu ära jäi, mees võttis selle pudru ja piigistas kotti ja pani ka sinna suitsu kohta. Kui teised küsisid, miks ta nii teeb, ütles: Sinu küsida, minu teada. Aga sinna karjapoisi juure pole läind ütlema, sääl olid villi katki teind ja aasta otsa jalg olnud aige. Kui aasta mööda oli, siis karjapoisi jalg sai terveks, peremees raputas oma või ja teise perenaise pudru ka kotist välja. Ja siis läksid kõik sõbrad kokku (peremees kuulnud jälle ära). Ork ütelnud: Elu tahtis võtta! Mind pandi ühte nahkotti ja kotiga suitsu ja suits käis ninasse alati. Üst ing oli minekil aga sain veel viimase ädaga välja. Roos ütelnud: Minul oli kah, pandi ka nahkotti ja kotiga rippu ja kange suits tükkis lämmatama, umbne oli ja raske. Aga vill ütelnud: Minul oli küll ea. Varba vahel olin, ei lasknud poissi magada. Vahel pandi east maitsvat asja pääle - mina sain süüa küll. Siis lahkusid ära ja ork lubas, et tema enam inimese peale ei lähe ja roos lubas: "Mina ka naljalt enam inimese külge ei lähe." Vill aga lubas kohe minna, kui aga saab. /Väljaandesse lisatud kommentaar: Mt? 293 F 2) - 14 t. Üleskirjutused valdavalt Lõuna-Eestist. Jutt rajaneb uskumusel, et halla kutsele ei tohi vastata, siis see ei leia oma ohvrit üles ja hukkub./

ERA II 54, 308 (356) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Kaja/Nii kui lahke ilm on, mets kõlab vastu. Lapsele öeldakse: ära mine metsa, kuule, metsmees on metsas, see õikab, meelitab su kaugele ja viib ära.

ERA II 54, 313/4 (362) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Tütarlapse pilt on kahjulikum kui raamat./Kaks venda olnd. Vanem vend käind laadel, ostnud omale üks palveraamat. Ja luges siis palvet ka mõnikord. Noorem vend üteld: "Rumal, toob palveraamatu! Ostnud ometi üks ilus tütarlapse podrei või pilt, pand voodi kohta, oleks ka vaadata olnd! Ärkad öösegi üles - ilus vaadata." Ja siis ostis ka noorem vend omale tütarlapse pildi ja pani seina pääle. Mõni pühapääv läks kirikusse ja leidis ka niisuguse tüdruku, nagu see piltki oli. Ja akkas seda tüdrukut meelitama ja käis tema pool tihti. Ja tüdrukule meeldis see poiss ka. Tüdruk tahtis seda ja seda, ja poiss ostis kõik, mis ta tahtis. Paar aastat käis taaga ja siis jäi vaesest. Siis tüdruk lõi tast lahti ja läks minema. Vanem vend aga elas ikka korralikult edasi. Noorem oli vaene ja vaeseks ka jäi.

ERA II 54, 368 (393) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Metsaljas. Need eland metsas, aga keegi ei ole näind. Muudkui mõni eksis ära, siis: "Sa trehvasid metsalja jälgede peale, sellepärast eksisid."

ERA II 54, 368 (394) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Võigas koht: koht metsas, kus sageli eksitakse. Sääl käib metsaljas ja eksivad inimesed ära sinna.

ERA II 54, 368 (395) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Metsalja jutte objekt ei tea, pole kuulnud.

ERA II 54, 369 (398) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Mäel (mäe sees) mütsumist kuulda. Keegi pole julgend vaatama minna. Pika poeg Ants läind. Sääl olnud väikesed mehed = maa-alused vaimud. NB! Seda on lugend raamatust. Rahvasuust pisimeestest pole kuulnud midagi.

ERA II 54, 371 (406) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Näkk = kui inimene upub, öeldakse: "näkk võttis kinni, viis põhja."

ERA II 54, 372 (410) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maad ei tohi lõikuda, siis nagu oma vanemid lõigud, ja maa on meie kõikide toitja.

ERA II 54, 374 (412) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maavitsad - kasvab aiaäärtes, nagu vitsaraag, punased õied otsas - selle veega arstitakse maa tõmbeid (maast akand aigusi.)

ERA II 54, 413 (471) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Vanatüdrukud teesklevad noorust, kuni surevad./See oli Kodavere kirikus olnd. Kaks vanatüdrukut esimesel jaanuaril. Üks olnd sitsipluusega kirikus, ise alati väristand: "Oh Jeessuke, too jahutust!" Et temal nii palav on. Teine vanakene old ka seal kõrval, vaadand üles ja üteld: "Vaata, ðääðk aigutab kiriku tornin!" Ise old ilma ambita. Kui kirikurahvas kokku kogusid, leiti kaks surnut kangi alt. Külm oli mõlemad ää kangestand.

ERA II 54, 422/3 (480) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks mees saanud metsakoha omale elamiseks. Kuid oli mures, et pole raha. Öösi näind unes, öeldud: mine kaeva oma onni ukse alt, sealt saad raha. Aga ainult öösi võid kaevata. Teine öösi mees kaevas, aga ei saand mitte midagi. Eitis magama ja pahandas veel naisele ja pojale: Nii on need unenäod - kuik on tühi! Eilane öö kaevasin ja ei saand mitte midagi. Aga siis üteldud temale unes jälle: Ära pahanda ühti. Vala seitsme venna veri sinna onni ukse peale, siis saad raha kätte. - Omiku ärkas üles ja rääkis teistele: Nii unes üteldi. Aga kust ma saan seitsme venna verd? Kui ma seitse venda ära tapan, siis lähen ma vangi. Aga poeg ütles selle peale: Ära pahanda ühtegi isa, küll sellega akkama saab. Kui kana oli pojad välja audund - kui pojad juba nii suureks said, et kuked laulma akkasid, siis poeg tundis ära missugused kuked on; siis tappis seitse kukke seal onni ukse peal ära ja läks ööse omakord kaevama ja sai rahakasti kätte. - Poeg oli targem kui isa. Sai raha kätte ja akkas rikkalikult elama. Kuuldud Oudova kreisis venelasest õitsikarjuselt.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]