[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 53055 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvripuud Asupaik: Vana-Koiola vallas, Vanakülas Sau talu maa peal, Lutsu jõe kaldal. Kirjeldus: Mainitud talu põllul olla olnud ohvrikadakas ja virvepuu (virvekõiv), praegu mõlemad hävinenud. Vanemad inimesed mäletavad nüüdki seda aega, kui sinna ohvrid olla toodud. Näituseks ei tohtinud noormees enne kosjagi sõita, kui ta sinna ohverdanud ei olnud (raha). Harilikult olla aga ohverdatud tõnisepäeval.

E 53056 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvripaik Peri vallas, Mäe talu põllu sees on suur mänd, mille all ohverdamas käidud. Rahvas nimetab teda Tõnise petäi.

E 53058 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas Asupaik: Tsopa külas (Võru v.) Levski talu maa pääl, Navi järve kaldal nn. Silmaläte. Kirjeldus: Mainitud allika vett olla tarvitatud silmade arstimiseks.

E 53059 < Põlva khk. - O. Urgart. (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas Asupaik: Võru linnast 11/2 versta õhtu poole niidul Vagula järve ligidal. Kirjeldus: Allikas olla õige kuulus. Ohvritena visatud allikasse ikka midagi valget.

E 53060 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallik Asupaik: Koiola külas (Aleksandri v.) Valgide talu heinamaal nn Silmaläte. Kirjeldus: Allik asub tasasel niidul, on väike veega täidetud auk, millest vesi vähehaaval ära niriseb. Allikast olla silmade arstimiseks vett võetud.

E 53061 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvriallikas Asupaik: Vana-Koiola vallas Himmaste külas, koolimaja ligidal. Kirjeldus: Mainitud kohas on nn. Silmaläte ja Silmajärv. Silmajärv on tekkinud kahest allikast jooksva vee sulgumisel ja annab veejõudu väiksele veskile. Allikad on sündinud liivakihtide paljastamisel, milline nähtus on õige tavaline Põlva kihelkonna ürgorgudes. Allikad jooksevad kihtide alt kahe väikese nõrena ladalasse ja liivapõhjaga tiiki. Rahvas ei tea nende kohta midagi erilist ega tunne ka nimede tähendust.

E 53067 < Vaivara khk. - ? (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Uku oja Asukoht: Õhtu pool Päite mõisa jookseb üle maantee oja. Kirjeldus: Seda oja nimetatakse Uku ojaks, see olla vanal ajal pühaks peetud. Ta voolab merde, moodustades kõrges kaldas sügava kuristiku. See on nähtavasti ohverdamise paik olnud, sest varem olla seal ka ohvrikivi olnud, mis nüüd aga juba hävinenud.

E 53068 < Vaivara khk. - ? (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrikivi Asukoht: Vodova küla Metsküla talu metsas umbes 3/4 versta elumajast lõuna poole. Kirjeldus: Kivi on kaunis suur, umbes 1,5 ars. kõrge, pikkus ja laius 2 ars. Kivil olnud jäljed, mida rahvas vanakuradi jälgedeks nimetas. Kivi all olla varandus. Kivi küljes olla mingisugused kirjad, mida keegi lugeda ei oska. Keegi on kivi kolmeks tükiks püssirohuga lasknud, mis kõik kohal on. (Teated saanud üliõp. Aug. Keskküla´lt)

E 53070 < Lüganuse khk. - N. Liiv (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Hiiekoht. Hommiku pool Kurtse mõisat kaunis kõrge mäeseljandik, kus mets peal, mis merekaldani ulatab. Kohta kutsutakse Hiiekaldaks, kus ka vanad kalmed olevad. Hiiemägi algab mere äärest peale ja on 1076 m umbes pikk. Tuleb välja Kurtse mõisa juurde. Hiie keskmine laius on 40 m. 256 m kaldast eemal on püha pärn ja algab hiiemets, mis 60 m pikk on. Mere kalda läheduses 112 m lääne poole Hiiemäest arvates on Uku allikas, kuskohast vanal aegul inimesed arstimiseks vett olevad viinud: iseäranis heaks abiks olnud see vesi silmahaigustele. Hiiemäest lääne poole põllu sees on kündmata kohtasi. Rahvas räägib, et need kalmid olevad, aga see ei ole kindel.

E 53071 (4) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vikerkaari peale ei tohi sõrmega näidata - sõrm mädaneb ära.

E 53071 (11) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pikne ei tee kahju, kui müristamise aeg risti ette lüüakse.

E 53072 (15) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui piim halb on, lüpstakse ristati tagumiste jalgade sõrgade peale ja antakse lehmale oma piima juua.

E 53073 (28) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pää otsimist ei tohi pooleli jätta - eksitakse metsa ära.

E 53075 (34) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Väikest last ei tohi kiita - toob lapsele õnnetust. Teeb mõni siiski seda, üteldakse: "Laku perset, kui sa ei näinud, oli ta veel ilusam."

E 53075 (43) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Siga tapetakse noorel kuul, siis paisub liha keetes. Vanal kuul tapetud liha kahaneb.

E 53075 (44) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Lehtpuud istutatakse noorel ja okaspuud vanal kuul. Niiviisi istutatud puud hakkavad jõudsasti kasvama.

E 53075 (45) < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg (1922) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Okaspuud raiutakse noorel ja lehtpuud vanal kuul. Vanal kuul raiutud okaspuu hakkab koitama, noorel kuul raiutud lehtpuu ei kuiva ära ja läheb mädanema.

E 53076 (61) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Aliide Siimann (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Karjuvad hakid elumajade lähedal - saab surma. Sellepärast hüütakse hakke nähes: "Kuradi hakid, jääge vait!"

E 53078 (73) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Noorel kuul ei tohi sauna kütta, täiad tulevad selga ehk ihu hakkab iseenesest sügelema.

E 53078 (74) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vihad tehakse vanal kuul, siis ei kihele ihu.

E 53078 (75) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Noorel kuul niidetud lambale kasvab ruttu uus vill.

E 53078 (80) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kuu pääle sõrmega näidatakse, mädaneb sõrm ära.

E 53078 (81) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Hilda Pals (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kevadel esimest korda ussi nähakse ja ei taheta enam ussi näha, üteldakse: "Sina ära ütle teistele, et sina mind oled näinud, siis ei ütle mina teistele, et mina sind olen näinud."

E 53079 (87) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Anna Ratasmeister (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui piim halb, tuleb korjata vanu kaltse, kolme ukseläve päält lõigata pilpaid ja leida vana köis ehk puunott, kust palju inimesi üle käinud. Nendega suitsetada piimanõusid ja anda lehmale suitsuvett.

E 53079/80 (93) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Leena Kütt (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kiidab keegi reedesel päeval lehma, võib loom haigeks jääda. Sellepärast peab midagi halba vastu ütlema, kas näit.: "Ah sitta, kasvab või ei, küll tast asja saab!"

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]