Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 10, 439 (1) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jarlok pat kaamenu, Seml´anitsu pat kaamenu. Jarlok pat pliitano, Seml´anitsa na pliitana. Tzornikaad, seerõikaad, Laabõ kaad, krasnõ kaad, Perii svaijujad./sülitab/ Amin.

ERA II 10, 439/40 (2) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Käändümisõ sõna. Nisõltun´, nikõrtun, kõik luu' paika. Halu musta pini persehe. Nisõldunu', nikõrdunu' kõik luu paika, Suurõ luu', väiko luu', kõik umma paika. Halu haraga hanna ala. Nisõldunu', nikõrdunu', kõik luu' paika, Suurõ luu' väiko luu', kõik umma paika. Halu sinna, kohe ratas veeres. Kuukõnõ, kosta, pääväkene, pästä, aokõnõ, avida hädäst vallalõ. (sülitab) Amin - (kolm korda). Kolm korda lugeda siis tuleb abi.

ERA II 10, 440 (3) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi sõna'. Kizi kiitsjalõ, kizi vangjalõ, Kizi hainamaa pääle süümä, Kizi kivi pääle magama. (Kolm korda lugeda ja siis sülitab pahemale poole) Amin.

ERA II 10, 440 (4) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kizi latsõ nabah. Kizi soelõ, kizi kahrulõ, kizi toomõlõ, Kizi kivi pääle magama. Kizi loigatas nabast vällä. (Kolm korda, sülitab) Amin.

ERA II 10, 441 (6) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vaivaja sõna. Meri sais mere pääl, kivi sais kivi pääl, varõs varõssol. Olõ-i silmi, õi olõ siiba. Kui varõs saie linnada, nii saagu-i hädä kavvu. Hädä kuijoma, häda kaoma, häda lõpõhuma, häda läkähümä. (Kolm korda siis sülitada) Amin.

ERA II 10, 442 (7) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindaja sõna. Must miis, hahk särk. Üle teije, üle puije, üle kivve, üle kanda, üle kivetse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi, üle merri. Suurdõ suuhu, lak´k´a (laijasse) laandõ, koh kirie kikka' ja kana' kõõruta-i. Patja paiju, rabastikku. Koh kiaki käuje, sinna häda ja viga. (Kolm korda. Sülitada ja siis) Amin.

ERA II 10, 469 (1) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tulesõna. Jeesus lats üle liiva ja maa, n. löus sääl üte tulitungle ja ütel: "Sa olet palanu, n. ei pala enamb." Nüüd tuli jäi saisma nida kui meie Issand Jesus Kristus sis Jordani jõen sais, kui Jaan teda ristse: Jumala see Esa, n. Poja ja Püha Vaimo nimel. Amen ja Amen! 3 korda nii lugeda.

ERA II 10, 471 (4) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabause sõna. "Issanda Engli, taiva risti, püha pikse välki: koletake kiik kurja nooli n. sega maa päält ärä." Neid sõnnu peap 3 kõrda nii lugema. (Need sõnad näituseks. Minu arvates uskusid ka kümmekond aastat tagasi paljud haritud inimesed nende mõju, ka õpetajad. Vastasel puhul poleks ju vajagi olnud nende vastu võidelda, kuna sõnadel isegi vaimulik sisu.)

ERA II 10, 488 (7) < Kose khk. - Tõnu Viedemann (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kose-Risti männiku alla maetud Rootsi sõjakassa, aga kuskohta just, see on teadmatu.

ERA II 10, 501/3 (15) < Suure-Jaani khk., Vastsemõisa v. - August Ots < Ann Ots (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kes eksitab inimesi ära, seda ei teata. Arvatakse, et on olemas sarnased kohad, kui inimene sinna sattub, siis tingimata eksib ta sinna ära. Õige tee jälle leidmiseks istutakse maha ja süüakse leib ehk loetakse meieisapalvet. Räägiti üks lugu eksimisest: Vastemõisa vallas Kabila küla lähedal on üks mägi, mida "Udresmäeks" kutsutakse. Seal eksivat ka inimesed tihti ära ja nägevat viirastusi. Umbes 25 aastat tagasi, Peet Karus (too mees vist elab praegu, aga elukohta ei tea) eksinud ka sinna ära. Ta teinud tule maha ja istunud tule ääre. Tule teinud ta selleks, et siis silmad jälle selgeks lähevad ja õige tee uuesti kätte leiab. Korraga näinud ta, et tema kuuehõlma peal on hall lõngakera. Kust ta sinna oli tulnud, pole ta näinud, samuti kadunud ta ka nägematult ära. Peale seda leidnud ta kohe õige tee üles. Sama mehe ema läind korra külast pimedas koju ja näinud seal mäel tuld. Ta läinud ligemale vaatama ja näinud - must emis olnud tule ääres ja imetanud põrsaid.

ERA II 10, 509/10 (2) < Helme khk. ja Halliste khk. - Klara Kase < emalt ja isalt (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Niserdus (nikastus). Võetakse 3 lõnga, sinine, must ja punane. Tehakse korraga kõigisse sõlm, aga enne sõlme kokkujooksmist loetakse sõnad: Edimält läits Jeesus kerikude. Irulanni, allilanni. Loe musta mustusele. Jalo (käsi) jakust jõmati, Kivi vasta kiuksati. Püha Maarja, tõse ülesse, Tii pehmes, parembas kui enneki. Kohe (kuhu) luu luigatanu, Sinna liha liigatanu. Siruta sinist, venitä verevät, mutsuta musta. Nüüd pigistatakse lõngad pihku, sülitatakse ja puhutakse 3 korda ning tõmmatakse sõlm kokku. Seda korratakse 9 korda ja siis pannakse niidid haigele kohale. Sõnad loetakse ühe hingetõmbega ja ka puhumine ja sülitamine peab samaga sündima.

ERA II 10, 521/2 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi ("ork" ei ole ma siin kuskilgi kuulnud). Selle arstimine sünnib haige ärapeitmise läbi. Haige kuuleb peidetud kohas enese nime hüüdmist (hõikamist, nagu siinpool üteldakse), hõikab ta vastu ehk annab ta häälitsedes enesest kudagi märku, on tõbi kohe kallal. Leiab tõbi ta (haige) ülesse, on ta täie hooga ta kallal ei aita muu, kui jälle uude kohta ära peita. Peidukohad on: pimedasse rehetuppa, ahju peale ehk kõige parem lambasõnniku alla. Praegu ei ole külmtõbe siin ümbruses ammu kuulda, kuna ta enne väga sagedane on olnud.

ERA II 10, 522 (2) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. - Jüri Remmelg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haljast nimitakse siin haljas, metshaljas. Ta on inimese äraeksitaja metsas. Teda nähakse ilusa naise näol, vahest ka noor poisike, mõnikord metsaloom: metskits, hirv, lind jne. Kui metsas kõndija tema meelitustele järele läheb, on ta peagi eksind.

ERA II 10, 527/9 (7) < Pilistvere khk. < Helme khk., Koorküla k. - O. Ruut (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Ennevanasti, kui must surm maad mööda reisinud ja igat talu külastanud, siis tulnud ta ikka igale poole ise kujul, kas siku, lehma, hobuse ehk koera ja kassi ning tulekera kujul, enamiste aga ilusa tüdruku näol. Tulles tallu, siis küsinud peale teretamist, küsinud kohe: "Mis teie teete?" Vastatud õiglaselt, mida tehakse, siis surnud kõik ära ja surm läinud uut saaki otsima. Aga juhtunud mõni hambamees või nutikas, kes ütlen nii, et ta ei ole aru saanud ehk tema pilge olnud, siis süllitanud ja läinud oma teed ja kõik jäänud siis elusse. Kord tulnud ta ilusa tüdruku näol kuhugi metsatalusse, kus parajasti kõik pere koos söönud palavat odratangusuppi piimaga ja ahjust võetud kuum leib olnud laual. Teretanud ja küsinud: "Mida sööte?" Peremees vastanud: "Kirgesid sööme ja korgesid joome." Must surm ei mõistnud midagit selle peale ütelda. Süllitanud kolm korda põrandale ja läinud oma teed ja talupere olnud peastetud. Ta läinud teise peresse kui pisikene rakakoer ja kiununud ukse taga, kuna jällegi pere lõunal olnud. Söödud ahjus küpsetud koorega kartulid ja orgi otsas küpsetud silkusid. Peretütar läinud ukse peale vaatama. Raka ütlema: "Mis teie siin teete?" Peretütar olnud suur hambamees ja ütelnud: "Kirepill läks kurepillile külla." Raka vihastanud. Tõstnud jala üles ja lasknud kolm korda uksepiida peale sirts, sirts, sirts ja sörkind minema. Tulnud kolmandasse peresse, ikka lõuna aegu. Keik pere söönud kuuma rokka ja odrakaraskit. Surm tulnud sörkides kui hall sokk ukse peale. Teretanud ja küsinud: "Mida sööte?" Pereema vastanud: "Kirge sööme ja korge joome." Sokk mõtelnud tükk aega ja viimaks ütelnud: "Lollide kari! Minu jaoks ei kõlba," ja läinud täis viha minema, enne pühkinud habemega kolm korda uksepakku. Nii jäänud kõik need kolm talutäit inimesi ellu, kuna ümberkaudu kõik ära surnud peale mõne üksiku, kes ei ole juhtunud sel ajal, kui surm külastas, kodus olema.

ERA II 10, 556/7 (3) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõniste mõisa lähedel, minnes Võru poole, asub praegu mets. Seda kutsutakse "Annemõisa petästik" (männik). Sääl olla asunud vanast Anne kirik ja kiriku all (juures) keller. Selles keldres olla kulda. Seda on ka mitmetele unes öeldud, kuid keegi ei julge öösi kaevama minna. Säält leitud ka korra üks suur võti, mida rahvas arvab keldre omaks, see olnud mõisniku käes, kuid sattunud mõisa sepa kätte, kes ta ära tarvitanud.

ERA II 10, 557 (4) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana-Roosa vallas, Matsimõisa moonamaja ligidal (Krikuli) mäe kalda sees olla üks allik. Korra ühele mehele unes üteldud, et tõuse üles ja kaeva raha välja, oled vaene mees. Raha asub mäe nõlval allika sees, enne tuleb üks vana kasetüvi ja siis kaevupuud, ning siis saad raha. Mees tõusnud üles, ei julgenud öösi minna. Läinud päeva, kaevanud, olnud ka nii, enne kasekand siis kaevupuud, kuid raha kusagil. Järgmisel ööl öelnud sama vanamees, et las minna raha järele, kuid mees ei läinud. Säälsamas on ka olemas üks vana sõjaaegne surnuaed.

ERA II 10, 558 (5) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tahevas, Essemäe mõtsas on üks järv nimega Raudjärv, mis juba ammu samblaga on kinni kasvanud, niiet väikesed männid kasvavad pääl. Endisel ajal olla ühele mehele unel öeldud, et võta üks valge kits ja mine sinna Raudjärve äärde ja seo kits mäele puu külge kinni, ise mine järve äärde ja sääl on üks raudvänd(?) ja üks pütitäis kulda, mida võid omale võtta, aga ei tohi kellegiga tegemist teha, kui mõni tuleb segama. Mees tegi ka nii. Läks ja leidis kõik nagu öeldud. Kui mees kulla kallale asus, et välja võtta, enne oli vaadanud veel kitse ja näinud kohe, et hunt kitse kallal. Mees hakanud hunti kisendama, hunt tahab kitsi murda, kohe kadunud kuld järve põhja. Mees võtnud kitsi ja läks kodu. Kits jäi kätte ja kuld kadus. Järgmisel ööl olla mehele öeldud, mis asja olnud tal veel kitsega, kui kuld oli pea juba käes, "Sinu pärast pean ma nüüd jälle mõni aeg ja ehk igavesti järve põhjas magama."

ERA II 10, 559/60 (6) < Hargla khk., Mõniste k. - Erna Ariste < Villem Noorkõiv (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vana-Roosa vallas, Matsi mõisast Vana-Roosa mõisa minnes on mägi, mida nimetataks Hööramäeks. Mäe all on üks läte, kust postmaantee mööda läheb. Selle lätte kohal on mitu inimest hirmu saanud tunda. Korra läinud mõisa piimavedaja hommiku vara, pimedas, piimaga Matsi mõisast Roosa mõisa. Lätte juures tulnud valges riietes mees vastu, seisnud tee pääle ette, niiet hobune kartnud ja mees ei julgenud edasi sõita ning keeranud tagasi. Teine kord juhtund samal kohal kutsaril jälle kentsakas lugu. Olnud kuuvalge öö, ilmunud lättest üks valges riietes inimene välja ja läinud tantsides risti üle tee ja laulnud: "Kuu paistab kõrgest ja surnub seisab sirgest." Läinud üle tee ja kadunud ära. Samal kohal juhtunud korra naisterahval, kes tulnud heinamaalt, otse keskpäeval. Tulnud jälle üks ihualasti mees ja läinud tantsides risti üle tee linatiiki sisse.

ERA II 10, 566/8 (2) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Berhard Kõivamägi, 32 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tõesti sündinud lugu. Asi oli niiviis olnu, et ühele mehele näidatud unes, et "Vii Soe Piitrele teadmine, et las ta minna kulda kaibma." Seda kuulas teine isik päält - Jaan Uibo, kes elab Mõniste vallas, et "Raha kaeba Mõniste tiilahkmest mäele Uue-Roosa poole, Hütti küüni kohalt edasi verstatulba man, hommiku poole ütessä sülda." Vana Uibo läheb kodu ja mõtleb seda raha nüüd kaibma minna. Õhtul heitase nasega voodisse. Nüüd heranes ööse üles, kaes, et naine magas. Siis võtt oma kolmevakalise kotti ligi ja mõtel ise, et nüüd ma panen küll siiä üte summa. Nüüd tuleb Tsuntnult tulema, olnud selge kuuvalge öö. Saa verstatulba manu, mõõt sülepuuga ära ja kaib kolm kõrd lapjuga, nagu kästud. Võtab veel neljas kõrd - ei midägi. Siis mõtles, et mis nüüd om, mõõt nüüd ütessa sammu. Võtt katskõrd lapjuga ära ja nägi, et Mõniste Wulf sõit Vastse-Roosa poolt Mõniste poole, kats hobust iis. Tema kaes, et selge, ilusti näha ja kus temal on häbi, järgmine päev läheb mõisa töösse, et mis siis Wulfile öelda. Siis mõtelnud: Ma hiida siia kõtule maha, jääs mõtlema, et ta tunda ka siis mu ära." Sääl olnud kaugemal üksi mäeke, läinud sinna. Nii siis tule uuesti, kui Wulf oli müüda sõitnud, silmas et kos Wulf om. Äkki kaob see kõiki hobustega ära, ei ole enam midägi kuulda ega näha. Tule haua juurde, säält kargas välja väikene must koerakene. Tema harnud lapju, et ma löön ta maha. Koerakene juuksnu üle tii ja sääl olnud üts truup. Koer jooksnud sinna sisse. Mees vahtinud küll, aga ei näinud. Siis tulnud viil tagasi ja kaibnud, aga ei saanud midagi. Kui ta ei oleks häbenenud Wulfi, siis oleks ta raha saaud, sest see oli ise vanakurat.

ERA II 10, 570/2 (4) < Hargla khk., Mõniste v. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas Tiidu talus. Oli sääl karjas Ants Varblane. Tema nägi und karja juures: Tiganiku talu krondis Kõomäel on raha saada. Poiss muidugi ärkab üles ja vaatab omade loomade peale, mis tal hoida oli ja uinub jälle magama. Tuleb keski tema juure ja ütleb, et "Ärka üles ja mine ja võtta säält raha, nüüd on see auk lahti." Aga tema virgub jälle üles ja mõtleb, et mis asi see peaks olema, praegust muidugi minul võimalik minna sinna raha otsma ei ole ja uinub kolmast kord magama. Jälle tuleb keegi ja raputab teda õige tugevasti: "Ärka ja mine, nüüd on paras aeg." Poiss võtab nõu ette ja läheb. Võtab ka oma koera kaasa ja jõuab mäekungale, kus raha viibis. Mõtleb ise nüüd, kui ta sinna mäekungale jõudis ja näeb tõesti mäekungal auku olevat: Mis nüüd teha? Mõtleb, et mina saadan koera ees auku ja ise lähen taga. Käseb nüüd koera, aga koer ei lähe. Käsen teist kõrd koera, aga kah koer ei lähe. Nüüd võtab koera kinni ja karistab ja ütleb koerale: "Oh sina kurata saadan, või sina ei lähe, muidu oled sina kõik kohused täitnud, mis ma olen käskind, nüüd on minul raha saada ja sina ei lähe." Ise vaatab augu poole ja auk vajub kinni. Mõtleb, et see oli ilmaaegu, et mina koera peksin, nüüd olen mina oma omast rahast ilma ja ka omast suve teenistusest. Mis teha nüüd? Poiss läheb koju aga oma karja pole kusagil näha. Peremiis ütleb: "Kos sa olid." - "Jah, mina käisin raha otsimas, aga ei saand raha, vaid raha asemele vajus auk kinni. Nüüd annan peremehele otsuseks teha, mis peremees teeb, kas läheb ise kaevab selle raha välja või tehku mis tahes." Peremees mõtleb, mis teha. Võtab koti välja ja maksab poisile suve teenistuse kinni ja läheb siis ise sinna kaevama. Kaevab päeva, kaevab teise ja ka kolmanda. Viimaks võtis ta nõus ka omale hinge lõpu teha. Siis saatis selle asja täide, et tema pidi sinna surema. Jutustaja on seda ise kuulnud selle poisi käest, kes olnud siis sääl karjus. Tema olnud teisen talus.

ERA II 10, 573/5 (5) < Hargla khk. Mõniste v., Mõniste k. - Erna Ariste < Andri Kõivamägi, 64 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Juhtunud lugu Vana-Antsla vallas. Pehme järve heinam. Ants Ain ja tema poeg Mikk Ain olid heina niitmas. Niitsid mõni aeg ja muidugi istsid siis sööma. Näevad, et tuleb metsast susi välja. Ikka tuleb nendele lähemale, niikaua kui kohe nende ligi saab. Nemad söövad ikka edasi ja vaatavad, et susi vahib väga haledasti ja silmad jooksvad pisaraid mööda lõugu maha. Mikk Ain ütleb omale isale: "Isa, anna soele pala leiba," aga ta ütleb pojale: "Kuida ma annan temale, käega anda, võtab ta käe kätski." Poeg ütleb: "Pole tarvis käega anda, võta pala leiba, pane noa otsa ja anna sellega." Nõnda siis andis Ants Ain noa otsast leiva soele ja susi haaras kõige noaga leiva ja pandis metsa. Läks mõni aeg mööda, tuli Ants Ainal Tartusse-sõit oma asjatoimetusele. Käib ühest poest teiste ja trehvab muidugi suurte arisse sisse minevat ja näeb Ants Ain nuga olevat leti peal, kinni löödud ja hakkab seda nuga vaatlema. Nõnda siis näeb ärimees, et keegi vanamees silmitseb seda nuga, mis oli kinni naelutud. Ärimees küsib: "Vanapapi, mis te vaatlete seda nuga?" - "Mis ma vaatlen, see näheb välja nagu minu nuga." Ärimees küsib: "Tõesti on see sinu nuga?" - "Jah, see on minu nuga." - "Aga kust see nuga siia siis sai?" - "Vaat, härra, asi oli nõnda. Me olime heina juures ja hakkasime sööma ja tuli susi metsast välja ja tuli meile nii liigi ja silmad tilkusid peas ja mina võtsin noa ja andsin temale leiba. Tema haaras leiva kõige noaga ja pani metsa." Ärimees ütleb: "Jah, kui on see sinu nuga, siis võite ta kätte saada ja selle vaeva eest annan ma teile hea tasu, et see es ole mitte susi vaid mina olin." Nüüd ärimees loeb välja kolm tuhat rubla ja annab Ants Ainale selle raha ja ütleb, et "Teie olete mind päästnud" ja Ants Ain tänab ja tuleb koju. Muretseb omale ka krondi selle saagi eest, mis ta Tartust oli saanud. Praegust on see talu olemas, kus tema poeg Mikk Ain elab. Võru maakonnas Vana-Antsla vallas Haanja talus.

ERA II 10, 579/80 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Antsla vallas kolme talu piiri nurgal juhtunud lugu. Suve õhtal läinud õitselised hobuseid sööma viima. Saanud hobused sööma panduks, siis hakatud mitmekesi aru pidama, kuhupoole nüüd minna, võetud pillid kätte ja hakanud piirikupatsi pääl mängima. Osalt seisnud piiripeenra peal, kui korraga kuuldus kellade helin ja hääl hõikab kaugelt: "Tii lähti!" Ei pandud sellest tähele ja heal hüüdis teist korda: "Tee lahti." Siis keegi vanem poisidest ütles, et "Seistage piiripeenra pealt ära, siin võib midagi paha juhtuda." Nõnda siis seistsime piiripeenra päält eemale ja korraga kanges kiiruses sõitsid kahe halli hobusega, uhke vanker taga, otse piiripeenart mööda mäest alla talu poole. Tagant vaadates nägime, et sõitis otse talu rehe alla sisse. Hakasime määst alla jooksma umbes 300 sammu maad talu õue pääle, vaatama, et kes see sõitja oli. Jõudsime talu õue, värjad olid kinni ja rehe uksed olid lahti. Reheall ei olnud kedagi näha. Läksime tuppa ja küsisime järele, kes on sinna sõitnud, kuid sääl ei teadnud sellest keegi midagi. Nii jäi kõigile teadmata, kes see sõitja oli ja kuhu ta võis kaduda. Jutustaja on seda ise näinud, on ise ka seal hobuste juures olnud.

ERA II 10, 580/1 < Rõuge khk., Rõuge v. < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Erna Ariste < Jaan Leinus, 37 a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kuidas Karula naised Suri juures arstiabi otsimas käisid. Naised võtsid nõu kokku, et Suri juure abi otsima minna. Mõtlesid, et mida Surile tasuks anda. Võtsid kaasa omale raha ja ka mune. Mune oli muidugi rohkesti võetud liigi. Pidasid tee pääl plaani, et mune saab Surile anda palju, et paneme pooled munad põõsa alla tee äärde, nüüd läksid Suri juure oma asja üle abi otsima, mõnel põrsas haige, teisel teine häda. Suri tegi sääl kõigsugu tempe ja andis lõppude lõpuks sõna naistele, et "Pidage meeles, mis teie sinna põõsa alla pandsite tee äärde. Võtke kodu minnes need ära." Aga kui naised sinna kohale jõudsid, kuhu need munad olid ära peidetud, siis nad leidsid selle asemel ussid hunikus lamavad.

ERA II 10, 630 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa v. - August Ojasson < Oskar Ojasson (1922) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
(Ilmateated) On pihlakatel palju marju, saab vihmane sügise.

ERA II 10, 636 (6) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Lehtpuid olla parem vanas, okaspuid - noores kuus maha võtta, siis nad ei pihasta ega koita.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]