[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 20, 399/400 (2) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Peremees jõudnud alati enne teenijaid heinamaale. Kord sulane jäänd passima, et kuidas ta saab ometi nii ruttu. Näind: peremees nühib ennast vastu aida nurka, muutub hundiks ja jookseb metsa. Sulane teind ka enda hundiks ja läind heinamaale. Kuid ta pole saand enam kuidagi inimeseks. Peremees käskind viimaks nühkida perset vastu küüni seina. Nõnda saand jälle inimeseks.

ERA II 20, 400/1 (3) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Peremees ja perenaine käind huntidena koeri murdmas. Alati olnud värske liha laual. Pere arvand, et kust nad ometi võtavad alati värsket liha, viimaks saand aru, et pererahvas käib huntideks.

ERA II 20, 401 (4) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt murrab loomi teisiti kui pärishunt. Ta poeb loomale takka sisse, kisub soolikad välja.

ERA II 20, 406 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulevad maast inimese külge sealt, kust maa hingab. Maavitsa vett keedetakse ja sellega pestakse maa-aluseid.

ERA II 20, 406 (2) < Keila khk., Vähiküla k., Vääna vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Anna Poot, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kihelevad ja kipitavad inimese ihul. Nad hakkavad maast ja saunast.

ERA II 20, 406/7 (3) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast inimese külge. Kui inimene kuseb sinna kohta, kust maalused hakkavad, siis tulevad kohe külge. Maa-aluseid suitsetatakse heinapebredega.

ERA II 20, 407 (4) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühele vanaeidele maa-alused hakand saunast külge.

ERA II 20, 414 (2) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalised tähendavad seda, et laplastele näidatakse valgust.

ERA II 20, 415 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomadele ja inimestele tehti rabandust. Teine paha inimene saatis.

ERA II 20, 415 (2) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimesed tegid rabandust.

ERA II 20, 417 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui ma elasin veel oma vanematekodus, siis me naabrinaine kuulnud uueaasta öösel, et jõgi nutnud. Arvati, et suvel upub palju inimesi jõkke. Naabritüdruk uppuski järgmisel suvel jõkke.

ERA II 20, 585/6 (22) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Haldjas. Mo vanaisa oli Lagedi Linnaarus küla härgade juures. Korraga härjad kadund ää. Vanaisa läind poisiga härgi otsima. Üks vanamees tuld neile vasta - üks old hobuse, teine inimese jalg. Vanamees ise lauld: Teen aga tallid taeva'asse, Latrid ligilähedasse. Meil on targad tallipoisid, Hoolelikud hoostepoisid. See vanamees old metshaldjas. Mehed otsind härgi, ei ole kuskilt leind. Teisel päeval soand alles härjad Nihatu rajalt kätte. Nad arvasid, et olid haldja jälgedel. Metsad old võerad, pole tund kohta. Alles teisel päeval nagu silmad läind lahti, siis leind härjad üles.

ERA II 20, 586/8 (23) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus. Ükskord mo ema tädi oli raudtee peal vahtis, võtt ööse kella kaheteistkümnest sõitu vasta; ta oli prieestu-naene. Mo isa old veel mõisast tulemata, ta käis seal vakamoad tegemas. Sõit old tulemata, tädi oodand seal. Näind, et üks mees seisab raudteel. Eit arvand, et see on vist Nigulas (mo isa), tuli mõisast ja läheb nüüd koju. "Ma lähen õige küsin ta käest herneid, küllap ta neid ikka mõisast taskuga tõi." Aga enne pidand sõidu läbi laskma. Kui sõit läbi oli, tädi võtt põlle üles ja läind mehe juure: "Nigulas, anna mulle koa herneid!" Kui mees teind korraga: "Õõ-õõ!" Kõik hambad old punased ja igemed ja keel old koa kõik nisukesed. Tädi hakand selle peale karjuma ja korraga põle kedagi old. Sel lool oli ikka oma tähendus koa: see oli sügise, aga talve jäi üks verst moad eemal linna pool mees masina alla. Tädi ütles, et see oli mehe margus, mis tema nägi. Margus pidi alati ennast seal näitama, kus mõni õnnetus või surm pärast juhtus olema.

ERA II 20, 589/90 (24) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Siin Limu külas jõulupühade aal Ärma eit kuuld ööse, et üks koputab tema aseme kohta seina peale. Joan (eide poeg) kuuld koa seda koputamist ja käskind eite voatama minna. Koer magand põrandal, tõst koa pea üles. Eit läind õue voatama, põle näind kedagi. Kaks ööd hiljem eit suri teiste nägemata, veike laps jäi surnu käte vahele, hommiku ei ole last kudagi kätte soadud. Vanad rahvas oleks sellegi kohta üteld, et margus koputas.

ERA II 20, 590/2 (25) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lagedi Sipelga Joan oli moaaluseid täis. Need olid pisikesed vistrikud üle kere, hakand vihtlemisest. Redeli all toa nurkas olid alati nagistand nägu kilgid. Arvati, et Sipelga vanamehe lollaka õe Tiiu vaim on seal. Tiiu ise küll elas veel, aga vaim arvati olema seal nurkas ja rahvas kartis kangesti seda nurka. Sipelga poiss jäi sellest moaaluseid täis. Kupu nana (vanaema) õpetas, et võtke soola, piirake sellega kolm korda poisi pead põhja poole, siis viska sool tuppa ja toast kambre. Siis võta hõberublatükk ja kroabi selle küllest hõbevalget ja ütle ise: Moaisandad, moaemandad, Andke Joani tervis kätte! Poiss ökitas. Läks arstima ja jooksis toast kambre ja kambrest tuppa ja ökitas: "Sa-sa isane, ma-ma e-emane, andke mo tervis kätte!" Soand ikka terveks sellest arstimisest.

ERA II 20, 592 (26) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui moaalused on külles, siis võta kolm peotäit soola, viska üle pahema õla põhja poole, siis mine koju, ilma et tagasi voatad, ja saad terveks.

ERA II 20, 592/3 (27) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Ma olin noorespõlves Rookla (Kose Alavere vald) mõisas. Seal oli üks vana 84-aastane vanaeit Anu. See reakis. Siin mõisa moa peal on Nuti küün. Mind on kästud juba kaks korda, et mine südaööse selle küüni juure ja tõsta nurk ülesse. Seal all on suur varandus so jäoks. Eit ei julend minna, oli koa jumalakartlik inime, kartis kurja. Seal küüni juures oli suur kruusiauk. Seda vist tarvitati vanasti matusepaigaks. Me leidsime mitu korda sealt surnuluid ja sõrmukseid ja muid hõbeasju.

ERA II 20, 596/7 (30) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rooklas oli metsa sees Kolmeristi mägi. Kolm teed tulid risti sinna mäe peale kokku, sellepärast teda hüütigi nii. See mägi oli kitsas liivaseilandik, suur auk oli ühe külle peal moa sees. Seal pidi olema rahaauk. Mitu korda karjatsed, kui nad ööseti loomi otsisid, olid näind seal nagu veavletuld, siis rahaauk põlend. Kõik kartsid seda kohta, ei julend pimedas ligi minna.

ERA II 20, 603/4 (36) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kross oli lastehaigus. Lõi lapsele suhu, suu ja mokad läksid katki. Tuli vist tuulest. Lepapuu sütest tehti vett ja pesti sellega. Söega piirati või pandi kross-eli peale. Hageri Kiisal tarvitatud krossi vasta umbpaise- ehk krossilehti, kui suu oli katki või laps oli ehmatand.

ERA II 20, 604 (38) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Ungrurohud on nägu koerakollad. Tarvitakse venimise haiguse vasta.

ERA II 20, 606 (41) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkki mo vanaema näind korra Lagedil jões. Old teisel suured valged juuksed sel´la peal, visand aga nisasi üle õla. Pest ennast jões kivi otsas.

ERA II 20, 607/8 (43) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Selimäe Liiva toat old korra hallitõbega kimpus. Kui ta kadunuke elas, siis alati reakis seda lugu. Tal käind halltõbi peal peaaegu iga päe. Üks õpetand toadile, et mine selleks aaks sealauta seapesasse, siis halltõbi ei soa sind kätte. Vanamees pugendki selleks aaks sealauta põhku. Halltõbi tuld vanameest otsima, aga põle leind. Tuld viimaks sealauta ukse taha ja hüünd meest: "Indrek, kus sa oled?" Indrek põle vällagi teind, et teda hüütud ja pugend veel sügavamasse põhku. Ei halltõbi ole enam teda kätte soand, jättki ta edaspidi rahule.

ERA II 20, 608/9 (44) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Patiki küla mees old Patikitaguse heinamoal hooste karjas. Old sügisene aeg. Võtt tule üles, mees päris üksi old seal. Old tule juures. Üks hõisand metsast, tema hõisand vasta. Siis tema hõisand jälle ikka vasta ja see hõisand jälle talle, ja viimaks tuld tema juure. Old tema selja taga püsti nägu haokubu. Küsind koleda jäälega mehe käest, et "Mitmekesi te seal koa olete?" Mees old hirmu täis, et ega ma nüüd halija käest pease. Vastand siis, et "Oleme kolmekesi: mina, Jumal ja koer!" Siis halijas löönd kartma ja läind metsa tagasi.

ERA II 20, 609/10 (45) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rae mõis old enne siin Vasjala väilal. Old kange katkuaeg. Mõisarahvas magand suures küünis. Üks kart kangeste, et katk tuleb, ei või magama jääda ja old sellepärast ärkvel. Katk tuldki uksest sisse, old veike poiss. Kepp old käes, keda sellega turgand, see old hommikuks surnud. Muudkui see jäänd üksi elama, kis seal küünis valvand ja katku tegu näind.

ERA II 20, 611/2 (2) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollman, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Me noabremehel olid varrud. Nad võtsid parajaste mo isaga rohu peal viina, kui noabremehe lehm sai ravatud. Arvasid selle ühe teise noabremehe peale - teda ei old varrule kutsutud, aga ta oli kangeste viina peale maias ja sellepärast soatis lehmale ravanduse. Kui tal aga viinahimu peale tuli, siis kohe soatis. Soatis korra minu ema lehmalegi. No vat, teisel päeval tuld noabremehe käest viina soama, kelle lehm oli ravatud, et "Mul jäi sinine ravandus lausumata." Eit and viina, siis vanamees posind peale ja valand siis lehma selga muist viina. Nägu suitsend ja surisenud lehma selgas. Vanamees öeld veel: "Ma unustasin muist sõnu ütlemata, aga näe, nüüd ta läks väl´la." Ja lehm oldki terve.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]