Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 132, 495 (24) < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Hans Mesikäpp < Jüri Tiidu (1936) Sisestas ja redigeeris USN
Vanast katkunaesest. Mitu katku-, sõjajuttu kuulsin isa-ema kottu. Mis aab poisi kõdisema, poisi koodid lõdisema. Katk on käinud Hageri kirikuvaldas ja Adila valdas vana naise näul. Vana naine tulnud tasakesi öösel uksest sisse. Keda ta on leidnud magamas, selle aseme juure läinud ja puhunud tema magaja peale, see olla siis kohe surnud. Selle pärast olla taludes muist inimesi üleval parsil valvel. Hageri kirikuvaldas häävitas ta keik elanikud, seda leitakse kiriku vanadest kirjadest. Praegu on kirikuvallas talu nimi Orjakatku. Kes sina talusse oli orjaks läinud, ikka kohe surnud. Kui neist mõned elama jäid, siis olla teine läbi tulnud, seda olla nimetud kolleera. Kolleera olla inimeste töö. Üks isanda moodi mees käinud taluõuedes, saapad jalas, kepp käes ja satterkuub selgas, ja olla kaevu juure läinud ja kaevu sisse vaatanud. Ja inimesed arvasid, et on kaevu kehvti viskanud. Kes siis sealt kaevust vett tarvitas, see kohe kollerase jäi. Siis anti isekeskes külast külase, vallas/t/ valda salajane käsk: Kui keegi kolleera külvajad näeb, katsuge kohe kinni püüda. Juttu olen lugend "Eestlaste vanad pärlid," veikene trükitud raamat.

ERA II 132, 499 (3) < Hageri khk. - Hans Mesikäpp < Mari Õisman (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Räägiti, et huntidele olla taevast sööki visatud talve aegas. Ühe mehel linnast tulles hundid joosnud ree kannul. Mees vaatanud tagasi: suur mürakas nagu käi olnud ree tagaotsas. Mees lükkanud ree pealt maha nende kätte ja nemad hakanud seda sööma. See olla neile taevast visatud ja juhtumise ree peale kukkunud.

ERA II 132, 499 (4) < Hageri khk. - Hans Mesikäpp < Mari Õisman (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Üks vana parun käinud tihti kodu ikka peale surma. Hundid pole teda iialgi kätte saanud. Kui teda kottu ära aetud hundale, siis tema joosnud üle soo heinaküini. Küinil olnud 2 suud, teine üsna kõrges ja heinu täis. Üks julge mees võtnud sõnnikutõstmise hargi ja läinud õhta sinna valvama. Ja kodukäija tulnud, ise karjunud: "Abi, abi!" See hundil järel. Kodukäija korge küinisuu peal sirutanu ühe jala, öölnud: "Kuts, säh see jalg!" teise jala: "Kuts, säh teine jalg!" Tõmmanud jalad tagasi, et ei anna kutsile kummakitki. Mees pannu hargiga partsti seljati ja viskanud huntile kätte. Põle muud kui tükk surnulina/veet/.

ERA II 132, 524/7 (2) < Kirbla khk., Kirbla v. - Hilda Uustalu-Vellmann < Tõnis Vaan, s. 1849 (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Sellel ajal, kui mõisnikkude võim meie maal suur oli ja raha, mis leiti maa seest, pidi saama mõisnikule. Sellel ajal elas tark mees, kellel lollakas naine. Kui naisel süda täis, ei hoolinud ta millestki. Kord kündis mees põllul, naine laotas sõnnikut. Mehel hakkas midagi adra taha kinni, näeb: rahapott, sang peal. Nainegi näeb leidu. Mees mõtleb: "Ei tahaks raha ära anda, aga naine on leidu näinud, küll see läheb mõisa ja räägib härrale." Mees tuleb õhtul koju ja räägib naisele: "Armas abikaasa, kurvad lood meie maal. Homme algavat sõda." Mehel oli rehal suur tõrs. Sinna alla käsib naist pugeda varjule sõja eest. Toob odre, riputab tõrre põhjale. Sinna pani siis kuked-kanad teri sööma. Naine all aga hirmu täis, arvab, et sõda ongi tulnud. Saabub õhtu, mees päästab naise tõrre alt välja ja ütleb: "Sõda on nüüd läinud juba. Küll püüdsid sõjalased sind tõrre alt otsida, aga teadsin head nõu ja kavalusega sain sind varjata." Järgmisel pühapäeval sõidavad mees ja naine kiriku. Mees istub edas-, naine tagaspidi, kuna tol ajal olid kitsad vankrid. Mees ostab hulga saiu, viskab ülesse, need kukuvad naise sülle. Naine küsib: "Kust need saiad tulevad?" "Pärast sõjaaega antakse ikka leiba taevast," ütleb mees. Sõidavad mõisa värava tagant mööda. Toapoiss puhastab trepi juures härra kuube. Naine küsib mehelt: "Mis seal tehakse?" Mees ütleb: "Vanahärrat peksetakse trepi all." Ta karju ju ühti," küsib lollakas naine. "Ta suudagi enam karjuda," vastab mees. Mööduvad mõned päevad. Naine on mehega kodu tülli läinud ja läheb mõisa ja ütleb härrale ära, et mees on põllult rahapoti leidnud. Härra küsib naiselt: "Palju selles raha oli?" "Pott oli õige täis," vastab naine. Mees kutsutakse mõisa. "Sa oled rahapoti leidnud," ütleb härra. "Miks sa seda mõisa ära ei toonud?" kurjustab härra. Mees ütleb, et ta polevat midagi leidnud. "Su oma naine räägib, et oled leidnud," ütleb härra. "Naine on tobu ja räägib jutte, mis pole olemaski," vastab mees. Teisel päeval kutsutakse mees ja naine mõlemad mõisa. Härra küsib naiselt: "Millal mees leidis rahapoti?" "Eks siis, kui meie maal sõda oli," vastab naine. "Millal meil maal sõda oli," imestab härra. "Eks siis ikka, kui saiad taevast maha sadasid," kostab naine virgasti. "Millal need saiad siis sadasid?" imestleb härra. Naine kohe: "Eks härra ei tea, kui ta siin trepi all nii tublisti peksa sai, et enam karjudagi ei jõudnud, siis need saiad sadasid." Härra meel saanud pahaseks, kihutanud mehe ja naise mõlemad toast välja. Mees läinud rõõmuga ja olnud õnnelik, et võis raha ühes potiga omale pidada.

ERA II 132, 537/42 (7) < Kirbla khk., Kirbla v. - Hilda Uustalu-Vellmann < Tõnis Vaan, s. 1849 (1936) Sisestas ja redigeeris USN
Tugev karjane ja pärgel pojad Kaugel, kaugel, väga kaugel Eesti minevikust elas üks tugev mees. Aga ta arvas enese veel tugevama olevat, kui ta tõesti oli. Ameti poolest oli ta suure küla karjane ja käis karjas. Kord olnd üks noor mulikas teda pahandanud. Ta võtnd sabapidi kinni ja visand üle jõe, mis kümme sülda lai olnd. Teine kord ta olnd härjavankri otsa komistand ja selle katuseharja üle visand meelepahaga. Ja siis mõtelnd, et ta kõige tugevam mees maailmas pidand olema. Ja viimaks mõtelnd: "Tahan kord otsma minna, kas on teist nii tugevat meest." Kuidas mõelnd, nii ka tehtud. Läheb. Läheb päeva, läheb kaks. Ei kedagid. Kolmanda päeva õhta eel jõuab ühe maja juurde suure metsa sees ja läheb sisse. Seal tuleb talle vasta üks suur kole vanaeit, hirmus pealekauba. Ja küssib: "Mis see külamees käib ja otsib?" Tema ütleb: "Otsin vastast, tahan jõudu katsuda." Vanaeit vastab: "On hea küll, minu pojad ei ole praegu kodus, on vahvad mehed ja katsuvad küll. Nad tulevad öössi kodu. Jää siia." Ja toob talle õhta süüa. Vanaeit hakkab laua peale leiba vädama, vääb mitu leiba laua peale. Karjane mõtleb: "Mis ta nendega nii palju teeb" ja hakkab sööma. Sööb harilikult nagu inimene ikka. Vanaeit tuleb juure ja ütleb: "Minu poegi vastu sa küll ei saa. Minu pojad söövad vahel tegu ja kaks ja harukorral ka kolm leivategu korraga." Paneb ta magama, toob talle põhud alla. Temal hirm nahkas. Ei tea mis nüüd saab? Jääb valvama. Pojad tulevad koju Soomest. Teesel on kaks veskikibi, teesel tuuleveski kere selgas tervelt. Tulevad tuppa ja ütlevad: "Sul võeras hais toas. Kis siin on?" "Tuli üks võeras mees. Tahab jõudu katsuda." Pojad ütlevad: "Kis taga täna õhtul katsuma hakkab, homme hommiku siis katsume." Ja panevad karjase endi vahele magama. Aga nüüd hakkavad tuult laskma. Kui teene peeretand, siis käind teese vasta, kui teene, siis teese vasta. Jüst kui palli mängind. Nüüd olnd mehel hirm käes. Saand maast ülesse ja punuma. So/r/tsi pergelid ärkavad maast ülesse. Põle karjast kuskil, lähvad taga ajama haisu mööda. Karjane jõuab Peipsi järve ääre, aga ta õnneks tuleb tal ka õnn. Seal seisab meie eesti vägimees, kuulus Kalevipoeg, kaksteistkümme tosinat saelaudu selgas ja küssib: "Mis sa jooksed?" "Pärgeli pojad ajavad mind takka, ole hea mees, varja mind." "Tule poe mu püksireide," ütleb Kalevipoeg. Pärgeli pojad jõudvad sinna. Küsivad Kalevipoja käest: "Anna mees meide kätte!" Kalevipoeg vastab: "Ei anna" ja hakkab sortsidega taplusse. Võtab laua ja hakkab laudadega virutama. Kui matsu annab, lauaotsast tükk lindab. Üle poolte laudade saab juba peksetud. Kipub nappus kätte. Sealt tuleb noor siil välja. See oli sel ajal paljas, põle okkaid ühti olnd ja hüüab: "Kalev, Kalev, servilaudi, servilaudi, mette lapiti!" Kolm tugevat meest võitlesid, neljas oli püksireides. Ja Kalev peksab sortsi pojad minema. Ja siis lõikab enese kasukahõlma seest tüki välja, annab siilile. Sest ajast on siilil harjas selgas. Ja siis võtab karjatse püksireiest välja, võtab enese ihukarva ja annab karjatsele hirmu. Saatis ta karja tagasi ja ütleb: "Ära teinekord enam nii julge ole."

ERA II 132, 579 (1) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, redigeeris Mare Kalda
Tuld olla toodud vanasti teist perest linase kaltsu sees, kuid olnud ka tarvitusel väike sütevakk, millega vöetud süsa/?rao?/ ilmaga.

ERA II 132, 581/2 (9) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, redigeeris Mare Kalda
Tulel olnud suur mõju ka painasjalgade ja kodukäijate pääle. Kui neile ootamatult tuli pääle lastud, siis olnud nad seisma sunnitud ja neid võid näha. Iseäranis suur mõju olnud veel inimeserasva küünla tulel, sellega nähtud õige väikseid painajaid.

ERA II 132, 597 (3) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui päiksel on tõustes ja looja minnes ees ja taga sapid, siis hakkavat varsti sadama. Sedasama tähendavad ka kuu ja päeva ümber olevad rantsid.

ERA II 132, 597 (4) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui päike looja minnes tugevasti punetab, tähendab tuult, tormi ja kõled kuiva aega.

ERA II 132, 597 (5) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
On päikesel päeva ajal ümber mitu rõngast, arvatakse tulevat suurt sõda.

ERA II 132, 597 (6) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Paistab linnutee sügisel tüklik, ei tulla õiged talvet, on ta hargini must, ei tulevat enne jõulu üldse lund.

ERA II 132, 597 (7) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
Paistab noorkuu esimese õhtul kehaldi, olevat selle kuu läbi külm ja kõle aeg. Tihti ööldakse: "See on üks väga kange kuu."

ERA II 132, 597/8 (8) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tähti arvatakse olevat taevas nii palju kui maa pääl inimesi. Kui langevat taevas täht, surra ära üks inimene. Sest ühes inimese surmaga kustuvat ka ära tema hingetäht. Suured ja heledad tähed olla rikaste ja väikesed tuhmid vaeste inimeste hinged.

ERA II 132, 598 (9) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
On taevas näha sabaga tähte, olla tulemas suur sõda. Sabaga tähte olla nähtud Jaapani ja suure ilmasõja ees.

ERA II 132, 610 (41) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k., Sassi t. < Jaani khk. - Aleksei Jakobson < Maria Pauts, 50 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tarbepuud, mis ennemuiste maha võeti, pidi saama raiutud vanas kuus ja lasti ikka maha kõva tuule sisse (põhja või idase). Siis olnud need mädanemise vastu õige tugevad.

ERA II 132, 610/1 (41a) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k., Sassi t. < Jaani khk. - Aleksei Jakobson < Maria Pauts, 50 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Üks Tõrise küla mees lasknud võtta endale majapalgid maha. Kaubelnud kaks töömeest ja annud neile kõva käsu: "Kõik puud, mida maha lasete, peavad langema kõva tuule sisse, olgugi kui puud on pehme tuule poole kiiva, tulevad nad ikkagi saagida lõuna poolt ja põhja ümber tõukada." Mehed teinud ka nii, kuidas kästud. Palgid viietud hunnikusse, kuid milgi tagajärjel jäänud mehel maja ehitamata ja palgid mädanenud hunnikus ära. Ei aidanud vanamehe kunts neid mädanemise vastu ühti.

ERA II 133, 9 (1) < Kihnu khk. < Tartu l. - Teodor Saar < Moses Schafrau, s. 1881 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnus elab ka üks väljasaadetud juut Moses Schafrau, s. 1881. a. Pärnus, elanud Tartus ja Valgas. Tema olla Tartus juutidelt poisikesena kuulnud, et vaarao sõjavägi muudetud Punases meres pool kalaks, pool inimeseks.

ERA II 133, 13 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Liis Ottenson, s. 1875 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärdü vana Mart tuõn katku mäele.

ERA II 133, 15 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Teodor Saar < Kai Laos, s. 1865 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Piäle katku oln Kihnu mua nda tühi, et mindud teisält inimesi tuõma. Üks naenõ jäen testest üksi maha. Randa minnes leüdn Vanaköstri mäelt surn naesõ enges lapsõga. Tahakohe tullõs oln laps kua surn.

ERA II 133, 21 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Pärt Vesik, s. 1867 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Einlaidus (saareke Tõstamaa rannas) ollõ pihelgä juurõs suurõ kivi all Puõla kuninga Sigismundi rahaauk.

ERA II 133, 29 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Reet Vesik, s. 1873 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Marusõ õuõs enne juani oli egä umiku raha kõlin, kui küegi juurõs kivi piäl kolksimõ. Egä pauguga oli kõlks-kõlks! kulda. Ikka tuli ülemäle. Viimes läks jälle alamalõ, nagu olõks ruandaga vett süestetüd. Marusõ Mihklile, kissi praegu Amierikus ond, vana all mies ütlen neljäbä üese unõs, et raha ää tõuõ. Muud ollõ kedägi, kui konn ollõ piäl. Mihkel põlõ läin ühti. Ühe teese neljäbä kästüd jälle minnä. Mihkel läin uatama. Tulõ näin küll, aga põlõ juurõ ühti läin.

ERA II 133, 31 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Liis Allik, s. 1870 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärämetsä aast käün ennemä sioksõd Vanapagana jäljed läbi. Mede eit oln eksün. Lugõn meie issa ää, siis osan vällä tulla.

ERA II 133, 35 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Liis Laob, s. 1874 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tumadu vana Liialõ juhatõt, et Suarõs kadakapõõsas ollõ rahaauk. Tammõluast ning kärnkonn ollõ piäl. Vana ütles, et suan ühe lekk-karbi täve.

ERA II 133, 41/7 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Toomas Lamend, s. 1891 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mia eläsi Riigas terve kuu. Siäl oli üks lätläne, käüs vabrikus tües. Sie oli üks siokõ mies, et mõtlõma pani - juhatas kõik rahaaugud käde! Muud tiädä ei tahass kui ümberkaudu umbõs sedä kohta, kus rahaauku tiädässe. Kihnust ütles, et rohkõm ei ollõ taris, kui Kihnu mua neiljäks jagada ning tämä leöde üles. Mia küsüsi siis kua silmilt sjõpõlga Raeli rahaauku. Ütlesi, et vesti puõl külges natukõ süüdi puõl kespaega muad pidäde olõma. Ühe nädäli aa päräst ütles, et siäl oln küll rahaauk, aga enäm ei ollõ. Aeg ollõ üle läin. Kõik riäkis ää, mis ümberkaudu ond. Siis mia juhatasi Ala rahaauku, et vesti puõl külges nordi puõl otsas pidäde olõma. Selle kohta ütles, et ollõ küll. Aga paelut ei ollõ - piotõ kümmet tuhat rubla õbõ- ning vaskraha. Suurõseljä rahaaugu kohta ütles, et siäl pidäde piotõ kahtõkümmen viite tuhat olõma. Süüdi puõl kivi neli jalga ümberkaudu pidäde kaevma, siis suajõ käde. Mis mitte mua ollos ollõ, selle pidäde vällä võtma. Enne, kui kuu täüs suamata oli, siis ütles kõik punkti piält ää. Mioksõd inimesed, mioksõd majad ning akna ruudid, ütles kua ää. Usuks mtõ, et võeras inime sedäsi tiäb riäki. Ennemä, kui vällä läin, pann uksõ lukki ning mitte ühte tuba ei põlõ lasn. Mis tä siäl sis tegi, sedä tiäss kiegi. Tämä juhatamise järge võetud kolõ paelu rahaauka üles. Suarõmalt suadud ulk õbõriistu käde. Kaks vendä suan omalõ. Eläsid päräst Riigas. Rikkad mehed olid. Sõitsid ühe pissikse jõe tiimri piäl. Ennemä, kuimtõ viel raudtiesi põlõ oln, oln tiede iäres ette paelu pasatskisi. Üks lätläne rüevn ning tapn kua tiede iäres. Viimes suadud käde ning suadõtud Siberi. Viimes kirjutan koo vennäle, et tämä ollõ küll Siberis, aga siälmte ollõ siber, Lättis ollõ paelu enäm siber. Tämä enäm ise tahakohe ei suajõ egä ei tohtidõ tulla. Juhatan, et üheskohta ollõ tämäl raha maha kaevõt, et selle ää võttõ. Vend läin otsma ning kaevn kua, aga põlõ mitte kedägi leidn. Viimes küsün selle targa käest nõu. Sie juhatan samu piält ää, kus pidäde olõma. Mies läin kaevma ning põlõ muud kedägi leüdn kui ühe sioksõ suurõ telliskivi, mis puõlõ suurõm oln kui arilik telliskivi. Mies pann selle auku tahaskohe ning aan augu umbsõks. Tark käsn uiõst kaeva. Teesekorra oln telliskivi kadun, aga roho juuriku oln. Tark käsn viel minnä. Käsn kõik kõrva panna, mis-mte mua ollos ollõ. Mies põlõ muud ühti leüdn kui sellesama telliskivi. Mies pann kivi kõrva. Päräst muutun telliskivi nda sama suurõks kastiks, nagu telliskivi oln. Kastiss oln raha. Aav tüetäs selle lätläse käe all. Aav riäkis mjõtut siokõst juhtumist. Vanas kuus ei suajõ ta rahaauku üles otsitud.

ERA II 133, 47 (2) < Kihnu khk., Lina k. - Teodor Saar < Jüri Laarents, s. 1870 (1935) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Muasi laevamehed rain kivisse, et Kihnu mau pidäde sedasi ukka minema nagu Jeruusalemma ljõnn.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]