Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 165, 139/41 (10) < Haljala khk., Aaspere v., Valgejõe k., Valgejõe t. - Inna Antar, 13 a. < E. Hermann, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kust said endale nimetuse Kaanjärv ja Kaanjärve mäed. Kord elasid seal mägedes röövlid. Nende pea-ninameest hüüti röövel Kaaniks sellepärast, et ta oli hirmus verejänuline ning röövis ja hukkas palju inimesi. Röövel Kaan oli veel kole kaval. Küll aeti ja otsiti teda taga, et hukata, aga kätte ei saadud kunagi. Tal oli mägedes palju vara ja kulda. Seal ligidal elas üks asunik, kellel oli kolm ilusat tütart, kuna üks nendest kolmest oli kõige ilusam. Nemad käisid alati õhtutel mägedes jalutamas ning laulmas. Kord silmas röövel Kaan neidusid, kes istusid kalju veerel ja laulsid imeilusalt. Röövlil tuli tahe tüdrukuid vangistada. Ta hiilis lähedale, et parajal silmapilgul neid haarata. Kaks õde märkasid seda ja pistsid jooksu, kuna kõige noorem neist ja kõige ilusam ei saanud kohe jooksu pista. Röövel tahtis teda kinni võta. Tüdruk jooksis mööda kaljut edasi kuni kuristikuni. All lainetas järv. Ta mõtles: "Ennem ma suren, kui lasen end vangistada." Ning ta hüppas järve. Röövel sai kole vihaseks. Ta kõndis mööda järve kallast edasi-tagasi ning nuttis viha pärast. Järv muutus ümbert sooks, mis oli õige pehme, et seal ükski inimene käia ei saanud. Röövel vajus ja vajus viimaks järve. Praegalt on järv ümbert nii pehme, et keegi sinna ligidale ei pääse. Järve ääres õitsevad valged vesiroosid. Kes neid noppima läheb, vajub järve, sest see ei kanna inimest. Rahvas hakkaski järve hüüdma Kaanjärveks ja mägesid Kaanjärve mägedeks. Kui praegalt minna õhtul sinna, siis teatakse rääkida, et on kuulda järvest uppunu neiu laulu. Rahvas kaevas mägedes ja otsis kulda, aga ei leidnud, sest vana röövel oli selle hoolsasti ära peitnud. Sellest ajast peale seal enam röövleid ei ela.

ERA II 165, 181/2 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Klaukseni t. - Irma Suumann < Anna Helberg, 80 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda
Kuidas soo sai omale nime. Vanalajal oli seel soos soda. Tuglas oli soa ülemb. Tuglas vaevas inimesi raske töögä. Inimesed ei jaksand tööd tehä. Siis Tuglas hakkas inimesi piinamä. Meestelt leikas seljä päält suured nahajudad väljä ja naistelt leikäs rinnad ära. Pani naised nabapäidi puusse, rippuma. Viimäks jäi Tuklas haigeks. Siis tehti Tuklasele suur kätküt. Tuklas oli kätküves seljällä, naised kävid tädä imetämäs ümbär ranna, igelt poolt ja said sen eest 2 kobika päiväs. Kui naised jäid kätküve pääle suikuma, siis Tuklas oli lauland: "Tukku, tukku vaene naine, et saa kahte kobikaida." Üks naine oli lägäständ Tuklase ärä. Ja Tuklas suri. Sellest sai soo omale nime Naistesoo, et naised käisid Tuklast imetamas.

ERA II 165, 187 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. - Ilse Kenamets, Leesi algkooli õpilane < Joost Kalmholm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Kuusalu ranniku kohtadest/ Kuidas ehitati Jumindale esimene kabel. Kui taanlased Eestisse hakkasid tungima, joudasid nämäd väljä Juminda Sääreotsa. Oli kangesti udune päiv ja taanlased soitasid karile. Nämäd palusid jumala, et kui nämäd veel eluga pääsevad ja kuhu kohta, sinne ehitavad kabeli. Olidki joudand sinne randa. Üks mees otand sõela ja otand sen merest vett täüs ja joost nii kaugale, kui vesi otsa loppend, sinne kohta heitänd nad polvilla ja palunud, ning siis hakatud kabeli ehitämä. See kabel ehidetud 1615 a. Pärast veedi see kabel ristiusuliste poolt Kura talu aia taha, kus püsib veel surnuaid praigagi.

ERA II 165, 199 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguriaia t. - Greete Lambot, 12 a. < Joost Kalholm, 87 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teisiti kõneleb aga Joost Kalholm. "Ige aestat käis näkineiu seel kivel jaanituld tegemas, sest tema peigmies oli surd jaanipäiva ööl. Ta oli teht tuld seel ige aastat niikaua, kui viimaks kivi oli mend punaseks."

ERA II 165, 203 (9) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sai mets enesele nimeks Maduvare. Juminda külast ½ km maad Leesi poole on kõrgem mereäärne koht, mille nimeks on Maduvare. Mets saanud nime järgmiselt. Ruotsi soja ajal oli siel palju ussisi ja kuldase kruoniga uss oli ka. Üks soldat soitas hobusega sielt mööda ja löi möögaga kruoni ussilt pääst ärä. Ussid said vihaseks ja jooksid suamihele külasse järele. Soldat jookses ussi iest Tabani tuba. Senperast hüüeda seda kohta nüüd Maduvareks.

ERA II 165, 206/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Rätsepa t. - Greete Lambot, 12 a. < Leopold Lambot, 46 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Põlismänd. Kui punased Jumindale tunginud, elanud siin mongooli usulised inimesed. Need pannud punastele südilt vastu, ei olnud aga aidanud. Paar mongooli noormeest põgenesid põlismetsadesse Juminda neemel. Punased tunginud neile järele, kuid noormehed põgenenud puusse. Metsas teinud nad enesele onni ja elanud Taara armust. Nad hüüdnud teineteist Lutt ja Tutt. Kui eestlased neemele elama asunud, siis elanud noormehed sopruses rahvaga. Mändi, milles noormehed kord varju leidnud, hakatud hiljem pühaks pidama ja ohverdatud männi juurtel. Praegu seda mändi enam järel ei ole, sest taluperemees, kelle karjamaal mänd kasvanud, oli saagind vanakese maha.

ERA II 165, 219 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Jaan Sukamägi, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkikivi. Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale. Mees hakanud karjuma, näkk tulnud aga lähemale ja näkk viinud selle mehe jõkke. Igakord, kui keegi säält mööda läks, olnud sääl kuulda hääli. Alles aasta pärast visatud mehe laip jõest välja samale kohale. Peale selle olla sääl tihti nähtud näkki, aga inimest nähes kadunud vee alla. Sellest on ka see kivi nime saanud Näkikivi.

ERA II 165, 221 (3) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Joa k., Suka t. - Anna Havam, 14 a. < Anna Sukamägi, 77 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda *red.
Laps hundi pesas Vanasti olnud Jõelehtme ümbruses palju hunte. Kord vanemad tööle minnes jätnud lapse üksi koju. Hunt tulnud, lipitsenud niikaua lapse ümber, kuni laps istunud selga, siis hunt viinud ta Koogi metsa oma pesasse. Hundipojad mänginud lapsega ja kriipinud ta oma küüntega lõhki. Vanemad koju tulles ei ole last leidnud ja läinud otsima. Tulnud veel külainimesigi, ja viimaks mindud Koogi metsa ja leitud laps säält hundipesast. Pärast vanemad küsinud, et "kuidas sa siia said?" Vastanud laps, et "suur kutsu võttis mind selga ja tõi väikestele kutsudele mängida." Väikesed kutsud olla mänginud temaga ja kriipinud teda.

ERA II 165, 233 (2) < Jõelähtme khk., Jõeähtme v., Manniva k., Raja t. - Angela Kütt, 13 a. < Miina Metstoa, 46 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuradikivi. Kuradikivi asub Loo mäel Manniva külas. See on oma nime saanud sellest, et kurat istunud kivi otsas ja jälg jäänud kohe kivisse.

ERA II 165, 247 (2) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Parasmäe k., Loovälja t. - Uno Mardim, Jõelähtme algkool < M. Mardim, 81 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kiia järve sünd. Ennevanasti pole olnud Kiia järv omas vanas kohas, vaid olnud koguni Järve sauna juures. Külanaised käinud järves muste lõngu ning pesu pesemas. Järv vihastanud sellest ja tõusnud suure halli kitsena õhku. Kits hakanud ida poole minema ja saanud Kiia võhma kohta, kus heinalised heina tegid, käinud hirmus pauk ja järv läinud pooleks. Üks pool heinalistele kaela, teine osa jõkke. Jõgi on selle koha pealt eriti lai.

ERA II 165, 251/3 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Aava t. - Hans Ojapõld, 13 a. < Jakob Ojapõld, 69 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas sündisid Kostivere urked ja salajõgi. Jõelehtme vallas, Kostivere mõisa lähedal asuvad Kostivere urked. Nende sünd vanarahva jutu järgi on järgmine. Vanasti elanud Kostiveres palju tugevaid mehi. Meeste tööl olnud edu, ning nad olnud jõukad ja elanud omavahel sõpruses. Korraga aga töö enam ei õnnestunud ja kehvus pugenud majja. Üks mees näinud ühel neljapäeva öösel juhuslikult vanasaadanat, kes külas vargil käinud. Meestel kohe nõu vanapaganale kätte maksta. Kogunetakse siis järgmiseks neljapäevaks teatud kohta kokku, igalühel tubli madjakas käes. Kell olnud vaevalt kaksteist läbi, kui ilmus vanapagan. Mehed kohe ta tegusi kätte maksma. Vanasaadan kisub omale kätega teed maa alla. Mehed maa alla järgi minna ei julge. Mehed valguvad laiali vaatama, kust vanapoiss välja tahab tulla. Vanapagan muidugi meeste nõu ei tea ja pistab pea üsna mõisa lähedalt välja. Mehed on aga kohe kohal ja nuhtlevad sarvikut. Ruttu poeb see maasse tagasi ja kaabib omale uut teed. Kus ta aga pea välja pistab, saab kohe madjakaga vastu nägu. Viimaks, pikema maa-all-jooksu järele õnnestub tal ometi Jõelehtme küla juures maa alt välja tulla ja plehku pista. Enam ei julge ta mehi tülitama minna. Kus vanapagan jooksis maa all, hakkas vesi voolama, mida nüüd salajõeks kutsutakse. Kohad, kust vanapagan pea vaatamiseks välja pistnud, said urkeaugud.

ERA II 165, 255 (1) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Manniva k. - Ella Salm, 13 a. < Aliine Salm, s. 1895 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kulbi tamm. Kallavere küla ääres asuvas suures metsas kasvab suur tamm. Tamme kutsuti Kulbi tammeks. Tamm saanud nime sellest, et noor neiu, nimega Hilda, pärit Kivimäe talust, oli läinud tammest koskli mune kulbiga ära võtma. Aga nii õnnetult, et kulp oli jäänud tamme sisse. Pärast oli leidnud selle sealt Ristimäe Kustas ja oli võtnud kulbi omale. Sellest oli saanud nimi Kulbi tamm.

ERA II 165, 323 (1) < Kose khk., Alavere v., Pikva k. - Helmi Kula, Alavere algkooli õpilane < E. Lass, 72 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Kord sügise õhtul otsinud sant öömaja, aga kuskilt ei saanud. Siis märganud tulesid ja sant hakkanud tulede sihis minema. Maa vajunud sandi jalge all. Sant läind ikka edasi ja mõelnud, et säält tulede juurest saab öömaja. Kui ta kesksood jõudnud, vajunud ta ülepää laukasse ja sinna ta surnud. Teisel hommikul leidnud rahvas sandi soost ja matnud sinna ja sestsaadik hakatud sood hüüdma Sandisooks.

ERA II 165, 326/7 (1) < Kose khk., Ravila v., Voose k. - Merjanda Pikker, 12 a. < Mai Abrams, 75 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Täijärv. Vanasti elanud ühes üksikus saunahurtsikus väga vana mees. Temal pole olnud hoolitsejat ega toitjat. Nii et ta elanud mustuses ja korratuses ega puudunud siis täidki. Saabunud laupäeva õhtu. Kõik külarahvas läind sauna, siis tõusnud temal ka isu minna, aga et tal sauna ei olnud, siis läinud ta end järve äärde pesema. Vanamees komistanud ja kukkunud järve ja uppunud. Nüüd sest ajast saadik on järvel nimi Täijärv. Sel järvel on väga palju inimese kujuga sarnadust. See on veel praegugi järel, ta asetseb Voose külas.

ERA II 165, 347 (2) < Kose khk., Alavere v., Rooküla k., Saare t. - Ilse Sallo, 13 a. < Hilda Taumsaar, 28 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Raha leidmine. Nõmbra mõisa karjamaal on näha üks suur kivi, millele hobusekabja jälg sisse raiutud. Ka olla nähtud selle kivi kohal ööseti tulekuma ja jaaniööl hõbedasi rahalitreid. Rahvasuus hakkasid jutud liikuma, et selle kivi alla olla P. sõja ajal raha peidetud. Taluperemees, kelle krundis oli see kivi, kergitas selle 10 mehe abiga üles ja leidis säält 100 kuldraha. Nüüd on see kivi sellest ajast küliti.

ERA II 165, 355 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imelik puu. Pikaveres Jõepere talu koplis kasvab üks väga vana puu. Keegi pole suutnud ta vanust üles arvata. Räägitakse, et vanapagan ise ta sinna istutanud. Keegi pole tohtinud seda puud rikkuda. Kes seda siiski teinud, seda tabanud õnnetus. Kord murdnud ometi keegi õitseline omale puust oksa. Järgmisel hommikul olnud tema hobune kadunud. Pärast seda lõiganud sama talu peremees sellest puust kaljaastjale pulga. Järgmisel aastal surnud temal kõige parem härg ära. Peale selle pole julgenud keegi sellesse puusse puutuda. Puu praegunegi peremees ei julge temasse puutuda, kartes, et õnnetus tedagi võib tabada.

ERA II 165, 357 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere k., Presti t. - Lennart Lepik, 14 a. < Johannes Lepik, 65 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kullavalvaja. Muiste elanud Pikaveres üks vanamees, kes olnud rikkam mees terves vallas. Temal olnud suur ämbritäis kulda. Et vanamees väga ihnus olnud, ei tahtnud ta oma kulda teistele pärandada, vaid matnud selle Kuusiku talu heinamaale ühe allika kaldale maha. Vanamees surnud ära. Et keegi kulda ära ei varastaks, siis käivat ta iga neljapäeva öösel sääl kulda valvamas. Rahvasuu kutsub vanameest "Kullavalvajaks".

ERA II 165, 359 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Andi k., Tuuliku t. - Edgar Teder, 15 a. < Tõnu Teder, 54 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Pikavere heinamaade nimed. Kui sakslased vanasti meie maale tulid, sundisid nad meid ka väevõimuga ristiusku vastu võtma. Eestlased lasid endid hädaga ristida, kuid palusid oma vanu jumalaid ikka edasi. Pikavere vallas vastu Uuemõisa heinamaid kasvanud enne suur mets. Siin käinud rahvas oma jumalale Ukule ohverdamas. Üks ohvrikivi on veel praegu alles Presti talu heinamaal. Selle juurest olla vanu ohvrirahasid leitud. Nüüd on mets maha raiutud, ja maa Kivioja ja Urvaste küla talude külge liidetud. Kuid seda kohta kutsutakse veel praegu Uku heinamaadeks või Uku-pealseks.

ERA II 165, 363 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Nõiakivi. Pikavere meeste heinamaade lähedal Arevalla metsas asub suur Pillardi kivi. Vanasti olnud see nõiakivi, mille juures olnud võimalik end hundiks või mõneks muuks loomaks muuta. Üks lähedane perenaine käinud igal öösel kodust ära. Ta käinud selle kivi juures, kus end hundiks moondanud. Hundina käinud ta külas ja varastanud loomi ning alati olnud tema pere laual värsket liha. Pererahvas pole sellest midagi teadnud, kus käib perenaine. Viimaks hakanud sulane asja lähemalt uurima. Ta läinud ööseks rehealla magama. Korraga näeb: suur hunt tuleb värava alla ja viskab ilusa varsa rehealla. Ise jooksnud minema. Hommikul olnud perenaine jälle kodus. Järgmisel öösel läinud ka sulane kivi juurde. Perenaine tulnud ka sinna. Äkki hakanud kivi susisema ja sinakat suitsu välja ajama. Sulane ja perenaine jooksnud hirmuga koju. Peale selle kadunud kivil nõidumisvõime, ega ole tänaseni tagasi tulnud.

ERA II 165, 367 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Urvaste k., Nurga t. - Helga Teder, 13 a. < Siim Kala, 64 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Hiie talu. Pikavere Hiie talu kohal asunud muiste hiis. Seal käinud ümberkaudne rahvas jumalaid palumas. Veel praegugi kutsutakse paika, kus vanasti hiis kasvanud, Hiieheinamaaks. Osa sellest on praegu Tedre, osa Hansu-Jüri ja osa Hiie talu küljes. Hiie keskel olnud suur veelomm, mis praegugi veel näha.

ERA II 165, 371 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugud. Rahaaukudest räägitakse palju ja mitmesuguseid jutte. Üks tähtsamatest rahaaugu juttudest, mis sündinud palju aastakümneid tagasi Kuimetsas, on järgmine: Kaubil vanasti elanud Vaadu nimeline mees. Temale oli näidatud unes, et Tõnuansu talu heinamaal kasvab üks toomingas ja selle juurel magab üks suur must uss: "Sina lükka see uss juurte päält ära ja kaeva raha välja." Veel kinnitatud juurde, et ärgu midagi kartku, mis juhtub. Tema siis läinud unenäos määratud ajal toominga juurte alt raha kaevama. Kõik oli läinud tee pääl hästi, kuid ainult - mis jättis raha juurte alla tagasi, et ei julenud palja käega ussi ära lükata. Sellest ajast kuni praeguste aastateni on igal aastal nähtud seda suurt ussi heina ajal sääl toominga ümber jooksmas, kuid igakord, kui püüdma hakatakse, pääseb nagu imekombel alati toominga juurte alla.

ERA II 165, 375/6 (3) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Idaurkad Kuimetsa mõisast umbes kaks ja pool kilomeetrit Kose poole tulevad vastu järsud sügavikud ja Neitsimägi. Suurem osa jääb nendest orgudest ja nõgudest paremale poole, kus neid varjab Ida mets. Ida metsa nimetuse on saanud sellest: kui ehitati Kuimetsa mõis, jäi suur mets mõisast ida poole, mida hakati hüüdma Ida metsaks. Selle järgi on ka nimetuse saanud Ida talu, mis anti välja Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväelasele. Esimesed urkad tulevad vastu mööda ida teed minnes, mis keerab enne Neitsimäest ülesminekut paremat kätt, neid hüütakse Kallise urgasteks. Sinna uppunud moonakas Kallis. Suurem urgas on sääl umbes 11 m lai ja 2,5 m kõrge, mis läheb edasi 9-10 m, säält enam edasi ei pääse. Üldse on neid urkaid palju, suuremaid kuhu alla pääseb on 21. Rahvasuus on palju õudseid jutte krattidest ja vaimudest Ida metsas ja selle urgastes.

ERA II 165, 379/80 (6) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ida oja, mis algab Vaopere soodest ja rabadest, jookseb Ida talu juures maa alla, mis sääl haruneb omakorda kaheks haruks. Üks neist voolab välja Kuimetsa mõisa juurde Jäävandi ja teine Tamsi küla juures Kärt-Tõnu talu juures. Sääl madalmikus on allikas, mille kaldal on ümarik küngas. Rahvasuus on levinud jutt, et vanalajal, kui möllas Eestis suur katk, teinud ta ka Tamsis oma puhastustööd ja jätnud elama ainult kaks vanatütrukut - Kärt-Tõnu Malle ja Küünimaa Kaie. Ise hüpanud siis allika künkal ühelt jalalt teisele ja laulnud: "Kärdi Mall elab ja Küünimaa Kai magab!" Nii jorutanud ja hüpanud ta sääl neid sõnu, olles uhke oma tööle.

ERA II 165, 381/2 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. - Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Suursilma allikas ja nunnade kaev. Pääle Õrde allika tuleb veel palju ja palju allikaid Kuimetsas ette, mis on mitmesuguste tähtsustega, nagu näiteks veel Nunnade kaev. See on ka allikas, mis asub Kuimetsa külas Kamara talu karjakoplis. Säält käinud nunnad toomas omale puhast vett ja selle veega oli õnnistatud õndsaid. Üks rahva poolt väga tuntud allikas on Suuresilma allikas. Seda allikat peeti pühaks ja käidi seal ohverdamas oma iga-aastasest saagist veehaldjale, et teisel aastal kasvaks parem vili. Peatähtsus on selles, et arvati Kuimetsa jõe haldjat elavat Suursilma allikas, mis on jõe ääres. Sellest arvati siis, et haldjas hoiab suplejaid hukkumast. Suur tähtsus on veel Suursilma allikal selles, et sääl käidi toomas omale tervismuda, mida pandi pääle, kui oli mõnes kehaliikmes palavik. Kuid suurem mõju olnud siis veel, kui sinna kalleid esemeid visati. Seda jutustas minule Tõnu Iibram, kes on praegu 60 a. vana. Teda olla ka kord poisikesepõlves kästud minna tooma ühele vanakesele seda tervisemuda. Talle antud siis kaasa ühte ja teist väärtuslikku, mida ta enam ei mäletavat.

ERA II 165, 383/5 (8) < Juuru khk. - Leevi Urke, 17 a. < rahvasuust (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Õrde allikas. Keila jõgi saab alguse Kuimetsa soodes asuvast järvest. Jõge ümbritsevad suurte veekogudega allikad, mis pidada olema arvamata sügavad. Üks suurematest allikatest kannab nime Õrde allikas. Õrde allikaga on seoses palju vanaaegseid omapäraseid sündmusi ja jutte, mida rahvasuu on edasi kannud põlvest põlve. Allikas olevat nii sügav, et ühel kuival suvel, kui kuskilt vett ei saadud, Õrde allikas olnud siiski vesi. Keegi ema läinud säält lapsele juua tooma. Pikk tammepuust trepp viinud alla sügavikku. Vesi olnud sügaval ja palju läinud naisel selle toomisega aega. Kui ta veega tagasi jõudis, olnud laps jänusse surnud. Selge ilmaga paistvat allika sügavas vees midagi läikivat. See olevat kullakast, mis vanal arvamata ajal allikasse lastud. Rahvasuu räägib, et kui seitse paari härgi panna vedama, siis tulevat kast välja, aga ainukesel tingimusel, et selle toimingu ajal ei tohi keegi kuradi nime nimetada. Kuimetsa mõisa parun saanud sellest kullaloost teada. Kullapalavik hakanud vanale parunile pähe. Võtnud siis seitse paari härgi ühes. Pääle selle veel kiltrid, kupjad ja aidamehed. Ühisel nõul ja jõul mindud kulda välja tooma. Pikad tugevad ketid lastud kullakastile ümber ja seitse paari härgi pandud vedama. Pikkamööda tõusnud kullakast tugevate härgade jõul. Paruni rõõmul polnud piiri, kui pika vaeva peale kullakast tulnud nähtavale. Suures rõõmuhoos unustanud parun vande ja hüüdnud: "Käes ta kurat ongi!" Kuid sel hetkel murdunud tugevad ketid ja suure mürinaga vajunud kullakast kalda äärelt allikasse tagasi ja langenud nii sügavale, et pääle selle ei ole ükski abinõu ulatanud kullakastini. Ilusa selge ilmaga nähakse veel praegu allika sügavuses kristallselges vees kulla läiget. Pääle selle olevat veel allika sügavuses kaks kirikukella, sest nende kuminat olevat vahest kuulda. Kelli saada saalt põhjast kätte rahvajutte järgi sel teel, et vedama panna kaks kaksikut musta härga. Praegu elavad Õrde allikas kallid veeloomad saarmad. Vanad kavalad kütid ootavad selgetel öödel head juhust, et kallist looma tabada. Kuid saarmas on tark, ta laseb end kaua oodata. Oma pikkadel igavatel ootetundidel mõtlevad vanad kütid kullakastist ja kuulavad kellade kuminat. Siis jutustavad neid jutte vaiksel õhtutundidel noortele tulevastele põlvedele.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]