Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 141, 579 (39) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõululauba üüssi loeti kõigile õnnesalmisi lauluraamatust. Raamat lüüdi järsku lahti, ükskõik, kust kohast ja meestele loeti paremalt puult lehekõlle pialt ja naistele pahemalt. Nii mitmes laps ta olli, siis nii mitmes salm loeti sellele ette. Ja sedasi siis pidi minema. Vana Räni Jaanile juhtus siis salm, et niid piitsad, köied, paelad ... Ja näe – siisama aasta ta läks ullus ja seoti köitega kinni.

ERA II 141, 580 (42) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Külijatel olid kihlasõrmused käes. Minul isal küll ei olnd ja sellepärast ei tia, mis sii tähendas. Ja mõned lugesid enne külimist palvet.

ERA II 141, 580 (43) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui inimene haige olli, siis võeti lauluraamat ja loeti sialt õnnevärsse. Selle järele siis arvati, kas paraneb või ei.

ERA II 141, 584/5 (59) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Levaanumal pidada kõik laudadel tüikaotsad all ja ladvaotsad üleval olema, siis leib kerkib hästi. Segamini põle tohtind panna, siis võtab aega, enne kui kerkib. Aga eks vanasti olnd pikad künad, kis sial neid lauaotse sai vaadata. Künal olli laud pial ja selle pial veeretadi leiba.

ERA II 141, 590 (92) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Eessaare t. – Johannes Raidla (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mets sinises tõmmab, lähab ilm sulas.

ERA II 156, 22/3 (27) < Torma khk., Avinurme v., Kõrve k. - Mihkel Sild < Mart Müür (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Üva sügeliste rohtu suab paatsapuu koorest. Tuleb kuapida enne koorimest must koor maha. Siis koorida koor puu pialt ära. Sie koor ära kuivatada ja pienest tampida. Siis panna tambitud koor kohogi riista sisse, kallata vett piale ja jätta nädalast apnema. On ta apust lähnud, siis miarida ihu piale. Kui selle paatsapuu salviga kaks voi kolm kõrda ihu miarida, siis sügelikud kui pühib maha.

ERA II 156, 29/30 (53) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k., Ülesao t. - Mihkel Sild < Mihkel Sild (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kuerapüeri rohtudega viheldes tieb inimese lollist (nõdramielsest). Mõni kuri inimene õlema seda tehnud mõne tõisega, kelle piale paha miel õlnud ja tahnud tõisele kurja teha.

ERA II 156, 35 (83) < Torma khk., Avinurme v., Soldativälja k., Müüri t. < Iisaku khk., Tudulinna v., Oonurme k. - Mihkel Sild < Jakob Müür, 53 a. (1937) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sünnitamese teade: Kui naine saanas puegimas õli (vanaste sündis sie ikke saanas), siis üeldi (teatati sellest võerastelle): "Keriss kukkus sisse".

ERA II 156, 38 (92) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi v., Madruse t. - Mihkel Sild < August Haav, 40 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Usukomme lina külvamesest: Kes soovib, et linad ästi kasvavad, pangu katkine särk selga ja võtku mun´n püksist välja pükste piale, kui linu külvab, siis üelgu ise: "Taevaisa, mull on paljas, taevaisa, mull on paljas..."

ERA II 156, 96/7 (29) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ehk jälle, kui laps oli endale haiget teinud, siis loeti pääle: "Varesele valu, harakale haiget, Mustalinnule muu tõbi. Meie laps saab terveks."

ERA II 156, 97 (30) < Kodavere khk., Pala v., Kodavere k. - Elly Luigla < Mihkel Reili, 1846 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lapse vihlemisel saunas loetud sõnu: "Pikk mees pilu taga Suur soola tera Rahe rasva tükk Isa erne hirmutus Ema külvi kämmeline Metselane linnukene Kus on kits kiilsilm Lendad üle metsade, merede, maade. Too abi meie lapsele. Aamen, aamen, aamen.

ERA II 156, 98/9 (31) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõiakunst. Nõide olnud paar aastakümment tagasi üsna rohkesti. Oma oskuse omandanuvad kas vanemailt või sugulasilt. Mõned inimesed kutsusid nõida "targaks" mõned "mustaks" inimeseks. Aga üldiselt on läbilöönud arvamine, et nõiad olid kadetad ja kurjad inimesed. Nii on jutte kurjadest nõidatest. Karjuse talu perenaine söötnud siga, siga olnud suur ja tugev. Tulnud tuntud külanaine ja öelnud: "Oot, oot ma ka vaatan kui suur see siga sul on." Külanaine (nõid) kiitnud siga mis hirmus. Hiljem perenaine leiab, et siga enam ei söö ja jääb kõhnemaks, ligemalt vaadatuna siga selgus, et seal täid seljas ja kohe palju. Ja perenaine kindlas arvamuses, et külanaise kade pilk pani tema seale täid selga. Nii hakatigi mõnd inimest nõiaks kutsuma, see oli muidugi paha nõid. Aga seesama Karjuse talu perenaine kurtis hädast (seal täid) külas elutsevale teisele vana inimesele (või nõiale) see kohe õpetama: "Vii sellest sordist siga sellele nii tagasi et ta ei tea misjaoks see siga toodi, igatahes maksu ei tohi võtta, muidu kinkida võib, või ütelda lihtsalt tõin sulle sul ei ole, või on neid vähe." Sündisid samal seal põrsad kellel nõid täiad selga pani, perenaine kohe sellele nõiale põrsast viima, kinkibki põrsa nõiale. Kolmandal päeval läheb perenaine vaatama kas on täid seljas, kuid mitteühte täid. Need on tõesti sündinud lood, olen ise kaasa elanud.

ERA II 156, 99 (32) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Head nõiad osanud inimest terveks teha. Lugenud enda nõiakunsti ja saanudki terveks. Oli mõni paise või roosi taolist siis võtnud noa teinud roosile risti peale ja lugenud "Alane roos pagene pahus Mina raiun rauaga Täksin tera riistaga Aan sinu askemesse Koera sita sõnnikusse Pühin sinu pühkemesse Abi Jumalast, et mitte minust ega minu sõnadest. Aamen, aamen, aamen.

ERA II 156, 100 (34) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Teine tee oli nassudel samuti, hõõruda linase lapiga ja visata tulle, öeldes ise "puhas mulle, nassud sulle."

ERA II 156, 100 (35) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Juukseid lõigates olla nõid käskinud äralõigatud juuksed viia hobuse talli, ise öeldes hobusele, "kasvagu mu juuksed ilusamaks ja pikemaks kui su saba". Usk olnud sellesse et juuksed kasvavadki paremini.

ERA II 156, 100 (36) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui hammast välja tõmmates, viskad hamba ahjupeale öeldes "luu hammas mulle kivi hammas sulle". Selle tagajärjeks olla, et uus hammas tulevat ruttu suhu.

ERA II 156, 123 (29) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla < Ann Tartu, 78 a. (1937) Sisestas Triin Toome 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui toas lapsed mängivad kividega, või kivid seisavad toas, siis on sääl majas leiba alati.

ERA II 156, 124 (32) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla < Ann Tartu, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui esimesel rukkilõikamise päeval lõigatakse rukist ja päeva lõppedes, loetakse saadud rükkihakkide arv, kui need paaris on, lähvad ka sealt talu noored paari, või sääl majas tulevad pulmad.

ERA II 156, 127 (50) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui oled näinud 99 valget hobust, ükskõik kui pika aja pääle ja kui see 99nda valge hobuse juht sind kätt pidi teretab, on tulevane peigmees.

ERA II 156, 127 (53) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui kootakse kangast ja kes kanga lõpetades tütarlastest tallalauad lahti päästab, saab kõige enne mehele.

ERA II 156, 128 (56) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui taheti teada saada, näiteks, kas eelseisev töö õnnestub või, või üks kõik mida. Siis kirjutadi paberile "J" see tähendab "ja" ja kirjutadi sellele nullid taha, kuid ei tohi teada palju neid on, siis tehti veel "e" see tähendab "ei" ja tehti samuti nullid taha. Siis arvati arv (mitte just suur) näiteks, 3. Ja hakati "j-st" pääle. Missuguse nulli pääle tuli kolm, sellele tõmmati kriips pääle ja seda enam ei loetud. Kui esimesena läks maha "e" siis õnnestus hästi, läks aga kriips "j" pääle tähendas vastupidist.

ERA II 156, 128/9 (57) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui neiu tahab teada saada, kas peiu armastab või ei, võtab karikakra õie ning hakkab tema kroonlehti paarikaupa ära kiskuma, kui tõmbab esimese paari kroonlehti, siis ütleb "armastab või ei" teise paari tõmbamise juures ütleb "südamest, sügavalt" ja kolmanda paari juures "natuke või mittesugugi". Ja järgmise paari juures algab jälle "armastab või ei" jne. Nii kistakse kõik lehed ära. Milline lause tuleb öelda karikakra viimase kroonlehe juures, siis see ongi kas "armastab või ei, südamest, sügavalt, natuke või mittesugugi".

ERA II 156, 129 (58) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Võetakse hästi suur paber, ning kirjutatakse sõõris tähestik, iga tähe vahe oleks umbes 2 sm. Sõõri keskpunkti pannakse alustass kummuli. Juuresolijad panevad näpud taldrikule, ning tass hakkab liikuma, liikudes tähe juurest tähe juurde, kokkulugedes tähed ütlevad "huudisimulise" mineviku. Näit. mitu õde jne.

ERA II 156, 129/30 (59) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui keegi tütarlaps tahab teada saada oma peiut, siis teeb ta sarnasse joonise ... iga noole otsa kirjutab ühe poisi nime, arvab ühe arvu, paneb silmad kinni ja keerutab sulge joonise kohal ja kuhu sulg jääb, sealt hakkab lugema näit. 7 ja kuhu seitse jääb, sinna tõmbab joonekese pääle, teist korda seda enam ei loe ja kes jääb viimaseks, on siis ta peiu.

ERA II 156, 130 (60) < Kodavere khk., Pala v. - Elly Luigla (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Kui tütarlapsed hulgakesi tahavad teada oma peiut, siis kirjutab üks neist tütarlastest sala, nimed paberile üksteise alla ja poiste nimed teisele poole üksteise alla. Üks tütarlast ütleb nii palju numbrit segamini kui on ühel poolel nimesid. Nüüd vaadatakse ühenumbritega nimesid, need on siis "paaris".

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]