[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 42, 202 (45) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Jutud rahaaukudest Soosaare vallakooliõpetajale Jaan Andressonile öeldud unes: "Mine enne päeva sinna suurte pihlakate juure, sial kus hobuseraud maas, on rahaauk." Jaan läinudki nigu kästud, pihlakate juure. Pihlaka juures olnud hirmus suur uss rõngas maas, kuid hobuserauda pole olnud. Jaan pistnud tulistjalu juusma, et uss hakkab taga ajama ja saand ikki hiasti kodu, kuid rahapajast jäi ilma.

ERA II 42, 202 (46) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Rahakatel läks kui kolin... "Eessaare" talu man siis oli vanasti üks suur kivi, selle kivi äärest leidsid lapsed järest (järjest) rahasid. Ükskord läksid mehed kivi alust kaevama, et vaatavad, kas on ehk mõni rahakatel. Kaevanud natuke maad, tulnud kasetohtu välja, siis jälle mulda. Nii olnd mitu korda - ükskord kasetohtu ja teine kord mulda. Ühel mehel saand hing täis - et meie hakkame sind kuradit siit kaevama. Seepiale olnud kuulda maa alt kolinat ja mürinat ja mehed jätsid kaevamise järgi, sest: "Rahakatel läks kui kolin."

ERA II 42, 209 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
"Ära mine kaevule, näkk tõmmab kaevu." "Ära tee seda, vaat koll viib sind ära, kui sa ei kuula" ehk "mustlane tuleb, viib ära.

ERA II 42, 209 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näkk viib vee alla, hundid, karud söövad ära, koerad kisuvad lõhki, mustlased viivad ära, tondid ka kollid hirmutavad muidu, kuid viivad ka ära.

ERA II 42, 211 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Jakob Kampus (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Külv. Kui leht puusse ruttu läheb, siis peab ka vili ruttu (kiiresti) maha saama.

ERA II 42, 211 (2) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. - Johannes Grauberg < Jaan Käosaar (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui näsipuul õienupud lahti minekul, siis tuli viljategemisega rutata.

ERA II 42, 235 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Vanal kuul raiuti lehtpuud ja noorel kuul okaspuud. Koid ei minevat sisse, puud olevat kõvemad ja lepal ei kasvavat võsa nii kiiresti.

ERA II 42, 268 (10) < Pühalepa khk., Suuremõisa v. - Johannes Palm < L. Liiva, Suuremõisa algkooli õpilane (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Esimest korda noort kuud nähes asi, mis sel korral kääs juhtub olema, tuleb õhtul 3 korda särgi ja ihu vahelt läbi tõmmata ja pää alla panna. Öösel näeb siis tulevase unest.

ERA II 42, 269 (4-5) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Heltermaa k. - Johannes Palm < Lydia Lepisto, Suuremõisa algkooli õpilane (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Kui tütarlaps sünnib, aetakse läbi pükste, et rutem mehele saab. Sünnib aga poeglaps, pistetakse kleidist läbi, et rutem pruudi saab.

ERA II 42, 283 (1) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sügelise (süülise rohi). Võetakse maarohtu (halli värvi, kasvab põllul, Eichvaldi määratud maarohi) hieracium pilosella ja keedetakse ära. Keedetud vedeliku sekka segatakse 1) rasva, 2) võid, 3) väävlit (halli), 4)kanamuna valget; saadud salv soojas pääle määrida. Rohi olla väga otsitav.

ERA II 42, 283/5 (2) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Laguja (sammaspool?/Küsimärk üleskirjutajalt/) Võetakse männivaiku, natuke sibulat, vaha, ploomirasva, võid, keedetakse segi, pääle määrida.

ERA II 42, 285 (4) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Nikastuse sõnad: Luu luusse, liha lihase(sse), liige liikmete asemele (säeb käega nikastatud kohta). Sõnu lugeda 3 korda.

ERA II 42, 285/7 (8-9) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
/Joonis/Piiramine maalise puhul: Otsitakse roheline piiriaed maapääl, võetakse 3 kohast mulda (väikesest august), piiratakse hõberahaga (millel naisterahva kuju) haiget kohta muljudes ja loetakse järgmised sõnad: Maaneitsikesed, meremailukesed, ärge puutuge temasse. Rohelisest piiraiast võetud mullaga muljutakse haiget kohta 3 korda. Hõberahalt kaabitakse 3 kohast hõbedat mulda (auku). Süllatakse 3 korda mulla tüki pääle, pannakse muld auku (kaabitud hõbe kibemete pääle), mullale pannakse hõbeda kaapimise noaga rist pääle. Marie Randil oli vana hõberaha aastast 1668, kuningas Leopoldi kujuga. Raha oli üsna tugevasti kolmest kandist ära kaabitud. M. Rand keeldus praegusel korral raha ära andmast, sest siis ei olevat temal enam teenistuse riista. Oli nõus edaspidi raha ära andma, kui arstiametit ei jäksa enam pidada. Muid arstimise vahendeid ei ole.

ERA II 42, 287 (10) < Kärla khk., Kaasu t. - ? < Marie Rand, 70 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tiisikuse rohi: põldkuuste sarnasest taimest keedetakse teed ja juuakse.

ERA II 42, 291 (6) < Kärla khk., Tehumardi t. - ? < Karl Lõbu, 78 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Laguja rohi (sammaspool). Kuival liivasel pinnal kasvav madal, maapääl ringikujuliselt kasvav taim (narma sarnaselt) tambitakse puruks, saadud vedelikuga määritakse sammaspoolik kokku. (Laguja rohtu ei olnud käepärast, kuna aga juhatuse järele Kärla kiriku juurest seda ei osanud üles otsida.)

ERA II 42, 307 (6) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Nad. Kallas < ? (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tulekahju vastu. Jumal hoidku tuld kitsas kohas, pidagu pihus, kandku kamalus. Seinad seisku serviti paigal, katus kõikumata kaksiti peal, raha-vara liikumata, peatoidus puutumata.

ERA II 42, 309 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Nad. Kallas < ? (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Täide kaotamine. Veistele ja inimestele "pandud" täid saab kaotada järgmiselt: Pannakse üheksa täie püssi sisse, laetakse ja lastakse üle vasaku õla põhja poole külge. Laskja peab aga kohe ära tulema ja ei tohi enne majasse jõudmist tagasi vaadata. Vastasel korral tulevad täid tema peale tagasi ega lahku eluajalgi enam.

ERA II 42, 321 (3) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi külida - ei kasva.

ERA II 42, 321 (10) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi tarbepuud rajuda.

ERA II 42, 321 (11) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Noore kuuga ei tohi puid rajuda - koid ajavad ära.

ERA II 42, 329 (56) < Karja khk., Pärsama v., Pamma k. - Oskar Grepp (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lutikaid võib noore jääga ära kautada seda vastu seina visates ja sealjuures ööldes: Saksad välja! Sandid sisse.

ERA II 42, 347 (3) < Rakvere khk., Sõmeru v., Näpi k. < Pilistvere khk. - Karl Leichter < Mari Leichter, s. 1859 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tüdruk räägib õhtul perenaisele, et poisid tulevad mulle täna öösi. Hea küll. Perenaine riputab tuhka põrandale ja - aga nüüd tüdruk ei taht siis valelikuks jääda ja mõtles, et ma ise lähen ja teen jäljed. Läheb teeb ja ütleb: "Tule tasa, tuhka maas; katsu käpuga, ase siin!"

ERA II 42, 439 (3) < Lutsi mk., Põlda v., Kirbani k. - Paulopriit Voolaine < Agats Jakimenko, 75 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kel on "valgõ' umakotuzõ" (kuupuhastus), sel on vaja järgmiselt teha, et saaks "verevä'": Vaja on võtta urba'(remmelgad), koorida koor maha, hautada koort kinnises anumas nõnda, et aur ei läheks välja. Seda vett on vaja juua vabas õhus (mitte katuse all) väljas. Lugeda on vaja selle juures sõnu: Jessu verega olõ ristit, kes um är koolnu' rõipõ surma. Jeesus Kristus tulõ' Sa abist, astu armust.

ERA II 42, 585 (12) < Karksi khk., Karksi v., Nuia k. - Marie Sarv < emalt (1932) Sisestas ja redigeeris USN
Kust saadud see komme, et pulmas hõisatavat? See mood olevat väga vana, juba esiinimestelt pärit. Nimelt. Kui Aadam paradiisi aias olik alles üksinda eland, olnud tal ükskord kole igav. Murega jäänud magama. Ärgates näinud aga Eevat. Selle üle olnud tal tuline hää meel ja siis hakanud selle rõõmuga hõiskama. Aadama järele tegevat tänapäevani iga noormees, kui näeb laulatuselt tulles oma kõrval oma naist. Rõõmuga hakkab hõiskama ja pulmalised aitavad kaasa rõõmustada.

ERA II 42, 599 (11) < Karksi khk., Karksi v., Nuia k. - Marie Sarv (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Magades ei tohtinud kuu peale paista, siis jäävat kuutõbiseks.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]