Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 54, 466 (507) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Naine saab mehelt ja isalt peksa./Tütar olnud mehel. Saand mehe käest peksa, läind isale kaebama: "Kas sina oma väimele seda andis annad, et ta lõi sinu tütart?" Isa üteld: "No mina sellega küll ei lepi ja seda temale andis ka ei anna! Kui tema peksis minu tütart, siis mina peksan tema naist." Andnud tütrele teise keretäie veel ja saatnud siis mehe juure tagasi.

ERA II 54, 478/81 (516) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868) (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Üks talumees elas oma koha peal. Käis metsas ja leidis metsast püti. Sai aru, et raha on sees ja pütt on nii suur, et üksinda ei jõua ära tuua. Mehel tuli siis ea nõu kätte; viis püi avi mõrda ja avi püi paeltesse. - Ta teadis, et naine räägib välja, aga et teeb nii, siis peetakse naist lollist ja keegi ei usu temad. Läksid siis naisega ja obusega raha ära tooma - ja ostis ennem poest saiu ka veel. Kui metsa said, näitas naisele ära, et püi oli avi mõrdas ja avi oli püi paeltes. Panid siis rahapüti vankri peale ja istusid mees edaspidi ja naine tagaspidi. Mees viskas naisele saiu, aga naine ei saand aru, mõtles, et taevast tulevad. Mees kinnitas ka: Täna on saia sadu ja noki sõda tuleb maa peale. Kui said külasse, kõige otsa peal talus koerad purelesid õues. Naine tahtis sinna juba sisse minna rääkima, aga mees ütles: Kuule ull, kuidas seal naine peksab oma meest ja mees kisendab. Kui sina lähed sinna saad ka naise käest peksa. Siis sai mees naisega koju. Siis mees ütles naisele: Noki sõda tuleb ligi, mine sa tõrre alla, ma ise lähen ahju alla, siis pääseme niimoodi ära. Kui naine läks tõrre alla, mees tõi aidast odre ja raputas tõrre põhja peale ja kanad ja kuked lendasid sööma ja nokkisid et tõrs kolises ja kõmises. Kui said ära nokkind, siis lendasid ära. Siis mees tõstis tõrre ära ja ütles: No kulla teinepool, tule nüid välja, nüid sõda läks mööda. Naine ütles: Oli küll irmus kolin ja mürin, kui sõda sõdis, tahtis kõrva kuulmise ära võtta. - Ja siis mehel oli kõik paika pantud. Aga naine läks külasse ja rääkis ära, et mees leidis raha ja tõi kodu. Jutt läks mõisa opmani kätte ja opman tuli otsima, et mõisa mets oli ja peab raha mõisa andma. Aga mees salgas ära, et pole saand, pole midagi toond. - Aga su oma naine ütleb. - No küsige naise käest, millal see oli. Eks ole igal päeval oma nimi kah. Küsitud naise käest: Mis aeg see oli ja mis päev see oli, kui mees raha leidis? Naine ütles, et: Siis kui saiu sadas taevast, siis kui avi oli paeltes ja püi oli avi võrgus ja kui noka sõda oli, siis sel päeval me tõime raha. No siis mees ütles: No kuulge nüid! - Kuna oli noki sõda ja saia sadu? Ja kuna on olnud püi avi võrgus või avi püi paeltes? Siis opman sai ka aru, et naine on loll ja räägib lolli juttu. Raha jäi mehele ja mees sai rikkalikult elama akata. Ei näidandki naisele, kus oli. Oudova kreisis karjalapsena kuuldud.

ERA II 54, 487 (522) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
/Kala palve/Kala palus Jumalat: "Kui sa annad mind rahvale süia, siis ära nii rikkale anna, kes minu nahka nülib, kui ta sööma akkab, ja nii vaesele ka ära anna, kes minu silmad ära sööb." Ja siis jäändki nii, et vaesed ja rikkad võivad kala süia ja nahka ära ei võeta. /Lisakommentaar väljaandes: Mtº 255 - 13 t. Looduskõnelusele rajanev muistendiline jutuke, mille mõne teisendi tinglikult ka loomamuinasjuttude hulka arvata võime. Registreeritud ka vanasõnana: EV 3055./

ERA II 121, 116/7 < Karksi khk., Liiva t. - Marie Sarv < Ann Tomson, 61 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas saanud kägu. Ühel mehel jäänud naine haigeks ja surnud ära. Lapsi jäänud järele poeg ja tütar. Mees võtnud uue naise. Sellel olnud jälle tütar. Esimese naise tütart pole võõrasema sugugi sallinud. Kord kui kedagi kodus ei olnud, tapnud võõrasema ta ära, keetnud ja viinud nurmele, kündjal pojal süia. Poiss söönud, ise ütelnud: Need on just kui minu sõtsi sõrme luukse, ja pannud kõrvale kivi pääle. Varsti näind, et luudele kasvavad liha ja suled pääle. Viimati tõusnud lendu, ise ütelnud kuku. Lendanud kodu tare katussel ja laulnud Tule vällä emäkene kuku ma anna sulle kulda kivi kuku Tule vällä sõtsikene kuku Ma anna sulle kulda kee kuku. Emale kukund kivi pähe, see surnud ära ja sõsaral viskand uisk ümber kaela, see surnud ka ära. Kägu aga pidavad eluaeg olema ilma koduta nagu vaenelaps. Sellest jutust on vist säilinud kuni praegus ajani arvamine, et: kui kägu kodus kukub, siis tähendab see kindlaste mõne surma.

ERA II 121, 117/9 < Karksi khk., Liiva t. - Marie Sarv < Ann Tomson, 61 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kuidas saanud ahv. Ühel külasepal olnud õpipoiss. See olnud nõnda rumala pääga, et kolme aastase õppimise järel, ei mõistnud veel mitte kui midagi ära teha. Kord ta läinud metsa, ja kõndinud sääl noruspäi. Tulnud üks vana hall mehekene, küsinud: mis sul viga pojake? Poiss kaeband oma häda ära. Vanamees annud tal ühe haamri üteldes: Kui selle haamriga lööd mõnda asja kolm korda, tuleb välja see mida ise mõtled. Poiss läind tänades kodu. Varsti toodud neil tõld rautada. Poiss säädnud materjali ühte kokku koputand haamriga kolm korda, olnud siis ilus tõld valmis kui säranu. Üks vana naine tulnud sepikoa läve pääle ütelnud: Muidu oleks ilus jah, aga tiisle pulk puudub. Poisil saand süda täis, mõtlend löön ta päris maha ja löönudki. Võtnud viskand lõõdsa alla üteldes: Las mädaneb saab palge punaseb. Mõne päeva pärast võtnud välja pannud alasile, koputand, mõtlend, tulnud ilus noor naine välja. See rõõmustand ja tänand, olnud lesk, tahtnud uueste mehele minna aga olnud vana. Sepp näinud seda lugu päält. Temal olnud vana ja inetu naine, vara pärast võetud. Mõtelnud: teen ka omal noore ja ilusa. Löönud ka maha, viskand lõõdsa alla üteldes: Las mädaneb saab palge punaseb. Mõne päeva pärast võtnud, pannud tulle, tagund ja tagund, ei tulnud midagi. Viimati käskind poissi: löö sina. Poiss löönud, tulnud välja must ja karune. Sepp hakand riidlema, mispärast seonde. Poiss ütlend, et sa oled ju väege ära kõrvetand. See aga läinud jooksu mõtsa poole, ja saanud ahvi alguseks.

ERA II 121, 132 (1) < Karksi khk., Karksi v. - Marie Sarv < Peeter Kangur, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Muistend Karksist Siis kui puud ja kivid kõik liikund ja käinud siis läinud vanapagan Karksi Karu külasse vastu ja keelnud: Pähnamägi jää paigal, Iivakivi istu maha, salu jää seisma. Sääl Pähnamäe ja Iivakivi ümbruses on küll neid kive rumalat moodu. Siis vanapagan läind ise Pähnamäe pääle istund kuuseoksa pääle ja kisendanud: Tulge nüid punapüksi pulma ja Intsaare saaja.

ERA II 121, 462 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Kutti < Kadri Oja, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ku toome õidseve, sis külveti lina.

ERA II 121, 483 (1) < Kose khk., Triigi v., Lutsu k. - Oskar Nõmmela < Tõnu Matsal, u. 65 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Lutsukülas Triigi valdas elav Tõnu Matsal, umbes 65 a. vana rääkis et tema olevat kuulnud kui kuuse okkad sügisel alla hakkavad varisema siis tulla ühe kuu aja pärast külm.

ERA II 121, 483 (2) < Kose khk., Triigi v., Lutsu k. - Oskar Nõmmela < Tõnu Matsal, u. 65 a. (1936) Sisestas M. Ahse 1999, kontrollis Mare Kalda
Tõnu Matsalilt kuuldud et kui kadaka marjad on põõsaste latvas siis tuleb sügava lumega tali, kui marjad põõsaste külgedel ja madalamal siis väikese lumega tali.

ERA II 121, 497/501 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Alide Raudsepp, 36 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Andri Puustusmaa Harbini linnas. See oli umbes 1904. aastal, kui Andri Puustusmaa oli Venemaal Harbini linnas väeteenistuses. Kord õhtul läks ta linna jalutama. Ühes linnaäärses uulitsas tulid talle röövlid. Öeldes, et kui sa ühes ei tule laseme maha! Andri läkski. Röövlid läksid ühe suurema kaupluse laele, kus juhtis kauplust keegi proua. Röövlid kangutasid lae lahti; lasid Andri köiega kauplusse, lubades teda siis tagasi tõmmata, kui on küllalt kaupu üles antud. Andri andiski neile niipalju kaupu, palju röövlid soovisid. Viimaks tõmasid röövlid ka Andri üles. Oli viimane saanud poolde teele, lõikasid röövlid köie katki ja lasid Andri kauplusse tagasi. Kuna röövlid ise põgenesid. Andri hakkas mõtlema, kuidas välja pääseda. Hää nõu on kallis. Kui proua tuleb varahommikul lambiga kauplusse, viskan talle kühvlitäie jahu vastu nägu. Jõudis hommik. Proua tuli kauplusse. Uksel aga viskas Andri talle kuhlitäie jahu näkku ja silindrisse, et lamp kustus. Nüüd jooksis Andri läbi avatud ukste uulitsale ja metsa. Metsas kaotas ta oma jälgi igasugu viguritega, et tagaotsijad teda kätte ei saaks. Kesk metsa leidis ta puu, kuhu puges peitu. Puu oli sees nii suurelt õnnes, et ta mahtus sinna sisse. Tulid tagaotsijad. Jälgi uurides leidsid, et jäljed edasi ei lähe. Nad lõikasid puu maha. Et midagi ei näinud, lõigati puu keskohalt katki. Andri oli keskpuud. Kui lõikama hakati, tundis Andri, et see oli otse tema keskkohal. Nüüd nihutas ta end ülespoole, et mitte surma. Et õnn oli Andriga, sai ta nii ettevaatlikult üles end nihutada, et otsijad arugi ei saanud. Otsijad ei näinud midagi ja läksid ära. Nii pääsis Andri Puustusmaa surmast. Jutt saadud Alide Raudseppalt 36 aastat vana, kellele jutustas Andri Puustusmaa ise. Andri elukoht oli Sarve talus, Kasaritsa vallas Võrumaal. Sai surma Saksamaal vangina.

ERA II 121, 503 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tõestisündinud lood umbes 115-120 a. tagasi. Võru murrakus. 115 aastat tagsi olli halli vai sändse halva vaimu. Mul vanaimäl oll poig muldhirre pääl asja tegemah. Tiidpiteh tull pikä särgiga hall vanamiis ja läts latsi mano, nink küsse latsi käest: "Latsõkõsõ, mi tii' siin tiide'?" Imä oll' tarõh ja kaie, kes tuu sääl latsiga kõnõli, läbi paja, a' es näe kedägi. Lats õnnõ sainveereh' külmeht. Imä tõi latsõ tarrõ paasuu ette, pandsõ latsõ pää paku pääle, võtse kirvõ ja ütel: "Ku' sa viil väriset, lüü ma pää otsast maahha!" Ku' imä oll nii mitu kõrd ähvartänu, lätski latsõl hall säläst är' ja lats sai terves.

ERA II 121, 505 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Hall käve egä päiv umbõs kellä katõ aigu. Ütskõrd otsõ hall Krõstinat (jutustaja vanaema), tuu oll hindä ilma tõistõ tiidmäda är käknu lauta, tuu pütu ala, koh' mõskmit tetti. Hall uikso Krõstinat: "Krõstin! Krõstin!" Tedä hinnast es' olõ näta. Et Krõstin hellü es tii', es saaki hall teda kätte ja lätse ära. Olõs Krõstin hellu tennü, olös hall sälah' olnu.

ERA II 121, 505 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ütskõrd nägi vanaimä, ku kats last hallõh rõivih, lätsi üle silla, esi puul ikõh, kõnõli: "Siin ei anda süvva ei juvva, tahetas är õnnõ tappa."

ERA II 121, 505 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Ütskõrd nägi vanaimä, ku kats last hallõh' rõivih, lätsi üle silla, esi puul ikõh kõnõli: "Siin ei anda süvva ei juvva, tahetas är õnnõ tappa!"

ERA II 121, 507 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Mari Raudsepp, 66 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kuidas vanasti lastele tähti õpetati. "a" alt vallalõ, "b"ii pikä hammaga, "t"iil oll rist pääl, "e" oll nigu tulis, "k"ii nigu võtme kiil, "h"iil hand takah, "i"il pää otsah, "j"õõl jalg peräh, "l"ii olle lipuga, "m"ii kolmõ tulbaga, "n"ii katõ tulbaga, "o" otsast lõigat, "r"iil kotikõnõ säläh', "s"ii nigu saia kringli, "ä" alt vallalõ ja pää otsah, "õ" otsast lõigat ja pää pääl.

ERA II 121, 509 < Rõuge khk., Rogosi v., Mikita t. - Ludvi Raudsepp < Kaarel Tuvi, 70 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Vähk rätsepana kilplaste juures. Kord leidsid kilplased ühe jõe äärest perve pealt suure vähja. Nad ei teadnud, mis loom see oli. Kui nad teda lähemalt uurisid, nägid, et tal on kahed suured kääred. Kilplased arvasid et see võiks neile õmmelda riideid. Kilplased panidki vähja riide peale õmblema. Mõne tunni pärast oli vähjal riie väikesteks tükkideks lõigutud. Kilplased said sellest hirmus vihaseks ja otsustasid vähja ära uputada. Nad viskasid ta vette. Kui nägid et vähk sabaga lõi vastu, arvasid et tal on nüüd viimsed valud, ja kui vähk põhja sujus, arvasid kilplased et vähk, kui tundmata elukas on surnud. Nii uputasid kilplased vähja.

ERA II 121, 511 < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvi Raudsepp < Liiso Volstein, 63 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Papi hobune. Kord sõitis "Ritskäkoguduse" (varjunimi, õige nimi on Plaani) papp linnast koju. Kodus ütles talle sulane: "Mis sa sellest hobusest talli viid, ta on märg, las ta enne ära kuivab." Papp viiski hobuse maja otsa, kus tuul hästi tõmbas ja köitis ta sinna kinni kuivama. Kui papp mõne tunni pärast hobust vaatama läks, oli see lummetuisanud ja surnud. - "Ära usu ilma, ilm ajab pu silma."

ERA II 121, 513 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord jootis keegi setu mõisaherra kaevust puhtast pangist hobusele vett. Härra tuli trepile, ja ütles: "Kuule setu, mis sina seal, minu puhtast pangist hobust joodad!" Setu ütles: "A herr, ku' sul tast viist nii kahju um, sis ma vala tagasi!" Ja setu valaski selle vee tagasi, kust hobune jõi.

ERA II 121, 513/5 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Mõisahe tull kausiseto. Ta läts küüki ja ütel, et taht provvaga kokko saia. Tä mõtel, et saa provvale kausso müvva. Toatüdrukud keelasid küll, et ära mine tuppa, kuid setu siiski läks. Saalis tull herr vasta ja ütel: "Ära tule siia om lumiste jalgadega!" Et setu parajasti põrandariide peal seisis ütles ta: "Ada herr, es ma su kanga pääle astui, ma astu nüüd viirt piteh!"

ERA II 121, 515 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord oli keegi setu sõimanud konstaablit "võmmiks". Konstaabel kaebas kohtusse. Kohtus küsis setu konstaablilt: "A võmmikõnõ, kus ma sis sõimssi sinno!" Kohus mõisteti tühjaks.

ERA II 121, 517 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Naane oll kraaviveereh haina põimah: Tull tuulispask. Naanõ ütel: "Ptüh, ptüh, tuulispää, laku perst!" Nii ütel tää mitu kõrd. Tuulispää tõstso naasõ mitu kõrd korgõhõ üles, ku maahha lasksõ haard naane haina juurist kinni ja nakas pallõma, et tedä vallalõ lasõ.

ERA II 121, 517/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002
Üte peremehe man oll kats sulast ja üts tütrik. Üts poiss ja tütrik. Üts poiss ja tütrik käisid õhtul kohtamah. Perremiis inämb es lasõ pandsõ usso luku. Üteh taroh oll tütrik, tõõsõh poisi. Nüüd naksi nuu sama, tütrik ja poiss kõnõlama läbi suure augu seinasees. Üte õdagu läts tõõnõ poiss ja pandsõ uma tagumiku mulgu juurõ, ku tütrik tull, lasksõ suurõ peeru. Tütrik küsse: "Mis sa ütli!" - Poiss ütel: "Uika mulku, saad saina kellä!"

ERA II 121, 521 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Mustimägi. Kord käis keegi loomaaiaga mööda küla. Kasaritsa vallas Mõisamäe külas surnud loomaaia pidajal ära lõvi, nimega Musti. Ta maeti sinna lähedale mäe otsa, mille järgi mäge hüütakse Mustimäeks.

ERA II 121, 521 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kuri herr. Uue-Kasaritsa mõisas oli väga kuri parun. Kord kutsar sõitis paruniga Verijärve äärt mööda kinnises tõllas. Parun magas. Kui saagi äkilisema koha peale, jättis kutsar hobused seisma ja lõikas rangid lahti. Nüüd aga ärkas herr, ta küsis: "Miks tõld seisab?" Vastas kutsar: "Hobused tulid eest ära!" Parun keeras teise külje ja heitis magama. Kutsar aga tõukas paruni kõige tõllaga vette. Tõlla kullatud nupid paistavad veel praegu ilusa päikesepaistelise ilmaga. Kalamehed ei tohi sinna võrke panna, sest seal kohal on alati võrk lõhutud.

ERA II 121, 523 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kust on saanud Verijärv nime. Verijärv on saanud oma nime pärisorjuse ajast. Verijärve kaldal oli kelder, kus peksti orje. Kuri parun laskis orje nii peksta, et veri jooksis järve ja järvevesi muutus punaseks.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]