Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 188, 425 (5) < Käina khk., Käina v., Vaku k. - Enda Ennist < Tiiu Läkk, s. 1863 (1938) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Kontrollis Kadi Sarv
Lehtpuud raiuti nooreskuus.

ERA II 188, 440 (100) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Männamaa külas on üks väga vana mänd ja sellel on rist otsas. Seal olnd vanasti kabel ja maetud surnuid, sellepärast rist.

ERA II 188, 440 (101) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahatulele pead otsekohe ilma silma pilgutamata juure minema, siis saad käde.

ERA II 188, 441 (110) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Villiga on sedasi, et metsas on villilehed ja villimarjad: neli haru, keskelt putk üles ja seal otsas sinine mari.

ERA II 188, 441 (111) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. - Enda Ennist < Tiiu Tõnts, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussisositud inimest ei tohi tulemaeasse viia, siis oksendab kas või "suured sapid" seest välja. Mo isa keis Kõpust ussisõnu toomas, vee peale olid sõnad räägitud ja sene veega pesti jalga. Valu andis tagasi. Samuti võib lepalehtedega vee sees pigistada, nuuskpiiritust, tubakalehti või piibuõli peale panna.

ERA II 188, 462 (28) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin oli üks vanamees, kellel oli tulihänd. Terved heinakuhjad toodud tal õue. Ta oli ka vakkind surmaga, ei tule ega tule. Pakkund teistele sõnu, mudu ei saa surra.

ERA II 188, 465 (46) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks mees rääkis mulle ise, et ta olnd heinamaal ja läind õhtu küine magama. Põle saand veel magama jäädagi, olnd alles üleval, kui suur must härg tulnd neelmaaugust välla, röökind ja tuisand kõik heinakokad laiali. Läind homiku seda kahju vaatama, kõik olnd terved. Eks see oli näkk, keda ta nägi.

ERA II 188, 465 (47) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks pruutpaar läind ka väga vanal ajal neelmaauku.

ERA II 188, 466 (49) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mo ema rääkis ikka, nad olnd karjas ja visand lehkreid ülesse, kellel suu ülespidi jääb, see saab taeva, kellel ei jää, see ei saa. Nad näind, et korraga heinakokk tulnd kikerdades üle aea, aed üsna ragisend, läind loomade hulgast läbi ja lapsed kartnd kangesti. Mis ta muud oli kui näkk.

ERA II 188, 469 (59) < Emmaste khk., Emmaste v., Lassi k., Matse t. - Enda Ennist < Ingel Ots, s. 1853 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Lapsi hermutati ikka, et kotumees kaevus, tõmmab sisse ja sööb ära, kui sisse vaatad.

ERA II 188, 474 (100) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katk tulnd Mihkli juure ja ütelnd: "Sa pead nüid surema." Mihkel hakand vastu paluma: "Ma ei taha surra!" Katk ütelnd siis: "Noh hea küll, ma annan sulle siis kergema surma." Katk tulnd üle tappaea ja küined krabisend tappaea peal, ise soigund. Ta olnd halli poisi moodi. Mihkel magand üksi aitas, pererahvas olnd toas. Aitas Mihkel surnd ja sellest hüitakse praegugi seda aita Mihkli ait. See oli teise katku aeal umbes 200 aasta eest.

ERA II 188, 474 (101) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pühad lepad olnd seal, kus praegu Pühalepa kirik seisab.

ERA II 188, 474 (102) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hiiusaare nimi tulnd hiiepuudest, mis siin kasvand.

ERA II 188, 474 (103) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mänspää küla < männispää - suur männimets.

ERA II 188, 476 (108) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meremehed kardavad putermanni, kui ta ennast näitab, siis juhtub õnnetus. Üks öösi kapten annud tüürimehele kursi kätte ja läind isi magama. Putermann tulnd tüürmanni juure ja käskind teist kurssi tüürida. Ei mees muidugi tee seda, kus sa kapteni käsust tohid üle astuda. Läind siis minema, aga natukse aja pärast tulnd uuesti tagasi ja käskind sama kurssi tüürida. Mees kloppind siis kapteni ülesse ja räägib asja talle ära. Kapten käsib, et tüüri siis pealegi seda kurssi, mis putermann näitab, saab näha, kuhu viib. Läind sedasi ja laev läind kummuli, mehed saand veel põhjale ja päästetud ära.

ERA II 188, 476 (109) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mitu inimpõlve tagasi olnd kesk Hiiumaad Tihu kirik. Siis see kirik on ära neetud, niiet see on järveks vajund ja praegu on seal kohal Tihu järv. Kaks vanemat meest - Madis Jünmann ja Adu Veski - näinud veel torni luukidest saadik vee peal, nii pikkamisi vajund. See järv on u. 1 km pikk ja vähem kui kilomeeter lai, üks 500 sülda sügav.

ERA II 188, 477 (110) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vaarao vägi, mis Moosese järele tuli Punasesse merre, muutus hülgedeks. Saare rahvas sööb neid, siis öötakse: sööd vaarao väge.

ERA II 188, 477 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Külamaa k., Kura t. - Enda Ennist < Siim Vanaselja, s. 1859 (end. kaugsõidu kapten) (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hüljes on väga hull, kui teda haavad. Üks mees Anikaitsi laiul püind hüljeseid ja löönd pootshaagi ühele sisse. Pootshaak pooleks ja mees kukkund pikali, hüljes mehele otsa. Mees hädas: liigutada ei tohi, nii kui edasi lähäd, hüljes sööstab kohe peale. Viimaks tuul viind mehe mütsi peast. Hüljes sööstab mütsi peale - ta arvas muidugi, et mees läks edasi. Mees sai sedasi plagama. Väiksed mustad, nn. viibrid on arad, aga suured-hallid on julged. Tal silmade vahel ninal on nii õrn koht, et mees võib ta piibuga surnuks lüia.

ERA II 188, 481/2 (128) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrgud pandi võrkaeda juhtmete peale kuivama. Kis teist kaetsema akkas, see läks ja lõikas teise võrgust tüki välja, siis rikkus sellega teise püiu ära. Ega inimene teand teinekord seega midagi nõidust, ta aga sai sedasi teise võrku rikkuda. Kõige parem oli, kui said talle ütelda, mis sa sedasi tegid, siis ei juhtund võrkudega paha.

ERA II 188, 482 (130) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui püised väga lintsuseks läksid, siis toodi metsast lepa- ja paakspuukoori ja keedeti ja pesti võrkusi selle veega. See põlnd kuntsi pärast, aga püised uuendati sedasi nagu riiet tärgeldakse. Siis hakkas kohe parem püidma.

ERA II 188, 484 (142) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda ma olen kuulnud küll, et varas lasti varastatud asjad tagasi tuua. Siit rahvas keis Saaremaalt tarkust toomas, kudas vargaga teha. Ka haiguste vastu otsiti sealt abi. Tark tegi sõnad viina peale, see anti loomale sisse, siis sai terveks. Sõrves pidada eriti tublid teadjad olema.

ERA II 188, 485 (144) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k., Kitu t. - Enda Ennist < Juhan Vismus, s. 1874 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kis on valet vandunud, sellel ei ole enam õnne elada.

ERA II 188, 505 (14) < Emmaste khk., Emmaste v., Kaderna k., Tuhaselja t. < Emmaste khk., Emmaste v., Aldi k. - Enda Ennist < Toomas Kubja, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Naised tegid maaleelist. Maha tehti auk, sinna kallati vett sisse ja liigutati segamisi. Selle sogase veega pesti ville, mis maast saadud, kadusid siis ära.

ERA II 188, 506 (17) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuralased keind siin kala püidmas. Meie koplis praegu veel kolm ahjuvaret, kus nad eland. Suurevallast on tulnd üks laevameister Nuut siia talusse elama, tema muidugi asutas selle talu kaheksa inimpõlve tagasi, enni põle siin küla olnd. Siis elanud siin kuralased, aga viimaks nende elu läks siin kitsaks, siis läksid ära. Ega nad päriselt siin eland, püiuaja ainult olid. Viimaks põle kala enam saand ega renti jõund maksa, siis võetud nende võrgud ära ja viidud Käina kiriku laele.

ERA II 188, 506/7 (20) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. - Enda Ennist < Tiiu Eistrat, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ruhnu mehed olid siin hülgeid laskmas. Siin naabris elas vana naine Kreet, kes läind ruhnulastelt rasva saama, äi ruhnulased põle and. Eit nõian nende püssid ära, äi põle lasknd enam. Siis üks Ruhnu vanamees lasknd püssi ja ütelnd: "Sellele mõjugu, kes seda teind." Kreeda silm läind kohalt ära pale peale. Ta keis meil ja silm oli viltu, nägin ise seda, ööti ikka, et ruhnulase lastud.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]