Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 5, 302 (26) < Muhu khk. < Sõrve khk. - Miranda Kolk < Ekaterina Vipp, 58 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanipäeval pandi veekauss voodi alla ja söödi üheksa räimest tagurpidi ära. Kes unes jootma tuleb, see on tulevane. Rääkida peale kalade söömist ei tohtinud, juua ka ei tohtinud.

RKM II 5, 303 (33) < Muhu khk. < Sõrve khk. - Miranda Kolk < Ekaterina Vipp, 58 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matsapäeva hommiku vara minnakse õue ja vissatakse pulki üle aja, ise öötakse: "Siskad metsa ja sead metsa!" Siis ei tule ussid maja juurde ja sead seisavad väljas.

RKM II 5, 315 (77) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Tänavsuu t. - Miranda Kolk < Maria Luht, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Moaljaid soab kevade moast, kui sa mõnes kohtas küliti oled. Võtab ihu üleni punasekirjuks. Selle vastu aitab, kui hobusenaelu pannasse vee sisse, 9 tulisütt ja kaabitse hõbedapuru. Seda vett vissatse põhjas poole ja pestasse ihu selle veega. Nõnna võtab ää, et põle midagid järel.

#RKM II 5, 340 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Uueelu t. - Miranda Kolk < Juulia Sing, 45 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva öösel pidi teeristi peale minema. üheksat seltsi lilli kaasa võtma ja midagi soovima. Siis lähed koju, paned lilled pea alla ja soov läheb täide. Mitte kellegagi ei tohi sõnagi rääkida.

RKM II 5, 483 (48) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Odalatsi t. - Arnold Teär < Jaan Teär, s. 1882 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sulatüüsid arstitassa punase lõngaga, mis villase riide sihest kistud peab olema. Sellele tehakse seljataga niimitu sõlmi pääle, kut sul sulatüüsi (soolatüükaid) on ning pannassa siis ilma vaatamata kuskili kivi ala.

RKM II 5, 526/7 (48) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundiks tegemise sõnad Lipstik silmad pähe, kõpstik kõrvad pähe, äkist händ taha, kapstik kargma. Mina p-tee, onts see muidu nalja pärast või...

RKM II 5, 528 (55) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad Kalaniisil niutud, puujuurile punutud... Muljuti ning sääl juures loeti. Moole s-jää ju kõik meele.

RKM II 5, 528/9 (56) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peksusõnad. Kurat, kõrge kuningas, üle ilma võimumees, kuule sina, mis ma palun: vii ära vitsavalu.

RKM II 5, 545/6 (23) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Anna Reinart, 47 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti olnd sõuke moed, et kui kedad teisele midad santi ütles või soovis, pidi see ruttu selle peele ütlema: "Sitta su suu peele!" See pidi selle sandi mõju ää kautama.

RKM II 5, 554/5 (34) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Theodor Kupits, 55 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra eland üks hirmus rikas ning hakkand äe surema. Tahtand, et ta kullakott seltsi kerstu pidi pandud saama. Lapsed tahtsid aga kulla ning raha eesele vetta. Vanaeit mattand koti liidi ala tuha sisse. Muidugid tääda, lapsed haksid otsima, äi leia. Niipalju nad aimasid, et liidi ala pandud oli. Vanaeit oli ise selle aja sihes ää surnd. Lapsed läind targa juure. Tark ütlend: "Kelle käsi pand, selle käsi vetab." Lapsed läind koju, vettand vana koolja kää ning kaapind korra liidi alt. Kohe olnd rahakott eidel küünte vahel ning tõmband selle väl'la.

RKM II 5, 647 (22g) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Endel Mägi, 17 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keski luksub, siis kedagid mõtleb selle peele. Ku luksuja niid arvama hakab, kes võiks mõtelda, siis kui ta õige mõtleja üles arvab, kaub luksumine ära.

RKM II 5, 649 (23a) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kuressaare l. - Endel Reinart < Alviine Kütt, 45 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sulatüid (soolatüügast) äe arstida, siis tuleb luisuga maha luisata. Nel'lapääva õhta tuleb kolm korda sulutüile peele sülgeda ning siis 9 korda luisuga üle tõmmata. See võib kõvas ka olla. Sedati tuleb kolm nel'lapäd teha, siis on kadund.

RKM II 6, 13 (5) < Pöide khk., Pöide v., Haapsu k. - Luule Mägi < Asoja Tiitma (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui pihlakad palju õitsevad, siis tuleb tuuline aastaaeg.

RKM II 6,19 (29) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ilmade muutust.

RKM II 6, 20 (34) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tüdruk läinud targa juurde, et poiss teda armastaks. Tark õpetanud võtta jänese mustust ja vanakuu neljapäeva õhtu minna teeristile. Visata jalge vahelt läbi iga tuule poole. Iga kord kui visata, öelda: Immukakku, armukakku, läbi reide reinukakku.

RKM II 6, 20/1 (35) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Julius Lember, elas algul Pihtla v/allas/. Pärast Kuressaare v/allas/ Pähkla k/ülas/ Isaki t/alus/, arstis ussihammustusi ja roosivalu sõnadega. Lasi tuua kaevust natuke vett tassi või taldrikuga ja lausus sinna sisse sõnad. See, kes läks, jõi ära, kuna haige kodus sai kohe terveks. Mees suri umbes 20 aasta eest. Arstis mul hobuse terveks. Hobune sai mokkadesse ussihammustuse. Loom ei söönud mitu päeva. Käskis muljuda raudkividega ja pesta liipstüki veega. Sõnus,ja koju tulles oli hobune terve.

RKM II 6, 25 (50) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Majapalgid ja tarbepuud võetakse põhjatuulesse või kõva tuule sisse küünlakuu vanas kuus.

RKM II 6, 25 (51) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raiutud oksad visata kõva tuule sisse, lõunatuule sisse visates ussid ajavad ära, sigivad.

RKM II 6, 25 (53) < Karja khk.,, Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kasvajat muljutakse puukasvajaga.

RKM II 6, 25 (54) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulerutid ja mis arvatakse, et nad on tekkind tuulest, arstitakse tuulepesadega.

RKM II 6, 26 (58) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vera Kuhi, s. 1878 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui paised hakkavad kasvama, teha üheksa risti, terase noaga peale tõmmata.

RKM II 6, 28 (67) < Karja khk., Leisi v., Peederga k. - Luule Mägi < Miia Vahu, s. 1874 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanka Ida ühe Sõrve inimest naernud, see ütelnud: "Sa pead eluaja häbi tundma." Korraga tulnud juuksed ära. Rätt ei seisnud enam peas, nii libe oli nahk. Elas mõne aja eest Leisis.

RKM II 6, 32 (78) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomi ja inimesi ei toodud reedel

RKM II 6, 33 (89) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu on üheksa tiku väävel.

RKM II 6, 33 (90) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
9 kala pöit vöeti sisse äkilise ajal.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]