[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 191, 214 (21) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Jaaguda t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Igaküla k. - Richard Viidalepp < Mare Kesküla, 80 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Et sead paigal seisaksid, selle jaoks tehti kurnid, ümmargused puukurnid, mõni tegi veel sea moodi. Siis köidi neid ajamas, lapsed ja poisid köisid. Need aeti põllale ja karjasmaale, et siis sead suvel seisvad, ep kipu kojo.

ERA II 191, 224/5 (55) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Jaaguda t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Igaküla k. - Richard Viidalepp < Mare Kesküla, 80 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Verikämm - verine paise, mõnel suur nagu rusikas. Kui puhkeb, ajab verist mäda välja. Ise lõhkeb ja paraneb. Küpsesibulat pandi enne peale, et see peab pehme.

ERA II 191, 225 (57) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Jaaguda t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Igaküla k. - Richard Viidalepp < Mare Kesküla, 80 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Raudreiarohi. Selle õitest tehakse teed tiisikusehaigele. Köhimise ja külmetamise puhul ka hea juua.

ERA II 191, 235 (13) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Pädaste as., Aarni t. < Muhu khk., Muhu v., Kesselaiu k. - Richard Viidalepp < Andrus (Andrei) Kõvamees, 72 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Veevaimudest ei tea midagi.

ERA II 191, 237 (21) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Pädaste as., Aarni t. < Muhu khk., Muhu v., Kesselaiu k. - Richard Viidalepp < Andrus (Andrei) Kõvamees, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ussihammustust võitis Simiste Nielu Iivan. Ta kirjutas paberi peale ja paber pandi sinna peale. Sain minagid sealt abi. Ju tal sõnad ollid, ega ta muidu võitn. (Vist ikka tasu ka võtnud. Ammu juba surnud.)

ERA II 191, 239 (6) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp < Aleksei Rand, 74 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Soldatid panid kibetulika õislehti haava sisse, see paneb mädanema ja paistetama. Tohtrid es soa hakkama'ga mette (selle arstimisega).

ERA II 191, 242 (18) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp < Aleksei Rand, 74 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Äkine haigus (=rabandus). See on ikka kurjast, ma arva. Võta vassakult küljest kainla alt oma higi ja haista kolm korda. See haigus oo kurjast.

ERA II 191, 244 (30) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp < Aleksei Rand, 74 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mualjad - need oo elukad, hakkavad järsku sisse sööma. Nee ohatse, süteveega pestakse (üheksa elavat sütt vette panna).

ERA II 191, 246 (38) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k. - Richard Viidalepp < Aleksei Rand, 74 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viluhaigus, mis võtab külmetama. - Alasti rotipojad (noored, ilma karvata) ära kõrvetada (tuhaks) ja tuhka sisse anda.

ERA II 191, 248 (1) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k., Lepiku t. - Richard Viidalepp < Juula, 62 a., perenaine (1938) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui uut võrku teha, siis homikust alustada. Laupa ja neljabe - head päävad. Reede - ei ole hea. Õhtust ep looda - ep jõua tööga mette.

ERA II 191, 285/6 (19) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa II k., Antsu-Jaani t. < Muhu khk., Vahtraste k. - Richard Viidalepp < Raiisa Vaga, 66 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui vanasti putkuga võid tehtud, siis lauldud: Kokku, kokku, kooreke, valmis, valmis, võike! Taevast tulgu, putku mingu, ümber putku puterdagu!

ERA II 191, 309/11 (25) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noodapüügist. Ükskõik kus külast, kes kipriga kaupa sai, viis pool toopi, võeti sinna vastu, sinna noodaväkke. Ühes noodaväes oli 60-80 meest ja samapalju naisi. Ühest perest võis olla mitu inimest. Igaühel pidi oma noodatükk olema. Noodad õmmeldi kokku. Nooda sügavus oli 1½ sülda. Sadasilm - see oli sügavam noot. Pärakott oli seal otsas, kus kalad sisse läksid. Räimi püiti. Kõrgesaar oli kõige suurem püiukoht. Adjas oli koa ja Koeranenal (Pedaste mõisa ligidal). "Võlla vägi" oli ka Koeranena ligidal. Muhumoa peale oli 4-5 noodaväge. Saarlasi oli koa mõni seas. Kevade läks poolteist kuud aega kalapüügiga. Iga nädali toodi kottu järgi oma jägu (toitu). Niikaua püiti kut külm aeg olli. Kui aeg soojaks läks, siis noot hakkas mädanema. Siis mindi koju. Igal külal oli oma noodamaa (= maja). Üks palgikord oli all (mõnel es olegi), ungad ja latid peale, roost tehti katus ja muda aeti ka (peale), et siis soem. Ukseauk oli, akent põle olngid. Ukseaugu ette pisteti öösseks õlevihk. Õled olid sees ja lumehang oli õlgede all. Seal magasid segamini mehed ja naised, poisid ja tüdrikud. Kasugad kaasas. Tuld tehti ilusa ilmaga väljas. Kui vihma sadas, istuti seal sees ümber tule. Keskel kees katel. Iga küla oli omas maas ja iga küla keetis ühe katlaga. Ühes keedeti ja ühes söödi. Kui tööd es ole, siis aeti juttu. Härmoonikud mängisid. Mõni kipper ei luban (pillimängu), kartis pattu, et jumal ep anna siis kalu mette. Poisid magasid tüdrikute juures küll, seda es keelda mette. Lauldi küll. Mänga põle midagid tehtud. Naistel olid näputööd koa kaasas. Mehed tegid lusikumi (lusikaid). Kel meest põln, võis tuua inimese eest ühe uadi õlut ehk 8 toopi viina. Siis sai oma osa niisama kui teised (kuid noot pidi siiski olema).

ERA II 191, 312 (26) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mõnel kipril oli see mood, et kui kiisakala tuli võrku, ei tohtin ütelda kiiss, "rõkkam võrkus" pidi ütlema.

ERA II 191, 312 (27) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanal aal, kui Saksamaalt käidi piiritust toomas, toodi merielme eli. Seda pandi klaasiga mõrra suupanna külgi. See oli ebausk. (Pärast naised hakkasid sellega endi lapsi ää kautama, siis keelati ära.)

ERA II 191, 312/3 (28) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks Rootsivere mees käin noodapaadiga 10 reisi Saksamaal viina toomas. Siis saan 1000 rubla. Sellega ostis talukoha ära. Kõrsis oli sant viin, seda es taheta mette. Räägiti, et kõrsinaised müüa viina sees oma kuse koa ära. Seda es võta paljut keegi (kõrtsiviina).

ERA II 191, 314/5 (30) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Õlletegemise juures, kui humalad tõrde pandi, hüiti: Hõissa poissi! Kes katsub, see kaela murrab; kes maitseb, see maha jäeb; kus tilk kukub, sõnna kärn asemele kohe!

ERA II 191, 317 (34) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Mool vennad ikka riakisid, et laevas peab koterman olema. Et kui seda kuulda ehk näha, siis varsti laev minna hukka.

ERA II 191, 318 (38) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k. - Richard Viidalepp < Andrei Metsaalt, 80 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Need peavad olema võlud, kel sündides on hambad suus. See ei või mette ütelda ühte sõna mõne looma kohta, siis loom sureb ära.

ERA II 191, 330 (1) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Kansi k., Nuka t. - Richard Viidalepp < Mihail Pere, 76 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Seda räägiti: Võlla mõisa põllal üks vana tamm, et seal all on vanad eestlased palvetan. Võlla mõisa teest pahemat kätt.

ERA II 191, 331/2 (4) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Kansi k., Nuka t. - Richard Viidalepp < Mihail Pere, 76 a. (1938) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kolkas/H/Ara saares olen käin, kus enne Seerens kilu püüdis vene nootadega. Need olid suured noodad, Venemaalt toodi. Seal oli palju muhulasi ja saarlasi. Ise olid püüdajad, ise soolajad, ise tüdrukud. Ta andis süüa ka meestele. See oli nagu vabrik. Noodajättel sai 120-130 rupla (hooajalt?), karomštšik 70, 1. aerumees 65, 2. aerumees 55 rupla. Kokku oli üle saja inimese. Kevadel püüdis räimi ja lõhesid, sügisel sai kilu. Lõbustusteks ei oln aega. Põln prii aega mette. Pühabe oli pool päeva, õhtu jälle tuli merele minna. Üle palga sai iga mees veel kaks paari venesaapaid ja kaks paari nahkkindaid.

ERA II 191, 353/60 (1) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Simiste k., Palgi t. < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Nautse k. - Richard Viidalepp < Tõnu Sonn, 83 a. (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Noodapüügist. Kaks suurt laeva oli (sõutavad), 9-10 väikest laeva (paati), kuuskümmend püüdjat ja kuuskümmend noota. Kui räimi oli hästi, siis sai kuuskümmend tündrit räimi - igaüks sai tündri. Mõnikord sai iga mees 2-3 tündrit. See pruuk oli jälle sehoke, et muidu es sünni mette. Iga mehel pidi noot olema ja kümne mehe peale üks paat. "Täna minnakse noota aama." Noodad seoti kokku ja väeti laeva. Vaadati, kus räimepank seisis ja väeti noodad ümber ja hakati tarima. Kaks-kolm tükki olid räimetundajad, räimekiprid, kes mere peal ollid. Need käisid vuatamas, läksid homigu vara merele. Siis kihutati müts roika otsa. Ja siis teised tulid ja hakkasid noota ümber heitma. Teine poolnoota visati sisse teisest laevast. Kummagis laevas olli umbes kolmkümmend inimest. Igaühel oli oma noot (jutustaja nimetas noodaks nii suurt püüginoota kui ka üksikuid võrgulinasid, millest noot moodustatud) - kolm sülda pitk ja 2½ sülda sügav. Tagumine ots, mis tuli kahe noodareie vahele, oli pära - oli hulga peale. See olli nõnnaviisi, kis nee räimekiprid ollid, nee muretsesid pära. Kiprid olid niisama muhulased. Mälast, Raegmast, Simmistest, Nautsest - kel noot oli, võis osaliseks tulla. Kaks noodareit tõmmati koomale, inimesed vädasid, laevad läksid teineteise ligi. Pulludega (see oli üks puu) löödi pära ette, kui see lähemale tuli, et kalad es lähe laeva alt läbi. Pära veeti laeva juure ja hakati pära suud ületsi tarima, niikaua kui räimed jäid viimaks taha pära otsa sisse. Uamiga tõsteti kalad paati ja veeti mäele (kaldale). Mäel jagati niisamma ära. Kes osaline oli, tuli kottu hobusega ja viis oma osa ära. Osad mõõdeti pangiga. Pandi iga osa peale 2-3 pangi. Osad viira peale (= ridamisi) maha, moa peale. Ühes kohtas oli suur hunnikas, sealt võeti ja tehti jäod. Mis jäi üle, et igaühele enam pangi es saa, nee müüdi ära raha eest. Siis see raha pandi kokku. Ja kui noodad said ära kistud (püük lõppes), siis jägati see raha ära (mõnikord saadi 20-30 kopikat). Raha seisis kiprite käe. Sellega nurelesid vahel küll, et ei tea, palju kiprite käes olli. Pädaste kõrtsi mindi raha jägama. Siis nad jõid ja pärast riidlesid tagajärele, et karvasuits oli taga. Osad olid: a) nooda pealt; iga noodaosa pealt pidi mees või naine ka olema. Naised enamasti tassisid noodad laeva ja olid aerude peal ka. Igas poatis 4 meest, 3 poissi ja 1 kipper. Pidasid nooda selisest kinni, et põhja ei läin. b) Kelle poat, selle pealt ka osa; c) laeva pealt oli 2-3 osa; d) pära pealt; e) "püta peal" oli see, kel oli noot, aga es ole vaimu mitte randas ja tõi selle eest vuadi õlut noodaväele (vuat = 150 toopi, ei tea kindlasti). See käis selle püi aja kohta. Vastulised - kes tulid vastu, kui kala randa toodi, vaesemad inimesed, vabanikud, et anna mulle ka mõned räimed; küsis neilt, kel oli osa. Mitme pealt korjas hulga. Kel ikka oli jõud, viis viina koa; kel polnud, küsitles muidu. Üsna vaesed käisid muidu küsitlemas, ja anti ikke kah. Kui kuulda oli, et kalu oli soadud, siis oli vastulisi koa neil küll. Mõni viis noodameestele saiu (odrajahust), viina (kes viina võttis, pidi räimi andma). Õlut oli noodameestel ennegi. Kel oli püta peal, see tegi. Mis sest vuadist juua sai! 60 inimest oli, igaüks sai 2 toopi. 5-6 nädalt oldi ühtejooni randas. Atjas ja Koeraninal ja Kõrgessaares. Mitu noodaväge oli: Atjas üks, Koeraninal kaks ja Kõrgessaares kaks - kokku viis noodaväge. Õlgedest majad (ma'ad) tehti, kaks katust kokku, seal all oldi, üks 10 inimest igas majas. Olid üksteise kaelas, said sooja koa. Naised ja mehed olid segamini. Söögikeetmine. Kipritel oli oma kokk, elasid omaette majas (samuti õlgedest), head-paremad keedeti ja söödi. Teistel ka jäi mõni moale, kes süüa tegi. Keeduriistad olid kaasas. Igale vaimule pandi toidutavaar kodunt juure: külimit tuhlid, terve leib, liha koa, kui olli. Piima toodi ka kottu järele. Kasukad ja head tekid pidid kaasas olema. Kahed riided olid seltsis - kui ühed merel üll, teised moal kuivasid. Kevade käidi, kui meri lahti läks. Õlut tehti katlas soojaks. Kel oli, panid võid sisse. Lihasuppi keedeti, tuhlid jne. Süüa sai paramini kui kodus. Võid ka pandi kaasa. Kui räimi väeti noodaga, siis kas öösi ka oldi tööl, aga kui kalavedu ei oln, ole räimi näha mette, siis magas noodamees mitu pääva vagusi. Õhtuti võis nalja küll teha. Mõnel pill koa kaasas. Kõrgessaares ehk Koeraninal - see oli mõisniku meri - sai mõisnik 1/10 püügist. Kui 60 osa tehti, sai mõis 6 osa omale. Kelle mõisa meri oli, see võttis kümnist. Külal es ole merd kedagi. Siitküla - Simmiste - mehed käisid Atjas püüdmas. Võrkudega püüdis igaüks ise - mis püüs püüdis, see oli igaühe oma.

ERA II 191, 369/70 (8) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa II k., Ansu-Jaani t. < Muhu khk., Vahtraste k. - Richard Viidalepp < Raiisa Vaga, 66 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui põld lõegatud sai, siis tõsteti põld üles. See viimane natuke, mis kõige viimaks lõegati, see tõsteti ülesse (ükskõik, mis vili - rukis, oder või kaer, millest aga lõpp oli). Kes viimase lõikas, see tõstis, olgu kes tahes: Sest saagu moole ja soole, vigastele ja vaestele, sakstele ja santidele! Nüüd ei ole enam seda.

ERA II 191, 370 (9) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa II k., Ansu-Jaani t. < Muhu khk., Vahtraste k. - Richard Viidalepp < Raiisa Vaga, 66 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui hakati õsuma (rukist või muudki vilja), ikka peremees luges ennem, kui lõikama mindi. (Palveraamatust loeti.)

ERA II 191, 378 (1) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
See Hiiemägi, see oo meite heinamaa sees, seal taga. Üsna pisike, aga järsk, kena mägi; paistab nagu oleks ükskord tehtud. Lepapõõsad kasuvad seal ümber. Sealt otsiti ühekorra vanu asju. Ei ma´p tea, kes nee ollid, ma olli pisike. Kaks väljamaameest olli ja siit muhulasi koa. Sui enne heinaaega käidi otsimas, maikuus. Mõned pissed vaskrõngad leiti ja nuppa ja pisseid asju. Surnuluid põle leitud.

ERA II 191, 380/2 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Mäla k., Ansu t. < Muhu khk., Viina k. - Richard Viidalepp < Ruudu Noor, 72 a. (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu I (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Iga külal oli oma õlest unikas - noodamaja. Kaks korda puid maha, sõnna külge ollid sarikud nakutet ja õlekatus peal. Otsas olid pissed augud, kust suits välja köis. Keskel oli katel. Pael oli ülal, kook paela otsas, koogu otsas katel. Kena ilmaga keedeti tuleaal. Tuleaed: kivid rinki. Õlgedel magati. Noori inimesi oli palju koos, nagu pulm oli. Tüdrikud veeti poiste juure. Kes seal suurt magada sai - öö läbi kuterdati. Tansiti koa. Pillimees oli ikka koa. Kui kena ilmaga mere piale minti, siis laulti nii rõõmsast. Paljukest neid mehi olli, tüdrikud olid enamasti kõik, nemad nägid selle suure vaeva. Kipritel olli suur maa (=maja). Kiprid tegid nooda pära. Nee olid kurjad, riidlesid tüdrikutega. Võisid peksa ka anda mõnele, kui tarvis. Pindad - nendega hoiti alumist äärt, pullud olid ülemise ääre küljes. Üks olli jälle seoke kohtumaa (-maja), üks unikas. See oli naljategu. Seal anti peksa. Kui tüdrik aas ööse poisi juurest ää, es taha mette. Siis pääva oli kohtumaja: pandi ää leppima. Üks valitseti kohtumeheks, kes kõige naljakam olli (mõni kipper). Muidu näpistati ja hõeruti kõhtu ja venitati siareluid - nagu üks naljamäng tehti. Üks Vanamõisa koolmeister oo tein selle laulu, ta oo surn nüüd: Raudkivi siarel kohtumaas läks minul aega palju, kus Metsa Seiu pilli aas nii ilusast ja valju.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]