[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 4, 157 (126) < Hanila khk., Mõisaküla k., Uuetoa t. - Vassel Noot < Marie Aul, 77 a. (1928) Sisestas Leila Holts 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui virmalised sulaga põhja all paistavad, siis ilmad lähevad sulaks; kui virmalised külmaga põhja all, siis ilmad lähevad külmaks.

ERA II 5, 52/3 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ma ei tea muud, kui mis mu vanaema jutustas katkuajast. Et sis tulnud suur katk ja surm ja rahvas lõpnud nii otsa, et inimene olnud rõõmus, kui kuskilt leidnud mõne omasuguse jalajälje. Kogu Pärnumaal jäänd järgi ainult kuus venda, kellest siis uus rahvasugu siginend. Üks va Jaagup Jakk, kelle kuntur veel praegugi Pärnus, see leidnud Muhumaalt veel ühe tüdruku, kelle ta omale naiseks toond. Vanas Vatla kõrtsis peetud pulmad. Noorem vend mängind pilli ja va Jakk tantsind üksi oma noorikuga, hõisand ise: "Õitsa-Jakk-Jakk-Jakk, õitsa Jakk-Jakk-Jakk!" Sellest saand ta omale Jaki nime, sest priinimesid pole sel ajal olnud veel. Pärast asund ta Pärnu elama, kuna vennad käind tema käest soola ja muud kraami toomas. Nii hakand Jakk kaupmeheks ja saand viimaks rikkaks meheks.

ERA II 5, 54/6 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakast räägitakse Vändra pool veel rohkesti, seal neid vanemal ajal ka olnud. See oli nende ebajumal, kellesse nad uskusid, kes neid kaitses ja karistas. Enne olnud terve Vändra vald valmis sante täis. Kiriku minnes olnud päris häda näha, kuidas kiriku ukse ees üks roomab, teine lonkab, üks ammub veise moodi, teine laulab kuke moodi ja ei tea mida veel, aga see kõik olnud tõnnivaka pärast. Neid hoitud kusagil aida peal või pööningul varjul ja kui keegi ka päris teadmata-tahtmata sinna ette kusele läind või mõnda muud moodi tõnnivakka teotanud või petnud, sellele jäänd kohe viga külge. Ühes pulmas olnud parajasti veimete jagamine, kui üks koer poiss toond aida pealt tõnnivaka maha ja tantsind sellega ümber toa. Kus pulmarahvas jäänd kohe hirmust kangeks seda nähes ja peremehel olnudki terve kari kohe pikali maas surnud ja pulmal kohe lõpp. Poiss hirmu täis, et mis minuga nüüd tehakse. Rääkind vana pastor Körberile oma lugu. See and poisile viis rubla ja käskind aga üles otsida ja teatada, kus neid veel leida on. Poiss pole julgend enam seda nalja teha. Körber hurjutand kantslist kõvasti rahvast ja tema mõjul hakand need pikkamisi kaduma. Sestsaadik, kui Vändrast tõnnivakad ära kadund, kadund ka sandid ja nüüd on seal jälle terve rahvas.

ERA II 5, 56 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Teisal jälle, ma ei mäleta, mis talus minu vanaisa tahtnud peremehel aita põlema panna - olnud kõvasti vihukses - aga näed, tõnnivakk seisnud ka seal aida lakas ja sellel olnud nii kõva vaim sees, et ait pole kuidagi põlema läind. Mees viind puu pangega kõbjaseid aida peale ja tahtnud sellega tõnnivakka ära põletada, aga näed, - laele põlend pange perse suurune auk sisse, aga ait pole ikkagi tuld võtnud ja jäänd terveks. Tõnnivakka viidud igast värskest saagist ikka midagi nagu ohvriks.

ERA II 5, 64/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu õemees elas noores põlves ka Sindi lähedal. Sel ajal oli vabriku saun väiksel jõesaarel. Õemees saand kunagi jalast haavata ja läinud varsti peale seda läbi vee vabriku sauna. Saunast tulles paistend jalg üles mis kole: maa viha lõi sisse. Mindud tohtrilt abi otsima. Küll see põletand igasugu rohtudega haava - ei kedagi. Haavad kinni ei kasva ja jalg ikka ühesugune. Tohtrid tahtnud meest Tartu saata, et seal võetakse jalg maha, aga õemees olnud kangesti vastu, - vast paraneb veel. Nii läind seitse aastat mööda, aga paremat kedagi. Kord, saun olnud sel ajal saarelt juba ammu kadund, paljas ahjuvare veel näha, juhtund keegi Tahkuranna mees tallu öömajale. See vaadand ka mehe haiget jalga ja küsind, kas viina on. Toodud kortel viina. Mees pomisend sõnu ja vaadand ise hoolega. Võtnud siis soolatera ja kaapind preesilt hõbevalget, pannud need nartsu sisse ja käskind siis selle saarele vana sauna aseme juure vanasse mustavee renni peita. Mu õde viindki selle sinna, ehkki ta pole uskund, et see seitsme aasta järele veel midagi aitab. Aga kohe samal õhtul õemees tunnud, et jalg imelikult sügeleb ning paistus hakand alanema, haavad kasvand kinni ja varsti jalg terve mis paugub. Küllap ta siis viina pealt vaatas, kust haigus saadud ja selle jälle sinna tagasi nõidus.

ERA II 5, 66 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Uieda t. < Tori khk., Sindi as. - Voldemar Erm < Kaarel Põnermann, 76 a. (1928) Mtº 299 Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord tulnud va Pikse ühte tallu ja vaadand toas ringi. Üks magand, teine söönd, kolmas lugend. Pikse mõtelnud: "Missuguse ma siit nüüd ära võtan? Magaja, see ei tea midagi, lugeja, see palub Jumalat, aga sööja, see on muidu patutegija." Pikne lööndki sööja maha.

ERA II 5, 133 (11) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k., Soovaka t. - Voldemar Erm < Maria Jürisson, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Minu vanemad rääkisid, et ennevanasti suure katku ajal jäänd kõigest kaks inimest järgi: tüdruk ja poiss, kes käind ikka üksteist saatmas. Teine tahtnud oma kodus olla ja teine jälle oma kodus. Siis pole nad muidu saand koos olla, kui käind aga üksteist koju saatmas - päevad otsa ja ööd läbi, kuni sealt hakand inimesed jälle siginema ja täitnud terve maa.

ERA II 5, 188/9 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Riimküla k., Kõrgemäe t. - Voldemar Erm < Riina Kusinski, 89 a. (1928) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varp. Enne oma mehe surma näind Mooritse ema varpi. Ühel reede õhtul välja minnes näind ta oma õueväravas valges riides meest. Ema läind vaatama, et kes see seal liigub nii õhtu hilja, aga õue ei tule. Lähemale saades hakand ka valge kogu eemalduma, ikka mööda teed kabeli poole. Ema läind järgi, sest võõras paistnud talle väga imelik kahtlasena: valged riided lotendand tuules ja mees liikund nagu õhus. Üsna kabeli lähedale saades hakand Mooritsa ema kartma, jäänd seisma, kuna valge varp kabelisse kadund. Varsti peale seda surnud Mooritse isa.

ERA II 5, 194 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Suigu v., Tabria k., Pikkoja t. - Voldemar Erm < Joosep Kivikas (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vana rahvajutt räägib, et vana katku ajal olevat inimeste sugu nii otsa lõpnud, et üks Uru Kai ja keegi Tabria mees on järgi jäänd ja kahekesi paari minnes uue rahvatõu sünnitand.

ERA II 5, 247/8 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k., Kärdi t. - Voldemar Erm < Riina Rosenstein, 82 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui puude lehed sügisel järsku kaovad, siis läheb ka lumi järsku, aga kui lehed kaua kiratsevad, on ka tali pikaline.

ERA II 5, 274/5 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Mõssi t. - Voldemar Erm < Liisa Hendrikson, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ruistomal olnud tõnisevakk, millele viidud igast värskest saagist natuke. Ostetud uus lehm - viidud värsket piima; sündind laps, siis viidud väike sukk. Tootsist viidud tõnisevakk Vändrasse ja põletet Pärnjõe kõrtsi ees ära.

ERA II 5, 275 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändras oli rohkesti tõnisevakku. Käära Ojal oli olnud õige kange. Samuti Vaku Kristjanil olnud ja olevat vist praegugi tõnisevakk aida põranda all. Viimatinimetet talu olnud õige karta. Keegi pole tohtind muidu sealt mööda minna, kui visand mingi raha tagakätt maha. Kes seda ei teind, see haigeks jäi, või õndusid tal loomad.

ERA II 5, 275/6 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändra poistel olnud pühapäeva öösel moeks külas koos käia. Ühel nelipüha laupäeva öösel tahtnud poisid Vaku alt üle jõe minna. Oldud tublisti purjus. Üks poiss kirund: "Muidu läheks siit üle, aga va Vaki kuradi tõnisevakk ees. Saand sealsamas jõe ääres, näed, mees hakand sees valu karjuma, jäänd haigeks ja olevat vigane tänapäevani. Tõnisevaka omanikud võisid oma vihaaluste loomi haigeks teha ja pisuhändu välja saata jne. Pisuhändu teati olevat ainult neil, kel oli tõnisevakk.

ERA II 5, 276/7 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Teisel mehel olnud hobustega niisugune lugu. Naabrimehega olnud ta vihukses ja kord juhtund jälle suurem pahandus. Sel õhtul viind ta oma hobused, terved, prisked loomad, karjamaale sööma. Hommikul läind võtma - näed jalad on kanged, ei saa neid karjamaalt äragi. Mees arvand kohe, et vihamehe töö, tõnisevaka kaudu saadet. Läind arsti juure, kes selle vastu abinõusid teadnud. See tulnud hobuseid vaatama. Võtnud õletuustid, sidund hobustele iga jala ümber, lugend sõnad peale ja ütelnud: "Küll me näeme, kust see on tulnud." Hobused olnud järgmise hommikuni metsas, siis olnud nad terved loomad nagu ennegi, aga selle vihamehe oma hobused jäänd samasse haigusse ja põdend paar nädalat.

ERA II 5, 277 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Salu k., Tammelõuka t. < Vändra khk. - Voldemar Erm < Madis Kontson, 67 a. (1928) Kontrollisis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisevaka puhul olgu nimetet, et jõulu- ja nääriööl põlesid nende ees tõnisevaka küünlad. Tõnisevakka viidi igast saagist väike osa ohvriks.

ERA II 5, 308 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Soosalu k. - Voldemar Erm < Teng, 58 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Arsti sõnad, üles kirjutand vanaisa järele. Pidavat aitama kõigi haiguste vastu. Kolm ingelt tullid otsekui püsti taevast maha, Jeesus läks nende vastu, küsis: "Kus teie lähte?" - "Meie lähme äkilist haigust aitama ja kurja vastu sõnu lugema. Jeesus tulge ka." - "Minge, minge, ma tulen ka." Kui on hommikust tulnud, lõunasse mingu, kui lõunast tulnud, õhtusse mingu, kui õhtust tulnud, põhja mingu. Jumala isa, Jumala poja ja Jumala püha vaimu nimel x x x.

ERA II 5, 402 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Enge k. - Voldemar Erm < Maria Reinson (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Legend "Puud rändavad". Veel mäletavad vanemad inimesed, et vanasti seisid Soosalu ja Mõisaküla vahel Kuraliku kruusimäel kõrvu kaks vana mända, mida rahvas kutsus Leenuks ja Liisuks. Need olid ümbruskonna rahvale pühad puud, nende juure viidi andeid ja neilt käidi haiguste vastu abi otsimas. Hiljem kuivasid puud ja teadmata kuidas olid nad ühel ööl põlema läind, nii et vaid mustad tüükad inimesi hirmutasid.

ERA II 5, 534/5 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Riimküla k., Kõrgemäe t. - Voldemar Erm < Riina Kusinski, 88 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mesipuu materjali peab raiuma noores kuus, aga mitte reedel ega kesnasel (kesknädalal). Neil päevil ei tohi ka puud kohale asetada. Soovitetavamad päevad on teisip, neljap ja laupäev. Mesipuud kohale asetades visati alla soola ja tõmmati käega rist sellele kohale.

ERA II 5, 537 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Metsküla k., Paisu t. - Voldemar Erm < Kaarel Kontav (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuud võetakse maha vanas kuus.

ERA II 5, 567 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomal on lendav läbi löönd. Inimesel on südamerabandus.

ERA II 5, 567 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus või südame rambid olevat äkilise haiguse põhjuseks. Loomadest räägitakse ka ikka, et rabatud on. Öeldakse koguni lindav rabandus.

ERA II 5, 567 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Annamõisa as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Et lendav oleks läbi läind, ei teata.

ERA II 5, 567 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väline haigus ja rabandus. Lendvat ei tunta.

ERA II 5, 567 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõisaküla as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Varem rabandus, nüüd välline haigus.

ERA II 5, 569 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k., Ärma t. - Voldemar Erm < Mihkel Antson, 81 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahundid on eriline liik hunte. Hundiemal on esimest korda 12 poega. Igal järgmisel aastal sünnitab ta ikka ühe poja vähem. 12 aasta pärast olevat tal üksainus poeg ja see olevatki libahunt. Olevat ise pisike, aga kõige õelam. See ronivat loomal päraaugust sisse ja kiskuvat loomal soolikad välja.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]