[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 42, 89 (19) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Naarits. Naarits nimetadi paistetust, mis olli ihukarva ja ovaalse kujuline. Arstimiseks suitsutadi seda paistetust kuivatud naaritsa suetsuga.

ERA II 42, 91 (22) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kakestamine. Kui liigse raskuse tõstmise tõttu või töö tõttu jne. akkab rinde alt valutama, siis öeldasse, et on enese ära kakestand ehk rinde alt ära venitand. Arstimiseks puhkus ja kuivatatud õitsvaist karikakardest keedetud jook, eriti hästi mõjuva õllega segamini joomine.

ERA II 42, 93 (28) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vill. Järsku kange päävalu ja palavik. Haige kas märatseb või lamab piaaegu hingamatult, oksendab. Piäle surma lüüb kusagille nahale mitmevärviline, punase ja sinise viiruline ümärik laik. Arstimiseks pannasse väljapuule sibulat piäle, sisse antasse haavakoore keedist ja apteegist toodud "villi rohtu". Viina ei tohi anda.

ERA II 42, 93 (28a) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oorgu k. - Otto Ibius < Anna Agu (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Villi ravitsedasse mingi kraavides kasvava taime piäle sidumisega.

ERA II 42, 93 (29) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas USN
Mädanik ehk ummesaige. Ummesaige on sii, kui jalg või käsi hakkab mädanema kas orgi otsa astumise või pinnu ehk okka naha alla sattumise tõttu. Ummesaigele pannasse piäle küpsetud sibulid, hülgeliha, vankrimääret jne. Kui mäda on sügavas, siis tuleb panna piäle toorest sialiha, sii kisub mäda piäle.

ERA II 42, 93 (30) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Kata Ibius, 58 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soolatüügas on konnasilma muudi kasvaja nahal. Arstimiseks pannasse piale võimänna (põllul kasvav üheaastane taim, sarikõieline) piima.

ERA II 42, 95 (33) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oorgu k. - Otto Ibius < Kai Rebane (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Juusja arstimine. Tuleb leotada rabatubaka veega.

ERA II 42, 97 (43) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Vanasti katk tulnd luumade näol ja kõnelend isi inimesekeeli ja siis aedand sii, kui talle ästi vastatud. Ühes talus pererahvas söönd parajasti kartulilipsusi rasvakastega. Katk tulnd kitse näol siikord ukse piäle ja ütlend: "Ime, ime, tuld süüässe ja tõrva juuasse." Peremiis vastand: "Ime, ime, kits keeli kõneleb." Katk saand sellest nagu häbi ja läind ää. Selles talus ei oleva siis kedagi aiges jäänd.

ERA II 42, 99 (14) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < vanarahva tarkuse järele (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui pihlakatel on marjakobarad ladvas, siis tuleb sel aastal vihmane sügis; kui alumistel okstel, siis on suve esimene puul vihmane.

ERA II 42, 107 (5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Vana-aasta õhta tuudi õled sisse. Toojal olli tihti selläs pahempidi kasukas ja ukse taga koputades küsis ta: "Laske sisse Nääri Jaaku." Õlgedel mängiti ja hullati. Kui õled ästi ärä sasiti, siis kasvas uuel aastal rukki pöörisesse.

ERA II 42, 131 (33) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. - Otto Ibius < rahvasuust (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Näkk = veehaldjas, kes esineb vees inimese kujul (inimese peegelpilt vees), lastehirmutis vees, kes püüab tõmmata vette eriti lapsi.

ERA II 42, 133 (39) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Otto Ibius < Tõnis Ibius, 60 a. (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Nääri Jaak. See mees, kes tõi nääripäevaks õled tuppa.

ERA II 42, 147 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Päivituse ärahoidmine. (1) Pesti ennejüripäevase konnakudega nägu. (2) Kui peale jüripäeva kaevus veel jääd oli, pesti sellega nägu. (3) Kui mahl jooksma pandi, pesti kohe esimiste tilkadega nägu.

ERA II 42, 151 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Põletamise jaoks raiutagu okaspuid ükskõik mis kuu teisel veerandil.

ERA II 42, 151 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1932) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kalda
Lehtpuid raiutagu vanal kuul, kõige parem, viimase veerandi kolmandal päeval.

ERA II 42, 151 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. - Heino Agu < Anna Agu, 47 a. (1931) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Hagu raiutagu noorel kuul, kui tahet., et noor võsa ruttu asemele kasvab.

ERA II 42, 160 (12) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõululaupäeva õhtul sõdeti kiriku, tagasi tulles toodi heinad tuppa, jõulupuud ei olnud.

ERA II 42, 160/1 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõululauba öösel pühiti toad, pühkmeid viidi välja viljakülimitu alla, nüüd istus keegi peale kuulama. Kust (kus kohalt -st) oli kuulda kellahelinat, sealtpoolt saab pulme, kui aga kolin ja tagumine - saab säältkandist matuseid.

ERA II 42, 161 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas Airi Kuusk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Jõuluks toodi heinad tuppa, nääriks õled ja lihavõtteks kõlkad.

ERA II 42, 162 (23) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k. - Johannes Grauberg < Johannes Grauberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui mets mühiseb, siis tuleb sadu.

ERA II 42, 167 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Elu algusest kuni lõpuni. Lapsele esimest korda särki selga pannes, ei aeta pahemat kätt enne käisesse, saavat pahema käeline.

ERA II 42, 167 (2) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui taheti, et lapsest kasvaks kokkuhoidlik inimene siis viidi lapse- ja riietepesu vesi sõnnikusse (koht pole tähtis) alati ühele kohale.

ERA II 42, 167 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Enne ristimist ei jäeta last üksi vaid pannasse talle raamat ligi, sest muidu viivad pahad vaemud või vanapagan lapse ära (või lapse mõistuse ära).

ERA II 42, 167 (4-5) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Ristimise ajal (kirikus ristiti vanasti) lugesid lapsevanemad raamatut, siis saavat tark inimene. Loetavat kohta ei otsita vaid lüüakse raamat järsku lahti ja loetakse kust aga juhtub. Kirikus pisteti lapsele ka raha peosse, saavat rahakoguja.

ERA II 42, 167 (6) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Grauberg < Rõõt Grauberg (1931) Sisestas Eve Ehastu, kontrollis Mare Kalda
Kui last esimest korda kiriku viidi, oldi välja tulles viimased. Väljas löödi lapse jalgega kolm korda vastu kirikumüüri, ise öeldes: Lapse nutt kirikku! Siis ei nutvat laps enam.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]