[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 134, 440 (32) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Lendajast läbi lastud, see haigus on Saardes väga tuttav loomade juures, kes äkitselt surevad.

ERA II 134, 441 (34) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Äkine haigus on Saardes tutav, kui inimene äkitselt ära sureb nagu eespool nimetatud/vt. ERA II 134, 441 (32)/ loomgi, kes lendajast läbi lastud. Siin üteldakse sagedaste: "Teise kuri viha käis pääle."

ERA II 134, 448 (49) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Saardes nimetatud "maalishaigus". Et ma maalishaiguste kohta rahvaluule korjandustes mitmed korrad olen kirjutanud, sellepärast jätan siinkohal seda tegemata.

ERA II 134, 484/5 (105) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33 Kas "katk" on mõni iseäralik haigus, ehk mõtlesivad vanad inimesed mõnd teisi haigusi selle all, sest tuttav on ju vanasõna: "Justkui katk on üle käinud." Mäletan, kui üle neljakümne aasta (praegu on a. 1937) tagasi koolera kohati meie kodumaal möllas, nimetas minu isa seda katkuks ja kui veel varem - missugust aega mina ei tea - suur kõhutõbi meie kodumaal inimesi hulgaviisi hauda viinud, kus talud ja külad õredaks jäänud, siis ütles minu isa selle kohta, et: "See kord laastas katk meie maad." Kodustel arstimistel on rahvajutu järel joodud tedremarane juure keedist ehk jälle leotatud tedremarane juuri viina või piirituse sees ja joodud seda haiguse ajal.

ERA II 134, 485/6 (106) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Kas on tuntud või tuntakse sõnadega arstimist? Milliste haiguste puhul? - Vanal ajal on maa-arstidel ikka see viisiks olnud, kui teda haige juurde kutsuti, et haigele pääle lugeda. Tean seda, kui Villematsi mamma üht nikatsid arstis, pääle õerumise ja venitamise luges sõnu tasakesi haige koha pääle. Õisu metsaherra proua lugenud ka sõnu luuroosi pääle. Ja kui Kalgissaare Peeter rohtu annud maalise haiguse, rabatud ja muude sisemiste haiguste vastu, lugenud ikka salajaid sõnu rohule pääle. Praegusel ajal ei ole enam arstimissõnu Saardest saada, olgu vast siis, kui mõnel korjajal peaks mõni maa-arst kas sugulane ehk tuttav olema. Ei mäleta, kui ma olen mõned arstimissõnad varem saanud, siis leidub see minu korjandustes ERM kogudes.

ERA II 134, 523/5 (l) < Saarde khk. < Halliste khk., Abja v. < Saaremaa - Jaak Sõggel < Emil Usin (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Viha pärast närinud tammepakku. Ühes Abja talus teeninud tüdruk kaua aega, kes olnud oma töös hoolas, usin ja ustav, mis olnud tüdruku omandustest peremehele kõige enam meeltmööda. Pääle selle olnud ta veel hää südamega naesterahvas, sest kes oleks näinud, et tüdruk oma elus oleks korra kuri olnud, ehk mõne teise vastu pahameelt ülesse näidanud. Kõik, mis tal talu talitustes teha, teinud ta nurisemata ja rõõmuga. Küll räägitud külas, et tüdruk sellepärast nii hää ja vahva on, et talus poissmees kohapidaja, sest tüdruk püüdvat perenase kohta. Olid need külajutud, kuidas nad nüüd olid, aga asi hakkas viimaks niimoodi argnema, et tüdruk saigi ajapikku selle talu perenaeseks, sest koer haugub ikka enne, kui külaline tuleb. Läinud mõni aeg mööda ja sellejärel hakanud välja paistma, et tüdruk sugugi nii hää südamega inimene ei olnud kui varem nähtud ja arvatud. Varsi tulnud ka peremehe ja perenaese vahel pahandused, tülid ning riiud, mis sagedaste nii õnnetult päevad läbi kestnud. Külas räägitud nüüd, et vaga siga on ikka kõige suurem kotilõhkuja ja nii olnud ka siin. Ühel päeval, kui peremees ja perenaene hääs tujus olnud, küsinud peremees perenaeselt: "Kuidas see ometi on tulnud, et sa tüdrukust pärast nii hää olid kui võileib ehk supileem ja nüüd nii valus nagu nõges või raudohaku nutt?" Siis vastanud tüdruk selle pääle: "Kui ma tüdrukust pärast kurjaks sain ja vihastusin, siis jooksin ma välja ja närisin õuepääl olevat vana tammepakku, kuni viha mul täieste ära lahtus." Peremees läinud õue vaatama ja vaata imet: suur vana tammepakk olnud pea pooleni läbi näritud. See kõik olnud hää tüdruku töö. Märkmeid: On Abjas teenides seda juttu koha pääl kuulnud.

ERA II 134, 586 (7) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel, oma mälestuste järgi (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kasvatuslised keelud ja käsud lapse kohta. Kes laps jõe kalda pääle astuvad või jõele liginevad, selle viivad näkk jõesse.

ERA II 135, 58/60 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks mies künnud oma põllu pial. Kõrraga adra ei lähe sisse enam. Akkas vaatama, vot pott rahaga põllu sies. Noh, kaevis selle kõhe välja ja pani põllupiendra piale. Ise kündis edesi. Siis tuli üks rätsep. Sie nägi seda potti ja ütles: "Mes sa selle potiga ikke tied, anna mulle, mul ia süsi sies hoida." Pott õlnud aga vaskrahasid täis kui kaselehti. Kündja põle aga sellest aru saand kedagi. Mies andis poti rätsepale. Rätsep läks potiga minema. Kündja läks õhta kodu ja riakis naisele, et tämä on täna põllu siest ühe vana poti suanud ja and ära ühele rätsepalle. Naine sai kõhe aru, et rätsep õli tema mehe leitud rahapada ära veenud ja ütles: "Ma lähen õtsin rätsepa ülesse ja toon poti ära." Ta läks oma veikse tütrega rätsepat taga õtsima. Küsisid maja-majalt läbi, et kas rätsepat on nähtud – koskil ei olnud. Viimati küla viimases majas üeldud, et rätsep on ahjul. Naine teillind, et võtka täda kua üemajale. Naine pandud tütrega ahju jääre magama. Rätsep küsind õhta naise käest, et mes su nimi on. Sie vastanud, et: "Sitale tahan," ja tütre nimi on: "Jo sittusin." Rätsep jäänud magama, omal rahapada pia all. Naine võtnud üesi selle pada ära ja lähnud tüdrikuga minema. Rätsep ärganud hommuku ülesse ja õiganud naist: "Sitale tahan," kui sie põle vastanud, õiganud ta tütart: "Jo sittusin." Sie põle kua vastanud, sest neid enam ei olnudki sial. Aga talu perenaine erkas selle hüüdmise piale ülesse ja kukkus rätspa kallal kisendama: "Mes sa elajas tegid!" Rätsp seletas siis asja ära.

ERA II 135, 65 (19) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Olevikust on teada järgmist: Olev ehitanud oma pojaga kirikut: isa Tallinna ja poeg Narva. Nad loopinud üksteisele suurt haamrit, kui seda kivide lõhkumiseks vajati. Oleviku nime ei tohtinud keegi teada. Rahvas oli aga selle teada saanud siis, kui ema oli last kiigutanud ja laulnud: "Olev, Olev, millal tuleb isa koju!" Ajal, mil Olev torni ehitas, oli keegi alt hüüdnud: "Olev, millal torn valmis saab." Sellest ehmatanud Olev, et rahvas tema nime teab. Ta kukkunud alla ja uss ning konn tulnud tal suust välja.

ERA II 135, 239 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas Kadri Koidumäe 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Kalmaküla soos olid ilusad suured kased ja männid, mille surnuid palke leidub veelgi soost.

ERA II 135, 240 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Metsas käimiseks olid erilised reepealsed – konstrueeritud tugevamad ja kitsamad, sest mets oli tihke.

ERA II 135, 240 (15) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Keelatud oli metsast võtta rehavarsi, reeaisku, liiva ja savi, kuid et seda külluses oli ja metsahärra kaugel ära oli, käis vaid 2 korda aastas revideerimas, siis talumees võttis seda, mida ta ise soovis.

ERA II 135, 240/1 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Kord sõitnud Riiast metsade revident Ninasi metsavahi vahtkonda revideerima. Kohalik metsahärra aga tahtnud metsavahile hääd teha ja küsinud enne: "Kas metsas kurja on tehtud!" Metsavaht: "Jah, Parra Mart teeb korvisid ja on 2 haaba maha võtnud." Mindi revideerima. Korraga metsahärra kukub pikali ja kisendab, et tema väändnud jala. Ta muidugi simuleeris. Kohe hobusega veetud metsahärra koju ja kogu revideerimine katkestus. Hiljem ütelnud metsahärra: "Üle 3 aasta ei või olla metsahärra, siis on kändusid palju."

ERA II 135, 243 (21) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Rahaleid maa seest kuulus riigile.

ERA II 135, 243 (22) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Leidist üldiselt anti harva. Vahel mõis võttis ära muidu.

ERA II 135, 255 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõidusest. Metsades elutsevat haldjad, pahad vaimud. Veekogudes elutsevad näkid, näkineitsid kui head vaimud. Mägedes vaime ei teata, vist sellep., et siin puuduvad mäed.

ERA II 135, 257 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi loomadest ja juhtumeid. Kui hundil oli 12 poega, siis see 12-nes oli libahunt, kes tõi lehmast vasika välja ja sõi kõike.

ERA II 135, 266 (31) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi loomadest ja juhtumeid. Hülged merest tulles hüüavad: "Vaarao, vaarao!" – sellest ongi nimetus hülgedel "Vaarao sõjavägi".

ERA II 135, 286 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. "Tuleb kuiva, kui päike veereb punades ja päeva vastas ei õle pilverünkaid."

ERA II 135, 286 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui veeredes päike tagasi vaatab (s.o. korraks paistab vaid) või veeredess vöö peale võtab, siis tuleb sadu.

ERA II 135, 286 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui paistva kuu ümber on valge ratas, siis tuleb sadu.

ERA II 135, 288 (10) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kaks meest läksid kuud tõrvama, sest nad ise tahtsid vargile minna ja ööd oli vaja pimedaks muuta, kuid nad jäid kuu külge kinni, millest need mustad plekid kuul.

ERA II 135, 288 (11) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Lohusuu mees Isak Josua on ütelnud: "Kivid on olnud vanast taevas sulad ja siia alla lennanud ja jahtunud. Mõned on ka Soomemaalt tulnud."

ERA II 135, 289 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Haavalehed värisevad sellepärast, et nad nägid Kolgatal Jeesuse ristilöömist.

ERA II 135, 289 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui täht käis kuu järel, siis sulane käis ka alati peremehe järel ja vastupidi.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]