Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 9, 208 (12) < Ridala khk., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõnajalaõiega saab rahaaugust raha kätte. Tuleb sõnajalaõiega mitu ringi ümber rahaaugu käia, siis ei pääse kurjad vaimud rahaaugu avamisel avaja kallale, vaid jäävad sõnajalaõiega tehtud ringi taha peatama.

ERA II 9, 210 (31) < Ridala khk., Sinalepa v., Jöödri k., Jurna t. - Meinhard Meiusi < August Jürjer, 25 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jumal ehitas kord Ridali kirikut. Kalevipoeg ei sallinud seda ja tahtis Puise ninalt kiviga kirikut puruks visata, kuid ei trehvanud märki.

ERA II 9, 215/6 (4) < Ridala khk., Litu k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Hints, Juula Hints, u. 60-70 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas
Üks mees nägi tee ääres sinise tule põlemas. Läks piibu pääle tuld saama. Tule ääres lamas hall mees ja liigutas tuld. Hall vanamees lükkas mõned söed tulest välja ja andis ühe teisele piibu pääle. Teisel hommikul, kui mees jälle piibu võttis, leidis ta piibust hõberaha. Suures imestuses, läks mees veel kord kohta vaatama, kust söe oli saanud, kuid ei leidnud muud kui ainult mõned hõberahad maast. Kõik need söed, millised hall vanamees tulest välja oli lükanud, olid hõberahadeks muutunud. ERA II 9, 221 (16) < Ridala khk., Jöödri k. - Meinhard Meiusi < Viiu Peeterson, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu/lend/Nõiad saatsid "nõiamunad" loomade seltsi. Kui loom ühe katki astus, siis suri - äkine käis läbi.

ERA II 9, 227/8 (18) < Ridala khk., Panga k., Põldema t. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sinalepa mõisa juures on Kalevipoja kivi, milles on näha Kalevipoja jälg. Ükskord läks ta suure rutuga, pidi minema Puise pulma, Tagamõisa titetalgule, Vätse varrule. Astus seepärast suurte sammudega ja vajutas ühe jalaga kivile astudes sellesse jalajälje.

ERA II 9, 228 (20) < Ridala khk., Panga k. - Meinhard Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk on jumala vaim. Kord tuli ta Ridalasse, oli väike hall poiss, kepp käes. Keda kepiga turkas, see suri, kuid need, kes ülevel olid, neid ei turganud, magajaid aga kõiki.

ERA II 9, 231 (11) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanamees käis metsast heinu toomas, kuid alati suur hundikari kannul. Mees läks targa juure. Tark käskis pahema käe kinda pahempidi pöörda ja ree puhtaks pühkida. Mees tegi nii ja kohe pääses suur rägin ja kärin huntide seas lahti, üks hääl ütles: "Vii Jüri Järile terviseid, et Susi Säsi otsa saanud." Mees läks koju ja ütles tuppa astudes neid sõnu, mis metsas kästi. Niipea kui mees need sõnad oli ütelnud, tuli ahjult hall kera maha ja veeres uksest välja, üteldes: "Mis te mulle olete andnud, mis ma siit olen saanud." Üks tont - majavaim - oli tapetud, teine läks ka minema.

ERA II 9, 233/4 (14) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mari Laks, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hiidlased olid Tahkurannas kalapüügil. Ühel päeval kukkus üks kalameestest merde. Küll otsiti ja otsiti, kuid leida polnud teda kuskilt. Viimaks tuli mees ise vee seest välja ja ronis laeva. Vahepääl oli teine kalamees veest välja tõmbanud ühe ühe silmaga tursa. Niipea kui veest välja roninud kalamees ühe silmaga tursa laevas nägi, haaras selle kätte ja visakas merde tagasi, üteldes: "Säh oma ühe silmaga orikas!" Teised kalamehed hakkasid imestades küsima, miks ta kala merde tagasi viskab. Nüüd jutustas mees, mis ta meres näinud. Ta kukkunud mere põhja ilusa õue pääle. Õues olnud üks vanamees, see tulnud ja hakanud temaga riidlema seepärast, et kalamehed iga päev omad võrgud ta karjamaa väravasse laskvat, veel täna olevat nad viinud talt ta ühe silmaga orika, ja lubanud kalamehi karistama hakata, kui need teda ükskord rahule ei jäta.

ERA II 9, 237 (1) < Ridala khk., Tuuru k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Reets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kalamehed olid väljas merel, oli öö, magasid. Äkki kuuldi meres häält: "Kus, kus, pika Matsi võrku, pika Matsi võrku." Nii ajas sarvik meres kalu ühe mehe võrku.

ERA II 9, 240 (4) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Jaan Valgemäe, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui loom äkitselt sureb, siis arvatakse, et keegi on saatnud äkise.

ERA II 9, 244 (35) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste arstimiseks võetakse riidetükk või raha või tulesüsi. Õerutakse sellega ja viiakse siis see "maa-aluse kivi" (auklik raudkivi) alla.

ERA II 9, 245 (41) < Ridala khk., Kolu k., Peetri t. - Meinhard Meiusi < Villem Viik, 77 a., perekonnaga (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kortsmik oli hundiks pandud, sai kellegi käest leivatüki, siis sai inimeseks jälle.

ERA II 9, 247 (3) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Keegi läks sajajalgsete pärast nõia juure. Tark võttis üheksa sajajalgset kinni ja viskas tulde, üteldes: "Kust olete tulnud, sinna minge!" Sajajalgsed olevat tulnud sellest, et keegi on saepuru vastu silmi visanud.

ERA II 9, 251/2 (12) < Ridala khk., Asuküla m. - Meinhard Meiusi < Jaan Rand, 75 a. abikaasaga (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Naine läks vahi loaga metsa heinavarga. Metsas huljas naine ja kuskilt huljati vastu. Teine huljaja tuli naisele ikka ligemale ja muutus viimaks hirmsaks elukaks. Suure hirmuga viskas naine seeliku, mille ta heinu täis oli toppinud, maha ja ronis ise küüni katusele. Metsast jooksis hunt välja ja murdis seeliku pääl vaimu ära. Viimane tahtis naise kallale tulla, kuid leidis maast ainult seeliku, ise aga suri nüüd hundi kätte, surres tehes natuke kädinat. Hunt aga saatis naise, peale selle, kui see küüni katuselt maha oli roninud, koju.

ERA II 9, 280 (3) < Käina khk. - Meinhard Meiusi (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussivalu võtmise sõnad: Ussi huuled, konna keeled, sitiku sinised sooled, parmu paremad pooled.

ERA II 9, 294 (10) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sarapuu kuradid - väikesed kõvera sabaga poisid - aidanud üht meest kord katust teha.

ERA II 9, 295/6 (17) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks isa oli suremas ja õpetas oma poegi, et kui need tahavad rikkaks saada, siis käigu nad kolm ööd peale matmist sarapuupõõsa all ta haua juures teda valvamas. Kaela pangu see, kes valvama tuleb, musta hobuse rangid, et keegi teda ei näeks ja võtku kätte pihlapuust vitsa, siis ei tunne haisu ja mis kätte saab, selle toogu koju. Vennad ei julgenud esiteks minna, viimaks oli kõige noorem vend nõus ja läks. Haua juures nägi poeg, kuidas suur kari kuradeid tulid ja tõmbasid isal naha päält. Poeg tõmbas konksuga naha enda juure ja jooksis koju. Kõik pojad said rikasteks meesteks. Kuradid oleksid aga hakanud isa naha sees kodus käima ja vara ära vedama.

ERA II 9, 297/8 (24) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui rahahaugu tulde kinnas sisse visata, siis pannakse see raha täis ja visatakse tagasi. Hiljem kinnast ära viima tulles ei tohi tagasi vaadata. Keegi viskanud "härja ige" august alla, kuid kohe visatud tagasi ja löönud mehe pooleldi surnuks.

ERA II 9, 298 (25) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maa sees on rahakatlad, kes vaestele ka lubab, see saab kätte. Üks mees oli leidnud sarnase rahakatla ja lubanud vaestele ka anda, kuid katla maa peale tõustes arvas mees, et raha on liig vähe ja ütles: "Ei siit saa vaestele midagid anda." Peale selle vajus katel kohe maa alla tagasi.

ERA II 9, 298 (26) < Käina khk., Kaigotsi k., Ritsiku t. - Meinhard Meiusi < Johan Aksel jt. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Igas järves elavad näkid ja jaagud.

ERA II 9, 421/2 (2) < Saarde khk., Surju v. < Vändra khk. - Eduard Johannes Kase < Mari Oldermann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Tõnnivakk Vändras. Vana-Vändras oli Kullimaa talus tõnnivakk. Säält mööda käies ei tohitud kõvasti rääkida ega vanduda. Kui mõni vandus või kurja sõna ütles tõnnivaka juures, siis hakkas Tõnn seda taga kiusama. Kullimaa talu sulasel olnud poeg, kelle tõnnivakk ära pigistanud.

ERA II 9, 436/9 (1) < Saarde khk., Kilingi v., Kauoja t. - Eduard Johannes Kase < J. Kosenkranius (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuradi (tondi) rahaauk Katlaoja metsas. Teoorjuse ajal 80 aastat tagasi elanud Kilingi vallas Välja külas, kaks versta Võhkelaane talust eemal Katlaoja kaldal, selle talust tuleva Pikanõmme tee ääres, Kilingi-Nõmme minna, kurat, kelle rahaauku nähtud öösel sääl põlevat. Kellegi teekäija mehele on kurat säälkohal teel vastu tulnud, väljanägemises alt lai kui heinasaad ja pealtpoolt kuuse pikune. Teomehe kohale jõudes on teomees ära hirmudes hüüdnud: "Isa pojuke ja püha ristike," millise hüüde pääle kurat ära kadunud. Seal rahaaugu ligidal sama teel on ka kuradi jälgi talvel lume peal nähtud, mis küünra pikused ja poole küünra laiused, eespool olevate küünede asemetega olnud. Samal kohal on ka hulga keppisid maas olnud, millest teati rahvasuus rääkida, et Võhkelaane talu peremees, Peet Vendelin, (minu ema isa) on kepidega seal kuradi vastu võidelnud ja kuradilt tema rahaaugust omale rikkuse võitnud ja Võhkelaane, vaese mõisa talu peale elama jäänud, kus varemalt keegi teine mees seda talukohta pidada ja mõisas teol käia pole suutnud. Seletus, kust tekkis sarnane usk. Nimetud Katlaoja kaldal tee lähedal metsas oli süllakõrgune mäeküngas, kus keegi söepoletaja ööd ja päevad otsa, vahetpidamata süssa põletas, missugune tuli ööseti möödakäijatele teravalt silmi paistis. Söed olidki tõeliselt söepõletajale rahalise sissetuleku allikaks. Kuradi jäljed teel olid Võhkelaane taluperemehe väimehe jäljed, kes mõisateol käis ja talvel omale, kui lumi sügav, lauatükid jalge alla kinnitas, et käies mitte sügavasse lumesse vajuda. Nende jälgedele oli nupukas mõisa kubjas kepi otsaga augud ette teinud: nagu oleksid need kepiaugud jälgede küünede augu asemed olevat. Samuti oli see mõisa kubjas ka kepid sinna teele maha visanud nähtuseks, nagu oleks nende kepidega sääl kuradi vastu võideldud. Teel teomehele vastutulev kurat heinasao laiuse ja kuuse pikkuse näol oli Võhkelaane talu peremees P. Vendelin ise, kes ratsa hobuse seljas eesnimetatud teekäija mehele vastu tuli ja selle hüüdu kuulis, mille peale omaltpoolt vastu hüüdis, mehe rumaluse mõtet mõistes: "Pime perse!" Lisan ligi: P. Vendelin oli täiesti kirjaoskaja ja oma isiklise mõistmise, teadmise ja tahtmise läbi oskas tema vaesel mõisatalul ära elada, aga millegi olemata imevõimu läbi.

ERA II 10, 11 (l) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Millal tuleb Oolu koju, toob vaka vaske, külimitu hõbedat, toobi puhast kulda.

ERA II 10, 15 (21) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakatel palju marju, siis tuleb vihmane sügise.

ERA II 10, 15 (25) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kõhuvalu vastu võetakse pipart viinaga.

ERA II 10, 17 (39) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1923) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äikse ajal ei tohi akna juures ega puu all olla - välk lööb külge.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]