Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 12, 335/6 (25) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Püssi "võim ära võetud". Tartumaa sees, Pedja ääres eland Küünissaare Otter. Tema võtnud mõnel püssi võimu ära. Kui kuulnud, et metsas lastakse, ütelnud: "No lase pääle, ega sa jänest maha ei saa!" Siis laskja pole enam looma maha saand, tee, mis sa tahad. Kord ta kutsund kõik kütid kokku, pannud kuke aiateivasse seisma ja käskind maha lasta. Kõik kõmmutand kohe hullu moodi, kuid kukke maha pole saand. Näe, tal olnud sihuke kange võim.

ERA II 12, 340/1 (37) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: püssi lasta looma nina all; põhja poolt räästast õlgi võtta ja nendega suitsetada, et suits läheks loomale ninasse; ustelt kaapida, risti nugadega (noaga ristamisi, ennem ühele poole ja siis teisele poole) ja sellega suitsetada; kolm kanamuna sisse anda.

ERA II 12, 341 (38) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: ...ilmast tulevat... aga vahel olevat ka teise inimese jonn ja kadedus... must põletikukoht on kohe näha ja auk sees, et pista näpuga... Mis eest läbi löödud, sellest enam asja ei saa, mis tagant, sellest võib veel saada.

ERA II 12, 341 (39) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul: hammastega looma keele otsast kinni võtta ja kohe hammustada. Niisugune verelaskmine olevat veel viimane abi. Kui see ei aita, siis ei aita enam miski asi ja loom peab surema.

ERA II 12, 346 (48) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste hingatud, moast hingatud. On mõnes kohas sihuke hall koht, kust halba õhku käib üles. Kui niisugust tead, siis võta labidas ja kaeva säält. Kui leiad, et on "nigu silmad või õhuaugud mulla sees", siis keera see teistpidi ja aja muld pääle tagasi. Siis edespidi säält kohalt enam haigust ei hakka.

ERA II 12, 346 (49) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Moast hingatud haiguse arstimine: lõigatakse tervest söödist mättaid ja nendega vaotatakse.

ERA II 12, 347 (51) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Umbratta veega arstitavat ka maast hingatud haigusi. Metsas kasvab taimi, mis nimetatakse umbrattad. Neid tuleb ummukses keeta ja selle veega siis pesta.

ERA II 12, 349 (4) < Simuna khk., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Jutustaja vanemad on rääkind, et rootslased võtnud Vesneri vallas Kob/r/atu külas maa seest välja varandust ja viind ära, "Võtnuvad ühe määrdetünni säält välja, nagu tead, on niisugused kõrged, kissi teab, mis nad säält said, kellele nad näitasid."

ERA II 12, 349 (5) < Simuna khk., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Vesneri mägedest on kunagi välja kaevatud kaks koormat vanaaegset varandust.

ERA II 12, 351/2 (13) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Emumäel (siin lähedal) metsa ei olevat, kuid "ära eksitab". Jutustaja ise tahtnud minna Koila külasse. Kõik paistab korraga hoopis teistsugune. Ei tunne enam äragi ennem päris tuttavaid kohti. Läheb esimese talu ukse taha ja koputab ega mõista ikkagi veel, kus on. Alles siis, kui inimene välja tulnud, saand aru, siis nagu silmad läind lahti.

ERA II 12, 352 (15) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katk vanal ajal käind, jah, inimese kujul ringi. Kui väljal töös oldud, korraga hõigand eemalt tutva inimese häälega. Kes vastu hõigand, see jäänd haigeks ja surnud ära. Kes pole midagi rääkind, vaid põgenend ära, see jäänd elama.

ERA II 12, 353 (16) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vesneris olnud Kuia vanamees. Tema teadnud nikastuse sõnu. Kui näit. lehm jala ära nikastand, toodud vanamees sinna arstima. Tema sõnad käind vist niimoodi: "Nikatsi, nakatsi, Jeesus läks jala keriku."

ERA II 12, 358 (25) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuulerõuged: põhja pool toa nurga ääres tuulepesadega vihelda, siis kaovad ära.

ERA II 12, 358 (26) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maalised: keedetakse maavitsa vett ja sellega pestakse.

ERA II 12, 358 (27) < Simuna khk., Salla v., Koila as. < Tartu-Maarja khk., Vesneri v. - Richard Viidebaum < Emilje Lill, s. 1875 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tulest hakand haigus, pannakse vette üheksa sütt, kuid tagurpidi lugedes (üheksast üheni). Selle veega pestakse, kui on vesised rakud ihu pääl.

ERA II 12, 375 (10) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaaveres on Kaasiku mets. Sääl metsa vahel on ühele mehele tulnud öö ajal vastu punane kass ja hüpand õlale. Siis karand kiiresti vasemale ja paramale õlale, kolm korda edasi-tagasi, hüpand maha ja kadund jälle.

ERA II 12, 375/6 (11) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Haldjas teeb sukka. Jutustaja ja tema õde läind ühel ilusal pühapäeva õhtupoolikul - ikka mitu hääd aastat tagasi - Las/i/nurme Aukamäe metsa vahelt läbi, kui näind, et teest eemal põlend tuli ja tule ääres istund hall vanaeit ja kudund sukka. Ometigi vihma sadand, kuid eit istund ja kudund sukka, nagu poleks tal sest midagi. Nemad peatund ja silmitsend teda, kuid eit pole nägu tõstnud. Siis nad arvand, et mis see muud oli kui haldjas.

ERA II 12, 381/2 (17) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Oma väljal eksind. Üks küla naine eksind kord oma küla lähedale ära - siin olevat üldse palju eksimisi - ja müdrand tükk aega edasi-tagasi kuhugi välja jõudmata. Viimaks kuulnud eemalt mingisugust mühinat ja kohinat. Tuleb ligemale - nagu saovedamise hääl ja saand nähtavaks - nagu ilmatu suur hoone tulnud mööda teed tema poole. Naine ehmund koledasti ära, mõtelnud, et mine tea, mis küll nüüd juhtub, kükitanud tee ääre maha ja hakand nutma. – Viimaks hüüdnud koera, et: "Pontu, tule sinagi mu juure!" Koer tulnud ja siis kohe läind silmad lahti: olnud oma väljal ja ei kuskilgi kaugel.

ERA II 12, 382 (18) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kadiküla ja Koila mõisa vahel olevat korduvalt eksimisi. Üks mees käind ühe ööga enne kolm korda ümber Parra kaasiku, kui viimaks õigele teele sattund.

ERA II 12, 382/3 (19) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vana Grünberg hakand Paalilt (Paali t. Kadikülas) Koila mõisa tulema (see vahe pole vist 1 kilomeetritki) ja eksind väljale ära, ta tahtnud tulla otse üle välja. Ja - nagu ta rääkind - kaks tundi olnud eksind siin väljal. Viimaks näind eemal inimest, läind selle juure, et teed küsida, see naine olnud Leeni, säältsamast talust, kes natuke aega pärast teda hakand tulema samas suunas. Mõlemad eksind. Udune õhtu, ei oska kuhugi minna. Läind siis kahekesi Paalile tagasi, võtnud säält otse sihi mõisa pääle, siis saand siia välja.

ERA II 12, 385/7 (21) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Hans Veku - kullakaevaja See olnud üks Mäistest pärit mees. Tema iseloomustavaks jooneks olnud rahuldamatu iha - otsida kulda. Ega ta mõistusega vist kõik korras pole olnud. - Alati ta näind unesid peidetud varandusist ja käind kaevamas mitmes ja mitmes kohas. Labidas õlal ja kollane koer kaasas, nii rännand ta ühest kohast teise. Saand omale hüüdnime "kullaisa" ja "kullaonu". Nüüd olevat ta juba kaks aastat kadund ega teata, kuhu jäänd. Mõned arvavad, et kuskil liivaaugus on kallas alla libisend ja küllap ta jäänd sinna kalda alla. Kadund järsku ära ja keegi pole otsind ka. Oleks ta kuhugi maa pääle jäänd, oleks surnukehagi leitud. Mõned arvavad koguni, et "kas oma poeg lõi mättasse või". Isa olnud ikka kaunis palju loll ja pojad hoolind tast vähe. Ja otsimas pole nad kuskil käind. Kui isa olnud juba paar nädalat kadund, alles siis hakand nad sellest kõnelema. See "mättasse löömise" arvamine olevat kaunis laialdane. Keegi on üht poega häbistand: "Kas sa tead ka, kus su isa on? Mis inime sa, kurat, oled, sa oma isa mõsukas!" Kuid hurjutatav pole rääkind vastu midagi, vaid läind alandatuna eemale. Üks imeline kuuldus on selle Hans Veku surma hiljem meelde tuletand ja vist see ongi kuuljaile "mättasse löömist" põhjustand arvata. Kadund Hans Veku vend Villem Veku ja keegi teine mees olnud metsas heinu toomas järgmisel talvel. Kui parajasti teind heinakoormat, kostnud lähedasest võsast hirmuäratavat oigamist, mis kadund H.V. häält meelde tuletand. Oigamine olnud kuulda nii kõvasti, et hobused pistnud jooksu ja alles 1½ km tagant saand kätte. Mehed ise olnud samuti ehmatand ja kohmetand, pole julgend vaatama minna sinna võsasse, kust see hirmutav hääl kostnud.

ERA II 12, 388/91 (22) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Pääsuke - teine kullakaevur. Tema olnud Torma kihelkonnast pärit, Pääsuke ta perekonnanimi. Tema kaevamispiirkond olnud õige lai. Kord käind isegi Tallinna lähedal kaevamas. Kohti juhatet ikka unes. Jutustaja olnud talus töömeheks, kus see Pääsuke ka juhtumisi olnud ja öömajalegi jäänd. Juba õhtul magama heites ütelnud: "Täna öösi tuleb mul rändama minna." Kella 12 ajal öösi tõusnud üles ja rõivastund. Pidand minema kohe välja, kuid pole olnud omal labidat. Müksand siis jutustajale külge, ta magand samas ruumis: "Kuule, ma nägin kedagi vaimus ja mul läheb tarvis labidat, kas sa tead mulle juhatada." Tema teand, et õhtul üks labidas jäänd "vöörukse" ja käskind säält võtta. Nii Pääsuke läind oma töösse. Umbes kella nelja ajal hommikul tulnud tagasi ja pugend siis jälle rahulikult magama. Kord seletand sääl peremehele: "Vat sa oled rikas mees ja mina tahan ka saada rikkast mehest. Sellepärast käin kaevamas ja kulda otsimas. Ma näen unes, vaim teatab, ja siis tuleb mul kohe minna." Salla väljadest otsind mitmest kohast kullatündreid ja kuskil, vist Emumäes pidand tema teadete järele olema isegi üks kuldtõld. Kuid kõiki peidetud asju ei saavat sellepärast kätte, et inimesed ei lubavat kaevata. Kord tahtnud hakata kaevama ühe talumehe loomatalli alt, mida muidugi pole lubatud. Seda ta kõnelend, et kui Salla väljalt leiab kätte ühe rahakatla, siis võtab siit omale naise ja sõidab Saksamaale. Kuid leitud rahast annab poole valitsusele, ostab Simuna kiriku Jeesuse ema kuju ja laseb ehitada ausambaid. Muidu see mees harrastavat sporti ja tegevat gümnastikat ning võtvat külmavee karastust, et siis tervis jälle hääs korras ja muudkui "pressib varvast". Siin ümbruses olevat tuntud ja teatud, teeb vahel mõne päeva tööd ja teenib natuke raha. Siis peseb nägu rõõsa piimaga, teeb gümnastikat ja rändab jälle edasi. Olevat umbes 50 aastat vana ja palju koolis käind, nagu arvatakse, olevat tal "viis keelt suus", nende seas inglise ja saksa. Olnud kunagi rikas mees. Tema vend olevat Vaietus, kuid miskipärast ei sallivat seda venda. Olevat siin tuntud ja teatud päeviti tööline. Vahel meeldivat talle koristada tuhka ja tahma majast välja. Kord ühes talus ta läind loomadele õlgi alla panema. Kui hiljem vaatama mindud, olnud ta juba umbes kaks koormat õlgi lauta kannud ja selle pääle veel korv ristikheinu, et "see teeb tahedaks".

ERA II 12, 402 (15) < Simuna khk., Salla v., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla mäe all olevat mitmes kohas Rootsi varandusi. Kui Rootsi sõda olnud, siis maetud maa sisse. Siis Salla mõisa kraam, kõik kuld- ja hõbeasjad peidetud ka sinna mäkke.

ERA II 12, 402/3 (16) < Simuna khk., Salla v., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Salla laandes olevat ka palju Rootsi varandust varjul. Kord käind siin Tallinnast kaks meest otsimas. Mitu tundi siin vaadand ja uurind, kuid pole vist leidnud seda õiget kohta. Tallinnas seisvat "Rootsi kirjad", kus kõnealuse varanduse asukoht märgitud järgmiselt: "mõisa harja kohal hobuste kopli tiigi mäel..." Kuid praegu olevat mõisa asend teistsugune. Praegune mõis olevat teisel kohal kui vana, kaevatud tiiki enam ei olevat. Praegusest hobuste koplist olevat kuuldavasti kaevatud, kuid leitud vist mitte.

ERA II 12, 405/6 (25) < Simuna khk., Salla k. < Palamuse khk. - Richard Viidebaum < Mari Veelman, s. 1873 (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
"Maast hakand" või "maast hingatud", nii nimetatavat haigust, mis hakkab maast (maalused). Kui sinna on maetud "kedagist" nagu mõni "äkilise surmaga" loom, siis säält kohalt hakkab haigust.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]