[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 8, 302/4 (4) < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, 67 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Katku ajal Ükskord olnd jälle katkuaeg ning katk olnd tulemas. Üks mees asund hobuse selga, kui katku tulemisest oli kuuland, ning sõitand sönnapoole ikka katku üles otsima. Viimaks leidnud kuidagiviisi katku üles ning rääkind ikka, et katk peaks ta pere ning täda eluse jätma. Katk õpetand siis, kuidas ta peab tegema. Mees tulnd koju ning pand ikka õhta magama, põrandale pahna. Pand nõnda ikka magama, et olnud ühe pee ning teise perse, ühe pee ning teise perse, nõnda kut sead pahnas magavad. Sest öösel olnud ikka katku karta, päeval ta pole liikund. Ühel öösel, siis kui katk tulnd ning vaadand ukse vahelt sisse ning ütelnd kohe: "Need on sead, need pole inimesed!" ning läind edasi. Nõnda jäänd see mees oma perega elusse.

ERA II 8, 305/6 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimese hundikskäimine. Ennem olnd ikka siuksid inimesi, kes hundi naha sihes olid käind teiste inimeste loomi murdmas. Siin käind ükskord va inimesehundiks vana Nöörberi Mart ning Hanebesa Ell. Olnd kahekesi teised kut paar koos ning ikka seltsis keimas ning murdmas. Oli ühekorra siis siuke asi, et vana Mardi kaaslane Ell lasti ühel siuksel murdmise reisil maha. Üks oli Ellule hõbekuuliga sirutand - vata muidu täda paganad äp saa ju lasta, sest äga kuul äi haka teise pagana peele. Oli maha lastud ning hakatud nahka tesel maha nülgima. Pääd otsast lõigates tulnud naha all ümber kaela naisterahva helmed vastu - helmed olnd ümber kaela. Nülgimine jäätud siis nõuks ning niisammuti maha. ERA II 8, 307/9 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda/liba/Inimesehundist Kaks Tagamöisa tüdrukud läind ükskord linna. Teel Randvere körtsi ligidal näind, et üks varss söönd üsna tee ääres. Teine tüdruk pole varssa tähelegid pand, äga teine tüdruk vaatand ikka ning ikka varsa kohe ning kiitand teisele: "Oi, oi, küll on kena varss!" ning: "Oi, oi, küll on, küll on ikka kena varss. Vaata saänd ka kui kena, kui kena varss!" Teine ütelnud: "Mis seänd nönda oo, varss nagut teised keik, mis sest sedavisi vahtida!" Läind natuse maad edasi, kut teine tüdruk vaatand ikka taa ning kukkund rääkima: "Mool topib nii kangest uni peele. Paneme seie natiseks ajaks magama." Teine pole tahtand, kuid andand viimuks järge ning pand tee ääre magama. Une tahtmist pole aga teisel tüdrukul piretkid olnd. Teine tüdruk paistand nönda imelik oma juttudega, siis pand muidu pikali ning teind ennast ka magama; tahtand nähja, mis sellest välja tuleb. Esimene tüdruk töstand vähe aja järge pee üles ning vaadand, kas teine magab. Arvand, et teine töösti magama on jäänd, sest see norisend mis hirmus. Siis läind murdand varsa ära ning toppind omale varsa kinsu veel kotti. Siis äratand teise üles ning ütlend: "Hakkame nüid minema jälle." Läind siis. Randvere körtsi juure jöudes läind mölemad sönna sisse ja hakkand sööma. Esimene tüdruk söönd oma varsa liha. Pakkund teisele ka oma liha ning ütlend: "Sähh, söö sa kaänd –-liha ikka param!" Teine ütelnud: "See oo toores –-mis ma sellest söö-änd!" Teine vihastand sellest ning ütelnud: "Katsu kas oo toores!" ning virutand varsa kinsuga teisele vastu palet. Liha olnd keeb-palav ning põletand teise tüdruku palge ära.

ERA II 8, 310/12 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundiks käimine Ühekorra jälle olnd üks hiilane ühes kohas öömajaliseks. Öösel kerpude pärast ärkvel olles kuuland, kuidas peremees ning perenaine omavahel oma kambris olid jutustand. Naine sundind meest ikka hundiks minema, äga mees ajand vastu ning olnd sedamoodi, et see öösse pole tahtand hundiks minna. Naine äga ikka ajand peele, et mine ning mine! Viimaks mees pole änam vastu rääkind ning hakkand rabistama. Saand vahe rabistand, siis naine läind teind ukse lahti ning saatand välja. Sääl krabistades ta ikka omale hundinaha oli selga ajand ning naine laskis siis hundi välja - vada see-s saand ju ise änam tuast välja. Vastu hoomikud naine laskend jälle mihe sisse, ning hiilane kuuland jälle, kuidas nad omavahel rääkisid. Esitiks mees rabistand jälle vähe aega ning siis naine küsind: "Mis täna ka saaja oli?" Mees urisend poolpahaselt vastu: "Mis saaja oli! Saak oli vilets. Keisi keik kuhad läbi, äga saaja polnd midagid. Viimuks Hiiu-Köpust sai ühe va kassiniru käde. Seegid oli nii sitke, et kiskus ümber hammaste." Hoomiku magand mees jälle vagusi naise juures. Pole märgatagid olnd, et ta öösse oli hundiks keind.

ERA II 8, 312 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Marii Rand, s. 1861 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varandused Kui unes varandusest nähakse, siis seda äi tohi teistele edasi rääkida, siisäi löva ükskid säält midagid. Peab üsna salaja hoidma ja ilma teiste teedmata neid ära tooma minema. Ühele näidatud, et seuksed varandused on Mõntus (Sörves), Kuresaare Linnapel ning veel ühes kolmandas kuhas.

ERA II 8, 385/7 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Fr. Miller, s. 1886 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaks potermanni. Ükskord juhtund üks madrus peelt kuulma, kuidas kaks potermanni üksteisega olid juttu puhund. Madrus oli olnd päris salaja ning tasakesi ruhvi nurga varjus ning potermannid kõnelend ruhvi taga. Teine oli teise laiva poterman. Laivad olid siis sadama süldas ankrus. Üks pottermann ütlend: "Küll mool oli eile ööse rasked tööd teha. Üsna jõud pidi juba ära nappima." Teine aga küsind: "Mis tööd sool siis eile öösse teha oli?" Siis teine potermann rääkind, et nad laevaga tulnd merelt eile ööse ning olnd kange tuul; piaaegu torm olnd lahti ning kapten pole laskend purjusid vähemaks vötta ning tahtand ruttu sadamasse saaja. Ning potermann pidanud keiksi aja oma abiga esimist masti kinni hoidma, sest see olnd alt mäda ning oleks muidu ümber kukkund. Kange tuul olnd purjudes. Madrus rääkind seda kaptenile hoomiku, ning kui esimist masti alt järge katsuti, siis oli see üsna mäda ning kapten imetlend, kuidas see pole juba ammu maha kukkund.

ERA II 8, 388 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Fr. Miller, s. 1866 (1928) (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laiva väljaminemine Kellu kaheteisme ajal äi tohi ükskid laev sadamast välja minna teekonnale. See on halb aeg kui laev ankru kellu kaheteisme ajal üles vinnab ning merele leheb, siis juhtub laivale ikka midagid önnetust saama.

ERA II 8, 447/51 < Mustjala khk., Küdema k. - Mihkel Tooms < Jaan Vaher, s. 1866 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kotermann: -nni. Jüri Rüüs oli Riiast korra tulnd oma laivaga Saaremaale. Riiast välja tulles olnd ilm kena - paras tuul olnd ning selge ka. Teel hakkand järsku uduseks minema ning tormiseks ka. Viimaks olnd udu nönda paks, et midagid pole ede näind ning torm olnd ka üsna kange, nönda et ankrubel olemisest pole midagid välja tulnd. Pidand umbropsu ikka edasi minema. Niipalju saand ikka merest aru, et laev kusagil Jaagarahu lähedal olnud. Jaagarahu juures see kardetav laevade hukkaminemise koht ongid. Jürne vend olnd sedakord roovratta juures. Vana Jüri Rüüs magand ise all kajutis. Külap ta vist purjus oli - oli va kange joomamees ning käis pooled omad reisid purjus peega. Noh, vana Jüri oli all magand - äkist raputand teda üks õige tugevasti. Jüri teind silmad lahti ning näind: üks lühikene poisikese pitkune mihejupp olnd ta koi ees ning ütlend: "Mis sa siin magad - su kondid kolisevad varsti rahude kaelas." Jüri ajand enese üles, äga väike hall mehike olnd kadund. Jürne uni olnd kadund - ajand enda koist välja ning läind üles laiva ninase. Ja kohe kuulnud, et hirmus terava mürin olnd laiva eest üsna ligidalt kuulda. See olnd lainemurd rahu kaelas. Jüri kisendand vennale, et see roovi pööraks ja nönda pääsend vaevalt veel hukatusest - rahu kivid jäänd möned süllad laiva külje alt kaugele Saaremaa poole. Hoomiguks läind ilm paremaks ning saand kenasti Kihelkonna ala maale. Äga muidu oleksid rahu otsa laivaga puruks läind.

ERA II 8, 457/8 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Puude mahavõtmine sündis ikka nõnda, et puud langesid põhjatuule sisse - siis mahavõetud tarbepuile ei sigind uss sisse ega koore alla.

ERA II 8, 478/9 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundiks käimine Tömbal oln vanasti üks vana Liisu ning Taavi - nee käin hundiks. Öhta kui hundid väljas - vanasti oli pailu huntisi - olid ulund, siis vana Taavi komberdand öue. Tagasi tulles ütlen Liisule: "Hundid uluvad hiad." Liisu küsin Taavi kääst: "Kuidas hundid ulusid - mis tiatsid?" Taavi ütlend: "Sörves oln hobu läin lahti. Hulgub väljas. On lahti pääsen - selle saaks käde."

ERA II 8, 479/80 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Siis ühekorra oli selle sama Liisuga - va Tömba Liisuga juhtun seesugune asi, et oli hundiks käin sönni kut ühekorra olid vad metshundid vana Liisu ära hoidan. Nojah hoidan, vöi kargan Liisu ää metsas. Siis toon ahjubel pojad - oln ikka poolik-hundid ning poolik-inimesed. Äga seda asja muidu ükskid poleks tiadand, kui Liisu poleks neid hundipoegi mette kotti ajand ning kotti sulasega saatan, et see koti jääauku viskaks. No sulane oli jälle üle keelu - Liisu oli keelan, et äp tohi kotti vaata - ikka vaatan ning näin, mis elukad sial sihes olid oln. Selle eest oli vana Liisu luband sulase ära murda.

ERA II 8, 572/3 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Polderman Polderman see oln maja ning laiva vaim, kes majas vöi laevas oli elan ning nende eest hoolt kandan. Kui maja tegema hakati, siis esimesest laastust sai polderman tehtud. Muidu polderman pole ilmaskid paha tein ning paha soovin. Oli nönda vagusi oln, et ükskid pole tiadan, et ta olemas on. Kui majas midagid õnnetust hakkan tulema, siis polderman oli ennast näitama hakkan.

ERA II 8, 574 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Inimesehundi hurjutamine. Kui arvati, et koduhunt, või inimesehunt on loomadel kallal - nee oln pailu julgemad murdma kut metsahundid, - siis pidan hurjutama: "Urjuhh! Käiu Marii! Urjuhh! Käiu Marii!"–- siis pole saan ühtegid looma ära murda, kui oli inimesehunt oln. Kui metsahunt, siis hurjutatud: "Urjuhh! Metsakristus." Siis metsahunt pole viin.

ERA II 8, 602/3 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kaarma ning Karja kirgu tegemine. Kaarma ning Karja kirk tehtud õige vanasti ühe vasaraga valmis. Kui ühel tegijal oli vasarad tarist oln, siis teine viskan vasara Karja kirgu juurest Kaarma kergu tegija käde. Neid kerkusid pole aga saan teha, sest öösse lammudud kõik jälle ära, mis pääva oli valmis tehtud. Siis pandud kivikoorm tuimustade härgade piale, ning nee viind kivid sönna kohta, kohes saan kergu ehitada. Sial me kergud paerguskid on.

ERA II 8, 620/1 < Karja khk., Linnaka k. - Mihkel Tooms < Mihkel Vaher, s. 1848 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tarbipuud. Keik tarbipuud toodi vanas kuus ning pöhjatuule poolt külgest. Näärikuus toodud tarbipuud olid keige virsemad ning kevamad - pidan kaua vastu.

ERA II 8, 629/30 < Jaani khk., Tagavere k. - Mihkel Tooms < Elisaveta Teelem, s. 1855 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking tuleb surnuajast - äi seisa haudas. Üitse kua kodukäijaks. Kui üle seele külmkinga jälgede minna, siis jäi haigeks ning sageli suri selle haigusega tükkis ää. Üsna harva oli, kui selle külmkinga jälgede pial suadud haigusest paramaks sai.

ERA II 8, 638 < Jaani khk., Välja k. - Mihkel Tooms < Vassili Velsvebel, s. 1849 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mua-haljad. Tiksutajad seinas; puukoid.

ERA II 8, 639/40 < Jaani khk., Välja k. - Mihkel Tooms < Vassili Velsvebel, s. 1849 (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuidas kadusid hundid Saaremaal? Kuhu hundid Saaremaalt jäänd on, selle kohta seletab vanamees järgmist: Saksamaalt olevat seuke mees tulnud Saaremaale kes oma vilega oli hundid Saaremaalt ära kohutand, või mõned rääkisid, et see mees ees vile ajades läind, ning hundid kõik järele. Pärast pole aga hundid Saaremaale enam tulnud. See olnd üks seuke tark mees, see kes Saksamaalt siin oli käind.

ERA II 8, 641/3 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Potermann: gen. -nni. Potermann - olevat sarnane elukas, kes laevas elutsevat laeva ehitamise algusest alates. Parast ikka laeva peal. Ükskord oli vahtis olnd üks madrus ning näind, kuidas poterman käind - seuke elukas olnd, ning vaatand ning takseerind laeva. See olnd öösse. Siis käind teine ühest mastist teise paelu mööda. Igas kohas, kus ta seisand oli, raputand ning katsund, kas laeva paelad ka tugevad on, ning tubli ilmale vastu pidavad. Siis olnd teine mihe nägu ja moodi. Vaht oli kogu asja kajuti varjust vaatand, et mis ta nöögib sedasi. Siis läind ede masti juure; katsund ja raputand masti ning ütlend ise: "Seda ma äi jäksa änam pidada." Pärast vaadatud mast läbi ning leitud, et see oli alt mäda olnd; vaht oli kaptenile rääkind sellest, mis ta oli näind ja kapten oli masti vaadates mäda koha leidnud. Et mast säält alt üsna mäda olnd, sellest pole kedagi midagid täädand. See oli see potermann. Seda ma kuultsi Riigas. Seuke mees oli see potermann.

ERA II 8, 643/5 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Majavaim (poterman) Uulispilli mäel pölend ükskord üks vabaniku maja maha. See olnud umbes siis, kui jutustaja mõneteistkümne aastane poisikene olnud. Vana inimene näinud öösse võigemini kuuland öösse pimedas õues, et üks tulnud majast välja ning läind nuttes pitkamissi Kasti mõisa poole. Nii selgesti olnd kuulda, aga näha polnd mette midagid. Ainult häält olnd kuulda. Teisel öösel pölend kõik vabaniku majad maani maha; mitte midagi ei jäänd järele. See olnud siis maja vaim või maja poterman, mis igal majal on. See läheb siis ära, kui maja hukka on minemas. Sedakord läind see suure nutuga majast ära kohe Kasti mõisad ning teise öösse olndkid õnnetus käes.

ERA II 8, 645/7 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Laeva poterman. Kui laeva poterman ennast näidab, siis pole laevaga asjad kõik korras. Kui asjad laevas on korras ja midagi tulemas pole, siis ei tea keegi, et poterman laevas on. Kui potermanni nähakse laevalt ära maale või ükskõik kuhu - ainult laevalt ära läheb, siis läheb laev hukka, või jookseb randa või rahule puruks. P. saamine. Kui laevameister laeva töö juures, enne kui töölised ikka, lööb esimese laastu laevatöö juures, ning selle pistab tasku - siis saab sellest poterman. Kuidas see poterman sellest laastust sai, seda vanamees ei tea.

ERA II 8, 647 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Potermanni palk. Ennevanasti pandi ikka laeva ehitamise ajal laeva täävi ja kiilu otsa vahele ja masti otsa alla hõberaha - see olnud potermanile palgaks laeva tulevase hoidmise eest.

ERA II 8, 648/50 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tömba Liisu ja Taavi hundikskäimine Korra käin Tömba Liisu ning Taavi jälle hundiks. Ajan ühte varssa taga. See oln aga nii nobe, et Liisu pole järge jöudan. Liisu oln Taavist vanem ning väsin ää. Ise hüidan Taavile: "Sirk,a Taavi! Sirka, Taavi." No Taavi sirkan siis ning viimaks saan varsa käde. Parkin sialsammas nii pailu nahka kut läin, mis üle jään, selle tassin koju ning Taavi käin möisas tiul, varsa liha oln kottis. Noh äks üks tiumis ütlen Taavile: "Mis mees sa ka oled - sööd varsa liha." Taavi vihastan ning äigan varsa kinsuga teise tiumihele vastu vahtimist. Varsa kints oln tuline ning pöletan teise tiumihe näu tükkis ää teisest küljest. Varsa kints oli oln palava Taavi kottis.

ERA II 8, 659/60 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Külmking - külmkingi oli oln. Nee eeti siuksed inimesed oln, keda's vööta pörgu vastu; kis nii pailu paha olid maabel tein, et pörgu änam pole vöötud. Sii pidand siis oma pahategude rahviks niikaua mööda maad ümber hulkuma, kui hunt ta kolm korda oli ära murdand ning köu kolm korda surnuks löön. Siis saan oma hulkumisest lahti. Kes üle külmkinga jälgede oli läin, see saan haiguse, mida ükskid tohtri rohi pole parandan. Ihu hakkas haigel paisutama. Siis toodi tarkade kääst vett ning rohtu - see aitas selle haiguse vastu.

ERA II 8, 663/4 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mailane: mailase - leheussist pikkuselt ja jämuselt natuke suurem mardikas. Umbes 5 cm pikk ja sörmejämune. Kes selle mailase katki tambib, juhtub jalaga piale astuma, saab palju kärnu - jalad lammuvad ära. Mõnikord on kärnad ning lammumised ka selgas ning perse pial. Harilikult roomab see mardikas maas, aia ääre mööda, rohus jne.

ERA II 8, 671 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928) Sisestas Eva Labotkin 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pöha pölemine - ka sedavisi hüitakse - änam ikka taivas löökleb.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]