Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 52936 (4) < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pataste mõisa Lubjaaugu mäe sees olla kulda varjul.

E 52936 (5) < Maarja-Magdaleena khk. - Aleksander Tiitsmann (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kukemäel olla varandust. Enne olnud seal loss. Mäe sees leiduda telliskivikilde.

E 52937 < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pikkjärve kivivare Palamuse khk., Kaarepere vald, Pikkjärve mõis. Pikkjärve kõrtsist Visusi mõisa poole viiva tee ääres kagu pool maanteed ja kirde pool raudteed Pikkjärve mõisa põllus on kivivare, mille kõrgus keskelt on umbes 1-1,25 meetrit. Karl Ottoson, kingsepp Põderi maja ehitaja, avaldas arvamist, et kas kivivare või lohk olevat endine veskiase, kuid kumb just, seda ta ei teadnud. Mõtus 75 a. vana teadis kindlasti, et veski asunud kõrtsi vastas. Mäge, kus kivivare ja lohk asuvad, nimetati mitmel korral Veskimäeks. Mõtus Prossa mõisas ja Pikkjärve kõrtsi perenaine Anna Kaasik 65 a. vana. Veskimäe nime peale vaatamata, pidi kohaga mingisugune saladuslikkus ühenduses olema, sest Anna Kaasik jutustas: Tema tulnud kord septembrikuus õhtul Veskimäest mööda koju poole. Äkitselt silmanud ta suure paju otsas tuld. Tema ei olevat kartlik, tahtnud järel vaadata, mis see oli, läinud teisele poole puud, käinud ümber puu, et ehk kuu paistis, kuid ei olevat kuud olnud. Siis hakkanud koju minema, küll ta käinud ja käinud, aga kodu ei ole leidnud. Viimaks jõudnud kella kümne ajaks koju. Kõrtsi juurest on Veskimäele 3-5 minuti tee.

E 52939 < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kalevipoja kivi Palamuse khk., Kaarepere mõis. Kaarepere mõisa maa peal, Prossa järve lääne pool otsas on suur kivi, millest Kaarel Ingel, 73 aastat vana, Kaarepere mõisas teadis, et see olevat Kalevipoja visatud. Kalevipoeg tahtnud kivi Peipsi järve visata, kuid pool kukkunud Prossa järve ääre maha. Kivi on 160 m kiriku teest, Kaarepere mõisa mäe kõrgem koht on 176°. Pärtliste talu 356°, Kubu puulõikajate majad 330°, Prossa karjamõis 30°. Kivi on 3,14 m kõrge, 9 m pikk ja 7,29 m lai keskkohalt. Jungi teadete järele olevat kivil inimese pealuu sarnane kuju, millel iseäralised märgid peal. Kivi kuju võiks ju pealuu sarnaseks pidada, kuid märkide kohta ei tea ütelda, kas on nad looduse mõjul tekkinud või kunstilised sünnitud, sest neil ei ole joonistuses märgitud korrapärasust.

E 52941/1a < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ehavere Kalevipoja säng. I Palamuse khk., Luua vald, Ehavere. Luua vallas Ehavere veski lähedal Amme jõe kallast mööda läheb mägi idast lääne poole, mis näib puhtast liivast olema. Selle mäe põhjapoolsel serval Nava nõmme ja Ehavere veski vahel NE poolt SW poole on mäesopp, mida kutsutakse Ehavere Kalevipoja sängiks. Kalevipoja säng on metsa sees, mis oli ennem Luua mõisa päralt, kuid nüüd on vabariigi omandus. Luua mõis on vaadates NE poolt otsalt 330°. Amme jõgi voolab põhja poolt mäge temale paralleelselt umbes 100 m kaugusel Kalevipoja sängist. Jõesäng on ennem olnud õige mäejala juures, kuid hiljem vist kinni aetud ning heinamaaks tehtud ja uus säng kaugemale kaevatud. Jõe poolt on Kalevipoja säng õige kaitstud: S kohalt on kõrgus 15,5 m, T kohalt 13-25 m, kalle on üleüldiselt 30°-40°, mispärast on siis ka seletav, et siinpool ääres nn. vall puudub, kuna SW pool ots, mis on mäe selja pool, on kõrgemaks tehtud. Vall on seest 22 m, pealt 44 m pikk, algab F läheduses. Mäest lahutab Kalevipoja sängi 127 m pikkune kraav, mis algab U ja lõpeb N läheduses. Tee, mis Nava mõisa poolt tuleb ja Ehavere veski poole läheb, on sängist 17 m, kive ümbruses ei ole näha. Mets, mis väljavaate ainult Luua mõisa poole vabaks jätab, seisab koos õige mitmekesistest puudest, ei puudu isegi tamm. Valli seespool ääre ligidal kasvab üksik suur mänd. Sissekäik on valli alguse lähedalt. Kalevipoja sängi nime kõrval nimetavad üksikud teda ka linnamäeks. Kalevipoeg olevat seal mäe peal maganud.

E 52942/2a < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrikivi Palamuse khk., Süvalepa küla Süvalepa külas Märtina (rahva nimetuse järele Toomari) talu peremees Eduard Rükkel näitas meile oma põllu sees suure kivi, mille pikkus on 2,56 m, laius 1,7 m, kõrgus umbes 1-1,25 m. Kivi on talust umbes 100-120 m, teest Künnapuult tulles 30 m paremal pool, tallu mineva tee juurest 50° all. Kivi juurest on Laari (Lauri) talu 90°, Toomari talu 100°, Künnapuu talu 230°. Kivi on ju tubliste lõhutud, kuid leidsin veel tema peal S ja Se poolt äärest 13 korrapäralist ümargust auku, kuhu umbes 6-7 cm läbilõikega pall sisse mahuks. Samal äärel oli ka olnud sisse raiutud kaaretaoline märk. Kivi on NW poolt vähe madalam. Pealt vaadates on tal kõrval oleva joonistuse kuju. Heinrich Martinsoni (Jaagurahva-Peetri Tooma peremehe) teate järele olevat see ohvrikivi. Umbes 150 m kivi juurest SW poole on Künnapuu talu sauna juures allikas, praegu õige vähese veega ja vähe eemal oja Piirioit. Martinson arvas need ohvrikiviga ühenduses olema. Teine samasugune kivi olnud Kuusiku talu maas, kuid lõhutud ära. M. teatel leitud seal külas (kus just, seda ta ei mäletanud) tulekivi kilde, üks lai ornamentidega pronkssõrmus ja vaskraha. Kindlamaid teateid ma selle üle ei saanud.

E 52944 < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Tervise allikas Palamuse khk., Sääsküla Sääsküla mää all olevat üliõpil/ase/ H. Moora teatel allikas, millest rahvas arvab, et tema veel on terveks tegev omadus. Vanasti pestud selle allika veega haigeid silmi ja siis saanud need terveks. Rahva seas olevat üleüldse arvamine, et allikatel, mis ida poole jooksevad, terveks tegev omadus on.

E 52945/5a < Palamuse khk. - Adeele Jürgens (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kassinurme Kalevipoja säng Palamuse khk., Kaarepere vald, Kassinurme küla. Kassinurme Kalevipoja säng on Palamuse kihelkonna loodepoolses osas, Patjala ja Kassinurme külade vahel, Kassinurme mägedes Saarema talu krundis, talust ida pool umbes 0,5 km. Kassinurme mägede läänepoolsel äärel S ja N pool otsas on vallid. Ümber sängi on nagu oleks seal ka kraav olnud. Niihästi põhja kui lõuna pool otstes on pealt ümargused mäed. Kalevipoja sängil W külg järsum, kuna E külg vähe rohkem libamisi läheb. Siit läheb kitsas seljandik 47 m pikkuselt mägedesse. Kassinurme mägedes on mitu trehtrisarnast auku, milledes on vesi sees. Üks niisugune on sängi N pool otsa lähedal, selle augu ringimõõt on 58 m. Teine auk on seal ligidal, selle ringimõõt on 85,44 m. Kalevipoja sängist allpool mägede nõlvadel on põllud. Saarema talu omanik Juhan Peik rääkis, et põllud olnud ennem kõrgemal mägedel, siis tulnud kündes süsi ja üks käsikivi pool maa seest välja. Rahvajutu järele maganud Kalevipoeg siin. Üks trehtrisarnastest aukudest olevat tema silmapesukauss. Teiste jutustuse järele olevat need augud Kassinurme mägedes Kalevipoja hobuse kabjajäljed. Sängil kasvavad külgedel põõsad ja peal kuused. Kalevipoja sängile on Kaarepere Tuletõrjujate Selts aia ümber ehitanud ja rahva-aiaks muutnud, kus rahvas suvepidusid teeb.

E 52946/6a < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ahja vallas Ropka metsas läbi Juhkami talu maal olevatest kääbastest põhja poole Läänste parvest (ka Läänste linnamäest) 3 versta kaugusel Ahja jõe kaldast 200 meetrit eemal metsa serval on Utsko nina. Rahvajutt kõneleb: Siin eland Eesti vanem Utsko omas linnas. Ta langenud vaenlaste vastu, toodud aga kodulinna, kuhu ka maetud ühes hulga varandusega. Tema linna raudväravad olla praegu veel Ahja jões. Veel olla linna kohta kastiga kuld maetud, mida mitmed otsimas on käind. Luude leiust teatakse rääkida, muust aga mitte. Koht asub täieste soo keskel, mis nüüd metsa kannab. Lääne pool veel Ahja jõgi. Otse üle jõe Viira metsas on (Teriketsi küla järel) ohverdamise koht. See kombinatsioon on õige palju arvamisi loov. Kindluse või linna jälgena võiks ainult veel märgatavat valli moodi moodustust pidada. See läheb sihis N 50°, S poolne ots on selgem, N 35 meetrit lai. Sellest lõpust hommiku poole on 3-4 meetri laiune lohk, mis nähtavasti vana kaevu, tiigi (igatahes veekogu) ase on. Sellest otsast siht üle jõe Kuksaare talule 330° ja Mootse talule 235° (lähemaid ehitusi ei ole). Valli reljeefne osa on umbes 600 m pikk. Kahel pool otsas on kõrged männatukad, keskel võsastik. Laius kohati 35 m, keskelt 19 m. Kõrgus 2-3 m otste poolt. Keskkohalt 11/2-2 m, kallak otstest 20°, keskelt 5°. Vall pealt näha näib ainult liivast või mullast olevat. Igatahes pinna profiili ei läind korda näha, sellepärast õiget koosseisu ei tea. Valli asend on kaarekujuline.

E 52948 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ahja vallas Võnnu kihelkonnas Läänste parve lähedal Ahja jõe paremal kaldal Ropka metsas on kalmud. Kohta umbes vakamaa suuruselt kutsub rahvas "kääbaste pealne". Koht asub nõlvakul, mille lõuna pool nüüd juba kuivanud soo. Üle selle soo nõlvakule olla palkidest tee tulnud, kõneleb rahvas. Soos olla härja kuldike. Kääbaste pealset on palju salaja kaevatud. Uudishimulised saada aga vaimudelt kohe karistud. Kohta kardetakse, iseäranis veel vanemal ajal. Pimedas ei lähe praegugi arg sealt mööda. Põhjuseks vaimude nägemine. Kohal seisnud kõrge torn, see kukkunud ümber ja sellest on seal niipalju kiva - seletab rahvasuu.

E 52951 < Võnnu khk., Ahja vald - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu khk., Ahja vald Piiri talu maal on kääbas Ahja jõe kaldal. Siht kääpele Pastali toast 230°. Kääbas on 40 m ümbermõetes, 13 m läbimõetes, kallak 5°-10°. Kõrgus 1 meeter. Asub pikki jõge mineval nõlvakul. Kääbas on liivast. Rahvas kõneleb kääpast: kahele vennale näidatud unes, et kääpas rahakast peitud. Leidnudki mehed kasti, kuid ei jäksa liigutada. Nüüd nõudnud hääl, andku üks meestest oma laps temale. Kui aga soovi pole täidetud, muutunud kast kiviks ja mehed jäänud pimedaks.

E 52952/2a < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu khk., Ahja vald Ahja jõe kaldal Valgesoo küla karjamaal nn. Pikaniidu käärus olla vana ohverdamise koht. Koht on lääne poole kerkival jõenõlvakul. Sihis 140°-320° 62 sammu pikk, 35 sammu lai. Koha keskel paistab maast grupp moräänkivirahnusi. Leidustest ei teata. Koht ikke lage olnud, kadaka põesaline. Üle jõe teinepoolt Põlva kihelkonda, sest olla leitud 20 aasta eest vaskvöö, prees ja vaskraha. Üldse annab sellel kohal Ahja jõgi oma tujukate käärudega loodusliselt väga ilusa koha. Järskused mäenõlvakud vahelduvad orgudega, saavutud kevadvetest. Valgesoo küla uhkuseks on ta Taevaskoda. Taevaskoja nimeline koht on väga järsk 18-20 meetri kõrgune devoni punase liivakivi kallas. Samas läheduses on teine samalaadiline koht Väike Taevaskoda. Kallas on poolkumer, millelt hääl vastu kajab, sellest vist küll koja nimi. Kaldas on koopaid, millest allikad jõkke nirisevad. Koha vaatamise väärtust täiendavad hulk legenda. Ühest, nimelt Vanakivi koopast, minna tee Kiievi, teise teisendi järel Riiga. Korra lasknud karjapoisid oina köiega auku, välja tõmmates olnud ainult sarved köie otsas. Ühes teises koopas olla tüdrukut õmblemas nähtud. Mehed läinud kord koopa, näinud seal väikest järve, mille keskel ohvrikivi ohvriga seisnud. Mehed põgenenud ja pärast vajunud see koopasuu kinni. Ka põrgu viia teed koopast, sisse võib küll vaadata, aga kaugemale minnes juhtuda õnnetus: kas tabada kurdiks, pimedaks või koguni hullumeelseks jäämine. Ka olla kord kirik mäkke vajunud. Mõnelt poolt peetakse kõrget kallast ohvrikohaks. Taevaskoja juures jões on kaunis suur ümargune kivi, see olla ohvrikivi ja ülevalt kaldalt jõkke langenud. Nüüd istuda näkineiu õhtuti kivil ja silida kuldkammiga juust. Kalju vahelt immitsevaist lätteist on silma-arstimiseks vett toodud. Valgesoo küla Taevaskoja nimelise koha kohta olla ajaloolisi andmeid G. Kelchil - Liefländische Historia's. Taevaskoda on Põlva kihelkonna päralt.

E 52954 < Võnnu khk., Võnnu-Kastre v., Hammaste k. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonna Võnnu-Kastre vallas Hamaste külas olla rahva näitamise järgi vana ohvriase. Vanema põlve mälestises on seal veel kaks suurt pärna kasvanud. Nüüd on veel ühest suur känd tunnistusena järele jäänud. Nimetud ohvrikoht asub nõlvakul. On leitud palju sõjariistu, ka surnuluid. Leiukohtadel asuvad praegu Jakobi talu hooned. Koht on täieste üles küntud, seega lõhutud. Kiva ega mingisugusi muid jäänusi järele ei ole.

E 52955 < Võnnu khk. - Alice Karu (?). Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonnas Võnnu vallas Võnnu külas, kirikust versta kaugusel on vanatüübilisem ohvrikoht. Tähelepanu kohale juhib juba hiigla pärn, mis ainuke hulgast hiiepuist seisma jäänud. Pärna iga ulatab ohvrikoha aktiivsuse ajani. Rahva mälestused elustavad vanu jäänuseid nii. Mäel asunud tähtsam ohvrikoht terves kihelkonnas (pea altar). 3 altaril, s.o. suuremal kividel, mis üksteisest eraldi seisid, toodi ohvreid. Ümberringi sõõris oli palju vähemaid kive, neid tõivad ohverdajad omale istumiseks. Lähedal olevas tiigis pesti püha veega ohvri liha enne põletamist puhtaks. Pasun peaaltarilt andis ümbruses olevate altaritele, näiteks Hamaste külas, märku ohverdamise algusest. Mälestusena endisest ohvrisuitsust on kaks talu - Mäesuitsu ja Allasuitsu. Koht on ümbruskonnast palju kõrgem, väga avara silmaringiga. Nõlvak kaldub õige järsult lõunasse. Praegu nimetakse kohta Ääre mäeks. Koht on maanteed mööda pikiti 70 sammu (1 samm - 73 cm), laius 35 sammu. Kohal võib eraldada kaks suuremat kiviladet ja üks väiksem, kõik ümargused. Maanteelt ristloodis kohale vaadates on pahemat kätt kivide sõõr 86 sammu ümbermõetes ja paremat kätt pikergune suurem 130 sammu ümbermõet. Vahe mõlemi vahel 5 sammu. Kohalt on leitud luid, süsa ja ehteasju: preesa, käevõrusi, alt tasased, pealt ornamentidega. Asjad on 25 aasta eest muuseumi saadetud (Rosentali korjatud). Mäesuitsu talu aida nurgast on samati luid ja tuhka leitud, arvata on see kõik üks ala. Kivisõõride lähedal on vana tiigi ase. Teine tiik rohkem ala hoidunud pajupuhmaga keskel on Mäesuitsu talu õues ja nõlvaku veerul veel kolmas tiigi ase. Suurtest altarikividest ei ole järel ühtegi, ka vähemaid kive on hulgana ära veetud. Jungile saadetud kirjades jutustab J. Mootse, ta ise olla poisikesena kolm asja sealt leidnud: 1) vasest viiekopka suurune lõvipea, 2) hobuse moodi looma kuju, millel ühest jalast rõngasauk läbi, 3) valgest vasest nööp, mille peal kaelkirjaku moodi loom palmipuude all jooksmas old kujutet. Veel on ohvrihiie kohta teisend J. Rootslase poolt (1898. a.): Mäel ohverdud sõjavange tänuks Ukule, Pikkerile ja põllujumalale. Ka rahva vanemaid maetud sinna ja nende haudadele kantud kiva. Kui raudrüütlid maale tungisid - kogund rahvas kulda ja hõbedat kokku terve laevatäie. Varandus lootsikuga maetud mõni samm vanast pärnast hommiku poole, kus ta veel praegugi peitus olla. Vanast pärnast siht Võnnu kirikule on W 225? ja köstri majale O 115?.

E 52956/6a < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonna Ahja vallas Läänste külas Kiltre talu maal on mägi, mida rahvas Linnamäeks nimetab. Mäe kunstiline saavutus on kindel, sest asub madalal jõelammel, kus nii reljeefne kõrgustik ebaharilik. Mäge on mõned ka Kalevipoja sängiks nimetand ta sellekohase kuju tõttu. Nimelt seisab ta madalamast lamedast ja kõrgemast kupli (padi) taolisest osast koos. Mäe pikkus sihis NS, laius O4. Mäelt Lipsoni veskile on siht 5200° ja Läänste koolimajale N 25°. Lamedama osa pikkus 56 m (kallaku all sellest 12 m), ta laius 32 m, kõrgus 5-6 m ja kallak on 40°. Kõrgema osa pikkus 24 m (sellest ka 12 m kallaku all), ta laius 19 m ja kõrgus lamedamalt osalt 4 m. Üldse aga maapinnast on kõrgema jao kõrgus 9-10 m. Selle osa kallaku järskus on lamedamale osale 20°, maapinnale aga 45°. Üleüldse on siis mäe pikkus 80 m. Mäe jalalt 6-7 sammu kauguselt algab vallitaoline moodustus, mis mäe põhjapoolsemast otsast sihis 5°-10° läheb. Koolimaja kõrvaliste hoonetega asub just vallil. Valli pikkus 444 sammu (1 samm - 73 cm). Koolimaja kohalt on valli laius 36 sammu, valli kallak koolimaja juurest jõele on 50° ja kõrgus sealt kohalt 10 m. See on sama kõrge kui mäe kõrgem koht. Koolimaja õues on leiukoht. On leitud palju ehteasju: sõrmusi, preesa, käevõrusi, ka sõjariistu. Kuhu asjad on jäänud, ei teata. Mäel on praegu vana kreekakatoliku usuliste matusepaik. Mäega rööbasjoones jookseb hommiku pool Ahja jõgi. Nii asuvad mägi ja vall täieste jõe kaldal, viimasest on jõgi koolimaja kohal palju ära uhtunud. Mäe õhtupoolsem külg on madal ärakuivanud soo ja alles siis järgneb Ahja jõe loomulik veerg. Vana inimeste mäletises on see õhtupoolne piir veel mädasoo olnud, mis inimestki pole kannud. Arvata on siit ka mägi veega (jõe haruga?) piiratud olnud. Ka olla Ahja jõgi sellest kohast enne väga sügav old ja jõgi ei külmetanud sealt kunagi kinni. Sellel kaitseabinõul ei puudu strateegilist tähtsust, hoopis selle vastu. Üle jõe teinepool on ka vallitaolist moodustust märgata (Mihklipalus) ka kalmeid. 4-3 versta jõge mööda allapoole on veel Utsko nina, rahvajutu järgi endine maalinn. Rahvas nimetab ainult esimest osa linnamäeks. Arvan, et see kõik üks ja sama ehituse üksus on. Ühte mäeks ja teist valliks pidada, selleks ei ole küllalt vahet. Vahekoht aga näib ühendavat Ahja jõge mäe õhtupoolsel olnud veega. Mõni kaitsevall just veeteel. Mis puutub Kalevipoja sängi nimetuse kohta, siis ei ole seda rahvasuus mitte. Küll on seda aga need teind, kes kirjanduslisest kirjeldustest leidnud nimetud mäe sarnadust Kalevipoja sängideks nimetud mägedega.

E 52958 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonnas Teriketsi küla Lätte talu maalt on 1913. aastal leitud kirjadega kivi. Rahvajutt seletab, kivil olla juhatus, kudas rahakasti leida, mis sama talu maasse kuhugi maetud. Kivi leiti põllult Lätte talule siht S 265° ja Kuuse talu Peetsi veskist N 190°. Teine, väiksem kivi joontega on samast kohast leitud. Kas need tõesti mingisugused kirjad on, või lihtne juhuslik glacial hõõrumiste tagajärg?

E 52959 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Teriketsi külas, Võnnu kihelkonnas ja vallas Lingutuse talu karjamaal suure kuuse all on kivi, millel ka jooned ühel küljel. Kivi on "püsti" seisnud, lame lõunasse. Kivi juurest siht Manile Vikse tarele N 0°. Teisi hooneid lähedal ei ole. Kivi on harilik moräänrahk. Kivi seis on sarnane. Kivi juurest on kaevatud, nagu kuulda, olla sealt raha otsitud, vaev aga asjataks jäänud.

E 52960 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu-Kastre Peravallas riigimetsas Rökka metsavahi maja ligidal puulõikaja Todessoni maja eest tee kohalt on maantee tegemise ajal umbes 30 aasta eest leitud surnuluid, ehteasju, muu seas üks prees, mingisugune nuga ja veel asju, mille otstarvet ei teata. Asjad on endise Kambja mõisa omaniku poja Järnald v. ? poolt ära viidud, arvatakse Tartu. Koht on nõlvakul, mis muust ümbruskonnast 2-3 m kõrgem. Tee tegemisega on olnud muinasjäänuse kuju täieste lõhutud. Kohta on pühaks peetud. Mõnekümne aasta eest surnud vanake Tooma ? on oma eluotsani seal palvetamas käinud.

E 52964 < Võnnu khk. - Alice Karu (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Haaslava vallas Lilu talu maas on allik, kus neljapäeva õhtuti käidud silmi arstimas, anniks on allikasse raha visatud.

E 52989/90 (8) < ? - Matthias Johann Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kuusk ja kask. Lapsed rääkisid kord ilusadest puudest. Üks ütles: "Teate ka, missugune on kõige ilusam puu maailma peal?" Väike Karla lõi kässi kokku ja hüidis rõõmsaste. "Oh, see on jõulupuu, kes palju ilusaid asju lastele annab." Ka teised ütlesid: "See on jõulupuu." Üks aga küsis: "Missugune on kõige sandim puu?" Väike vallatu Prits hüidis sedamaid: "See on kask, see on kask, sest täma oksadest saab lastele vitsu." Kõik naerdsid, sest nämad teadsid, kuidas Pritsu ema neid vallatu poisi persi peäle pruukis.

E 53041 < Hiiumaa - Matthias Johann Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Jeesus jäänud korra vihma kätte. Ei maja kusagil. Ainult siin-seal üksikud puud. Läheb kase alla: "Kask, anna vihmavarju!" Ei kask anna. Haaba alla: "Haab, vihmavarju!" Ei haab anna. Lepa alla: "Lepp,vihmavarju!" Ei lepp anna. Remmelga alla. Ei remmelgas anna. Viimaks kuuse alla. Kuusk kohe: "Küll varjan sind okstega." Kuuse all ei vihm viga Jeesusele. Pärast vihma J edasi, õnnistas kuuske: "Ikka olgu su oksad haljad, ka siis, kui muud puud tühjad ja paljad!" Sest saadik kuusel talvel ja suvel okkad rohelised.

E 53049a < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kiriku ase Navi koolimaja ligidal kruusaaugu asemel, arvab rahvas, et sääl puust kirik (vene) on olnud. Sõja tulekul lastud kell Navi järve, kus ta veel kaua aega oiganud.

E 53050 < Põlva khk. - O. Urgart (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ajaloolised teated Külakalm ja kivirist. Nn. Lüllemägi asub Peri vallas Alakülas Padari talu põllul. Olla vanaaegne matuse- ja karistuskoht. Varem olla sääl umbes 50 (?) kiviristi olnud, kuid need olla ehitusteks ära veetud. Leitud mõned vanad rahad ja asjakesed. Ristidest on ainult üks järele jäänud, mis tee äärde on toodud.

E 53053 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pelgupaik Vedo küla ligidal Pragi mõisa metsas on nn. Kirstumägi. Sääl olla varandus peidus, mille kõlinat vahel kuulda olevat. Teiste teadete järele olnud see sõja ajal peidukohaks. Mainitud koht on väike küngas keset sood.

E 53054 < Põlva khk. - O. Urgart (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ohvrimänd. Asupaik: Koiola külas (Aleksandri v.) Ruuda (Kruuda) talu põllul nn. Taru petäi. Kirjeldus: Mainitud männa juurde olla ohvrit toodud. Hiljemine on puu maha raiutud ja kändki ära põletatud. Praegu ei mäletada kindlasti kohtagi.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]