[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 182, 459 (363) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Vistrikute ja vinnide vastu. Vistrikute ja vinnide vastu tarvitati enda kust. Siis maavitsa ja kassiratta veega pesemine.

ERA II 182, 459 (364) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tõuraröögatist arstiti. Tõuraröögatist arstiti järgmiselt. Inimene, kes oli vainuköit lahutanud, võttis selle haige koha oma kätte ja "sülitas" mitu korda (kuipalju kordi, seda ei tea): "Tüh, tüh, tüh; urr, jurr, juu; tüh, tüh, tüh; urr, jurr, juu." Sedaviisi korrati ütelust mitu korda peale sülitades. Siis tõmmati vainuköie lahutaja käe nimetissõrmega rist peale.

ERA II 182, 459/60 (365) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Roosi arstimine. Roosi arstiti järgmiselt. Kirjutati sõnad paberi peale tindiga ehk pliiatsiga: "Jeesus kõndis Ketsemannis, kolm roosioksa käes. Üks põles, teine suitses, kolmas kustus koguni ära." Selle kirjaga paber pandi haige peale. Selle läbi paranes roos ära. Tehti ka musta kasuka naha kärssa. Nahal pandi karv põlema ja pandi roosi peale kaunis kuumalt.

ERA II 182, 460 (369) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pistja rohi. Pistja rohi on takjaseemned.

ERA II 182, 461 (371) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Sügeliste vastu rohi. Sügeliste vastu rohi on tuliheina juured, mis niisuguste ojade ääres kasvavad. Kust pannakse juure. Tehakse peeneks ja pannakse kust hulka, et ta salvitaoline on ja lastakse hapuks minna. Sellega tuleb sügelisehaigust arstida.

ERA II 182, 469 (385) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lenda, lenda, lepatriinu, Kostpoolt sõda tuleb? Siitpoolt või sealtpoolt, Ülevaltpoolt vai altpoolt. Lepatriinu pandi pihu peale ja teise käe esimese sõrmega veeti tema ümber sink-sonk ja lauldi seda laulu. Kospoole lepatriinu lendu läks, sealtpoolt pidi sõda tulema.

ERA II 182, 470 (389) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui laps haiget saab, siis puhutakse peale ja öeldakse: Varesele valu, harakale haigus, Musta linnule muu tõbi. Tõbi tulgu, teine mingu, Ärgu vaksa vahet olgu. Meie lapse haige terve.

ERA II 183, 20/1 (7) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahvapärane arstiteadus. Kui sõrm vai varvas jäi ukse vahele vai haambri alle vai kukkus midagi raske asi päälä, siis puhuti sene haige kõha pääla ja üeldi: "Varesele valu, harakale hädä."

ERA II 183, 21 (9) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kuhugi pind läks ja kättä ei saand, siis pandi päälä mageda võid ja mageda sealiha ja leivapuru, taigina ja teedite lehti.

ERA II 183, 21 (10) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Paisedele pandi päälä tuaroosi lehti ja takjalehti, ka kameliteed.

ERA II 183, 22 (14) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui kurk õli haige ja kahelpoolised ja rinnad haiged, siis põletati jalaalusi vasta tulist asja ja joodi keeva piima soodaga ja linnumagusaga ja sibulakooreteed ja klopitud muna.

ERA II 183, 38/40 (29) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Olga Kruusik, s. 1878 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühäkõrra õli suve aig ja üks maamees läks õhta riiala vankri päälä magama. No magas ja õli juba üä aig ja ühäkõrra unes üäsä tuli sinne riiala üks mees ja ütäl, et "Kuule mees, et tule nüüd ruttu üläs ja mene võtta labidas ja kolm samu vankrist eemal riiala nurkas on rahapada. Tõsta ainult 3 kõrda labidaõtsaga maad ja ongi kääs!" No see mees erkas kõhe, aga kole arg õli see mees ja ei tõhtind pimedas riialas pead teki alt vällä ajada. Mees jäi magama, aga võõras tuli jällä ja ütäl, et "Kuule mees, et tule nüüd üläs, sa saad jõukast mehest, kolm samu vankrist riiala nurkas on rahapada ja kolm kõrda on tarvis labidaõtsaga tõstada!" No aga kole arg mees ei tõhtind jällä mitte sinne riialuse nurga poole vahtidagi, et viimast nääb veel säält midagi. No mees jäi jällä magama ja võõras tuli kolmat kõrda ja ütäl jällä, et "Kuule mees, et erka nüüd, ärä karda midagi ja kui sa kardad, siis ärä kaivagi, vade lue sääl nurkas põlvili Issameiepalve ja siis tulebki rahapada lagedale." No mees aga ei tõhtind ikke maha tulla ja jäi magama ja võõras ei tuld ka enamb. Hommiku, siis kui õli valge, siis läks sinne, et ükskõik, milla tädä lued ehk kaivad. Ninda kuda tämä labidaga riiala nurka lei, ninda hakkas kole rahakelin ja see kelin vajus sügävale maa alle. Küll luges mees põlvili ja kaivas kole suure augu, aga ei rahapada enamb tuld lagedale.

ERA II 183, 58/60 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Endel Mets < Leenu Mõik, s. 1875 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Matuselised kaotavad surnukirstust./Ühäkõrra vanal ajal suri jällä üks mees vällä ja sene mehe nimi õli Juri. Pandi siis see Juri ka sinne pakku sisse ja pajas tehti suured naelad, miiga palk kinni tauti. Mehed õlivad jällä lakku täis ja kautasivad Juri puusärgiga teele. Kaks meest tulivad parajast säält müädä ja võttasivad Juri puusärgist välla ja panivad puu nojale soisama. (Talve aig - Juri õli jääs kui kont.) Mehed panivad suure malaka viel Jurile kättä ja tõine puusärgi pual tõisele puale Jurida. Keriku juures jällä nägivad, et Juri kadund ja läksivad tagasi. Vahtisivad - Juri sõisab puu nõjal, suur malakas kääs, ärä mene ligi. Kui matuselised hakkasivad kartama ja karjuma. Aga need mehed, kes sene tembu tegivad, jäiväd nalja põõsast vahtima ja tulivad nüüd vällä, nagu näväd ei õles midagi tehendki. Mehed, et "Õstaga meile toop viina, et meie panema Juri puusärki." Ei matuselistel aitand midagi, mudkui lubasivad. Siis mehed hakkasivad manitama, et "Juri, et õle ikke mees ja mene nüüd puusärki tagasi, siis meie annama sulle veel käräka viina." Tõstasivad siis Juri ninda tellimisega puusärki ja tahivad viina ka Jurile andada, no aga matuselised kisa, et ärä anna, et jääb purje ja kie tiab, mida siis hakkab tegema.

ERA II 183, 117/8 (2) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahapada. Ennevanast tegivad ühäkõrra heinalised heina. Üks mees niitas kõhe lageda maa pääl ja ühäkõrra käis hele kelks ja vikast läks pualest. Hakkasivad siis vahtima, et kas vikast käis vasta kandu, et senepera läks pualest, aga maa õli lage nagu põrand. No imelik see lugu õli, aga unesteti vällä ja ninda aasta läks müädä ja tuli jällä heinaaig. Ja jällä juhtus niisikene lugu, et kõhe lageda maa pääl vikast läks nagu ise pualest. Panivad siis sinne kõha päälä märgi, et saab nähä, kas viel tõine aasta juhtub niisikene lugu. No aasta läks jällä müädä ja tuli heinategu ja seesama mees lei jällä säälsamas kõhas vikasti pualest. Läks siis viel aasta möödä ja jällä juhtus niisikene lugu. Ühäl üäsä siis see mees läks sinne kõhta ja hakkas kaivama. Kaivas ja sai juba sügäva augu. Siis tulivad tiiliskived vasta. Mees hakkas neid kivi aukust vällä loopima ja neid kivi õli 200 tükki. Kui need kived õlivad aukust välläs, tuli rahapada lagedale. Sääl rahapaas õli kole pali raha sies ja mees sai jõukast mehest.

ERA II 183, 123/5 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ennevanast elas üks tütärlaps. Tämäl õli kole paha elada. Alati tädä kiusati ja pekseti. Tämäl õli võõrasema ja see ei hoolind tämäst midagi. Ühäl õhta sai jällä emalt tupli piapesu ja läks paha mielega riiala vankri magama. Üäsä ajas tämä üläs üks võõras mies ja ütläs, et "Laps, tule üläs. Kui sul julgus on, siis sa saad pali raha. Maad sinne on, rahapada on Tarikmetsa künkäl, suure kuuse all. Tie on sulle võõras, aga ega sa ei eksi. Mulda on vaid ninda pali, et katab kinni. Midagi ärä karda, keegi sinu ei nää ega kuule. Enne, kui vanemad erkavad, õled tagasi!" Tütärlaps erkas üläs ja mõtles, et maad räägivad sinne õlema ülä kümnä virsta. Õli sügisepuale juba ja välläs kangest pime ja lapsuke ei tõhtind kudagi vankrist maha tulla, toppis vade pia tekki alle ja jäi magama. Aga mies tuli jällä ja ajas üläs ja rääkima, et "Kulla laps, ärä jää enamb magama, su elu on õnnetu ja sa saad jõukast inimisest, kui sa aru pähä võtad!" Lapsuke erkas jällä ja koledast kartas ja ei tõhtind menema menna, vade jäi uuesta magama. Mees tuli kolmat kõrda ja ajas jällä üläs ja ütäl, et "Kui sa nii arg õled, siis mene tuppa ja aja oma nuaremb õde ülas, siis sene võid võttada kaasa. Aja julgelt õde üläs ärä midagi karda, vanemad teid ei kuule. Tee on teile võõras, aga küll teid juhatatasse!" Nüüd tuli lapsuke vankrist maha ja läks tuppa ja ajas õe üläs. Õde õli unine ja puhises ja ei tahand tulla, aga keegi üläs ei erkand. Kiirest panivad riide ja läksivad õue. Öö õli kottpime. Hakkasivad siis hia juttuga menema, aga ise evvad teanedki kuspual Tarikmets on. Ega evvad saanedki kuigi pali menna, kui ühäkõrraga hakkas tulema tulekuma vasta. No saivad siis viimast sinne kuuse alle ja ohukese mulla alt saivadki rahapaa kättä. See õli suur, raha õli sees pali. Tulivad siis ja kandasivad rasket pada. Kui kodu saivad, magasivad vanemad viel. Õde läks jällä ema selja taha magama ja tütärlaps rönis rahapaaga vankrile. Hommiku andas tütärlaps rahast osa oma õele ja isale ja võõrasemale ja läks ise isatalust vällä laia maailma.

ERA II 183, 154 (6) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sompa vallas ja külas (Tuleb lugeda: Jõhvi vallas Sompa külas. Sompa valda pole kunagi olnud. Üleskirjutaja märkus) heinamaal asub suur mägi, mida rahvas Seljapere mäeks nimetab (kutsutakse ka veel Sompa mäeks ja munamäeks, kuid need on vähem tuntud). Rahvas arvab, et sääl oli Rootsi sõja aegne kindlus. Mägi on suur ja kõrge, täis madalaid auke, mis mõnikümmend aastat tagasi olnud kaunis sügavad, kuid nüüd on kasvanud kinni. Need on rahaaugud. Arvati olevat sääl palju Rootsi varandusi, aga keegi pole säält midagi leidnud.

ERA II 183, 155 (8) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Raudse t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõhvi kihelk., Kohtla külas, Kohtla mõisa õuel kasvavad kaks suurt tamme, millede küljes olevat orjuse ajal inimesi pekstud.

ERA II 183, 217 (261) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Maria Kivistik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Unesta uni!"... Kui Liine Rebane, minu mehe õde, oma talus Mullamäel (Haljala khk.) pulme pidas, oli ka Milde, Pihuvere kaupmehe Joosepi tütar, kelle liignimi ununenud, ja kellest oli juba räägitud naljajutus nr. 227, pulmas. Nende kohad olid üksteise juures. Sel ajal oli kombeks veel pruudi linutamine. Linutaja, kes noorikule (pruudile) tanu pähe pani, pidi nagu kord ja kohus sellejuures ka midagi noorikule manitsuseks ütlema. Milde oldki linutaja. Ta löönd esmalt ühe käega noorikule vastu üht ja pärast teise käega vastu teist palet, et paled terve õhta õhetand, ja öeld selle juures: "Unesta uni, mäleta mälu ja pea noormees meeles!"

ERA II 183, 218 (262) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Maria Kivistik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laul lapsele valu vaigistuseks. Lapsele, kes haiget saand, lauldakse lohutuseks: Vareksele valu, harakale haiget, kerbule kibedat, hundi jalg katki, jooksija jalga ja lendaja tiiba! Valgel linnul varvas pooleks! Musta linnule muud tõbe! Lapse sõrm terveks! - Puhuda veel haigele kohale peale. Laps hakkab naerma ja unustab valu.

ERA II 183, 222/3 (265) < Haljala khk., Vihula v. - J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. Veltsi meier Lindebaumilt (1938) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Parandas Maarja Oras
Jahimehe juhtumisi. Üks jahimees läks metsa. Ta jõudis ühe järve äärde, kus nägi vees 8 parti. Hakkas siis püssi trikilt tõmbama, aga alles siis tuli tal meele, et oli püssi koju unustand. Võttis siis kerve vöö vahelt ja viskas partide sekka. Ta sai 10 parti maha ja 12 parti tõusid lendu. Pani siis pardid kotti ja asus teele, kus tuli talle hobune vastu. Tema hüppas hobuse selga. Pärast hakkas vaatama ja märkas, et hobusel ei olegi tagumist poolt: kerves oli löönd tagumise poole maha. Jahimees võttis tubli pajuväädi ja sidus pooled jälle kinni. Hobusel oli rammus veri. Paju hakkas kasvama, kasvas ja kasvas taevasse. Seda mööda ronis ka jahimees taeva. Sai taevaelust isu täis, hakkas alla tulema, aga hobune oli läind koos pajuga oma teed. Siis ta sai taevast ühe köie kätte, pani selle otsapidi konksu külge rippuma ja hakkas alla ronima. Liig kõrgel maast lõppes köis otsa. Jahimees ronis taeva tagasi, leikas köie katki ja sõlmis otsa. Viimaks oli selge sõlmepuru, aga siis jõudis maa lähidale, et julges alla hüpata. Kuid ta kukkus soosse ja vajus kolme sülla sügavusele. Mehel oli hea nõu kallis, kudas nii sügavalt välja saada. Ta läks koju, htõi sealt labida ja kaevas enese soost välja.

ERA II 183, 268/9 (56) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. - J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Marjakorjaja ja metshaldjas. Haljala kooliõpetajanna Kleesmann jutustand oma õpilastele koduloo tunnis, kui jutt old metshaldjatest, et tema old ühel sügisel üksinda Rakvere lähidal metsas marju korjamas. Korraga kuuld, et keegi huikand mitu korda heleda healega. Peale seda tema näind, et mets ümberringi old koguni võeras ja marju pole old. Vähe aja pärast kuuld jälle huikamist ja märgand siis, et paik old uuesti kodune ja tuttav, nagu ennegi, ja marju leidand küllalt. Mets old temale läbi-läbi tuntud. Ta käind seal ennem mitu korda küll marju, küll seeni korjamas. Kui aga paik võeraks muutund, ehmatand ta ära ja mõeld, et mis asi nüüd on. Tal pole enam himu ega tahtmist old kauemaks metsa jääda, vaid võtnud marjakorvi ja tuld koju. Jutustaja old kindel oma arvamises, et metshaldjad on olemas ja võivad inimesi ära eksitada. Õpilased on hakand vastu vaidlema, et niisugune asi olla võimata, aga kui kooliõpetajanna seda kindlasti tõendand, jäänd nemad ka uskuma.

ERA II 183, 297 (67) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Söepõletaja põgenemine metsast. Minu emaisa Mart Allikas põletas omas noores eas - ta old väga julge noormees - suures metsas augu sees süsa. Kord oma töö juures heitnud magama ja unes üks hääl ajand teda üles, et "Mine siit ära, ära maga siin." Tema ärgand küll üles, aga jäänd uuest magama. Jällegi seesama vaim või mis ta oli, ajand teda ägedalt üles ja käst ära minna. Veel seekord jäänd ta paigale ja pole lahkund. Kui hääl kolmat korda teda manitsend ära minna, siis pole ta enam rahu saand, istund hobuse selga ja südaöösel tuld metsast koju. Tema ei teadnud, mis seal juhtund. Mulle rääkis seda lugu minu ema. Sellest on umbes 100 aastat tagasi.

ERA II 183, 299 (69) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ema unenägu uppunud pojast. Minu vend Johannes Sebar läks noores eas kord Narva Meriküla lähidal paadiga merele lusti sõitma. Ema sellest midagi ei teadnud. Selsamal ööl torkas emale suur hingelik valu (rahutus) südamesse, et enam magada ei saand. Ta läind lähemasse majasse, kus poeg elas, vaatama, kas ta on kodus. Nägi, et voodi oli tühi. Mõne aja pärast nägi ema unes, et poeg öeld temale: "Ma kahetsen seda tundi, et merele läksin. Ma oleksin ära pääsend, aga sain kõva põrutuse pähe, mis mind uimaseks tegi." Poolteist kuu pärast tuli hilja sügisel tema surnukeha randa, ja kui järel vaadati, leiti peas haav, mis mast sõiduki ümberminekul oli löönd. Sellest on 25 a. tagasi. Ema oli siis 55 a., Johannes 26. Mina teenisin sel ajal Peeterburis.

ERA II 183, 301 (71) < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - J. A. Reepärg < Maria Sebar, 50 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlakapuust kepid kodukäija peletajad. Keegi äi ja minia ei saand üksteisega hästi läbi. Äi old kiuslik inimene ja teind minia elu kibedaks, niiet see temaga kuidagiviisi ei võind elada. Viimaks ometi surnud äi ära ja minia lootis paremaid päivi. Aga varsti tuld äia vaim miniat kiusama ja tülitama. Ta teind tubades ja lakas suurt kolinat ja loopind asju ühest kohast teise. Minia kaeband ja kurt teistele, et ei või kudagi elada. Keegi on teda siis õpetand, et too metsast pihlakapuust üheksa keppi ja pane tuppa - kas ukse alla või mujale, on jutustaja (Sebar) ära unustand. Minia teind nii ja äi pole enam tuld tülitama.

ERA II 183, 377 (2) < Simuna khk., Paasvere v., Rahkla k., Õie t. < Simuna khk., Paasvere-Vanaküla k. - Kalvi Õis < Anna Õis, s. 1891 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jaanilaupäeva ja ristipäeva öösel teinud nõiad teistega nõidust. Võtnud valge lina, mässinud enda sisse. Läinud siis karjatänavale. Iga talu kohal küürutanud aia tugiteiba alla ja lausunud: "Siit saab piima ja siit saab vöid!" Rahvas arvanud, et sedamoodu nõid korjab kõik teiste lehmade piima ja või omale. Üheks sääraseks nõiaks olnud Toomas Kõrk Paasvere vallas Paasvere Vanakülas.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]