Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 7, 199 (21) < Märjamaa khk., Lümandu k., Aru t. - Richard Viidebaum < Liisu Leiter, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluseid hõõruti soola ja leivaraasukestega neljapäeva õhtuti. Pärast puru pandi mitmesse kohta: 3 tuleasemele, visati vastu tuult, pandi tugiteivaste alla.

ERA II 7, 199 (22) < Märjamaa khk., Lümandu k., Aru t. - Richard Viidebaum < Liisu Leiter, 76 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluse kivid tehti tuliseks, kui maalused olid, pandi vette, inime võttis rätiku ümber ja laskis omale seda auru.

ERA II 7, 231 (1) < Märjamaa khk., Sipa v., Sipa k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Umpse allikas olevat Sipa k., Kärsa t. heinamaas. See olnud päält peaaegu kinni kasvand, teivas seisnud püsti sees. Seda allikast peetud vanasti tähtsaks. Kord üks vanamees tulnud tema juure: tulgu näidaku, kus on too allikas. Juhtind siis sinna. Mehel olnud pudel kaasas, mille sees arvatavasti mitmesuguseid ohte. Mees löönd pudeli puruks vastu teivast, mis olnud püsti allikas. Üldse olnud ses allikas palju pudeleid. Nendega viidud sinna mitmesuguseid ohutamisvahendeid, et siis pidand mõjuma parandavalt.

ERA II 7, 232 (2) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul: leivapuru, soola ja hõbevalget (kaabitud hõbeda puru) võtta ja sellega hõõruda mööda ihu. Pärast panna see puru pudelisse ja viia Umpse allikasse (üldse niisugusesse allikasse, kust vett välja ei jookse).

ERA II 7, 232 (3) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veel on maalusi hõõrutud siidiga ja see siiditükk viidud pärast samuti allikasse.

ERA II 7, 232 (4) < Märjamaa khk., Sipa k. < Märjamaa khk., Polli k. - Richard Viidebaum < naisinformant, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti on maalustele tehtud tärniliste kivide auru (9 kivi kuumalt vette panna). Auru on tehtud neljapäeva õhtul ja vesi pärast kallatud põhja poole tugiteivaste alla.

ERA II 7, 244/5 (5) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928)
Lapsetapjast. Tüdruk tapnud lapse, tahnud aga siis matta surnuaiale, muidugi salaja, kui teised ei näe. Tahtnud esiti viia Kullama surnuaeda. Öösel läind lapsega, kui jõudnud ühe oja äärde, must koer olnud vastas, see pole lasknud edasi. Ja tüdruk pole saandki minna. Teisel ööl läind jälle välja, lapse laip nurudesse mässitult süles, et matta see Märjamaa surnuaiale, kuid jälle sama must koer olnud teel vastas. Viimaks tüdrukul viimne häda käes: ei saa kuhugi matta. Tahtnud matta kodus uue haopinu asemele, sääl jälle must koer ees. Nii palju ikka saand, et vana haopinu asemele prahi sisse peitnud ära. Kuid kevadel teised läind puhastama haopinu aset ning leidnud säält lapse laiba. Perenaine nutnud selle leiu puhul: "Mis see tüdruku pime hull sedasi tegi. Ma oleksin meeleldi võtnud omale kasulapseks. Üksainuke poeg mul on ja enam vist ei saagi..."

ERA II 7, 245 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt hakkavat mahamurtud loomi taguotsast sööma, aga päris hunt asub ikka kõige enne kõri kallale. Vahest loom polevatki päris surnud olnud, kui hunt tagumised reied ära närind (s.t. libahunt).

ERA II 7, 246/7 (7) < Märjamaa khk., Märjamaa as. < Märjamaa khk., Orgita k. - Richard Viidebaum < Mari Matson, s. 1869 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkijutt. Kõrts olnud peaaegu jõe kaldal. Kõrtsmik seisnud päeval kõrtsi ees ja vaadand ringi, kui korraga hakand silma, et jões - kohe vee pääl - istund naisterahvas. See nagu rindu loopind üle õla ja ütelnud ise korduvalt: "Tund on täis, aga meest ei ole! Tund on täis, aga meest ei ole!"... Mõne silmapilgu kõrtsmik saand vaadata, kui kadund äkisti ära. Kõrtsmiku pannud mõtlema see nägemus, et mida see võiks õige tähendada... Ega pole läinudki paljut aega, kui kõrtsi juurde tulnud võõras mees hobusega ja tahtnud minna jõele. Kuid teisi võõraid olnud ka sääl ja kõik hakand keelama, et ei tohi minna, on nähtud sihukest imelikku nägemust ja kes teab, mis see lõpuks võib tähendada. Kui mees ikka kangesti tahtnud jõele minna, teised viind ta tuppa ja hoidnud sääl kinni. Valvatud hoolega seda võõrast, et ta välja ei pääseks. Ja kõiki muidugi huvitand suuresti, mis saab näkineiu kuulutusest "Tund on täis, aga meest ei ole!" Viimaks võõras hädaldama: "Laske ma lähen joon sealt jõest, mul hirmus suur jänu." Kuid teised pole teda ikka välja lasknud. Hää küll, kui jänu, vett võid saada. Keegi läind toond toobiga jõest vett. Kui võõras sellest joond, kohe surnud ära.

ERA II 7, 281 (5) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. - Richard Viidebaum < Ann Särg, s. 1851 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügiliste vastu. Punase lehma piimas hapendada paakspuu koori, selle vedelikuga määrida pärast vihtlemist.

ERA II 7, 283 (9) < Märjamaa khk., Konovere k. < Märjamaa khk., Haimre as. - Richard Viidebaum < Ann Särg, s. 1851 (1928) Sisestas Pille Sääsk, 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui vanakuu reedel teha luuda, siis niisugune luud kaotab ka kirbud toast ära.

ERA II 7, 293/4 (2) < Märjamaa khk., Lümandu m. - Richard Viidebaum < Mari Nortman, s. 1868, Kai Hiiop, u. 60 a. (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Karukivi (Karukibi). Suur lai kivi Lümandu metsas, millel vanasti olnud nagu paejalg all. Kivi teine ots olnud maast nii kõrgel, et lapsed jooksnud alt läbi. Mõne vana jutu järele olevat sinna kivi alla maetud üks Rootsi kindral ja temale kulda kaasa pandud. Mõned olevat sääl isegi kaevamas käind, kuid et midagi oleks leitud, seda ei tea.

ERA II 7, 296 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluse rohte. Üheksa tärnilist kivi vette panna tuliseks tehtult ja siis seda auru lasta.

ERA II 7, 296 (2) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üheksa sütt, mis enne piiratakse ümber inimese pea, vette panna. Sinna lisaks veel hõbeda kaabet, soola ja leivaraasukesi. Haige sülitand kolm korda sesse segusse ja pesnud siis ennast.

ERA II 7, 297 (4) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lümandu allikas on Lümandu mõisa ligidal heinamaades. Sinna on vanasti viidud hõberaha ja end pesemas käidud. Kel maalused olnud, käind sääl end pesemas ja visand pärast hõberaha vette, saand kohe terveks. Mitmesuguste haiguste vastu aidand selle allika vesi. Aga kes raha pole viind, see pole abi saand. Üks varastand säält kord raha, see pole terveks saand. Ka seda räägitud, et kes säält raha toob, peab jälle tagasi viima, ei saa omale pidada.

ERA II 7, 297/8 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakirst leitud. Lümandu heinamaadest on kunagi leitud rahakirst. Aga need, kes selle raha säält ära toond ja tarvitand, olnud väga õnnetud inimesed. Enamasti olnud kõik päris- ja poolpimedad. Ja üldse surnud välja see suguselts. Mehed jäänd kõik vanakspoisiks, üks küll abiellund, kuid õnnetult: mees surnud, lapsed kadund ka ükshaaval ära. Lõpuks olnud veel üks Mardi-nimeline neist järel, see ütelnud sageli: "Mis nad sest tooma läksid, kas mina sest midagi kasu olen saand..."

ERA II 7, 298 (6) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1855 (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamõisa külas, Mihkli talu juures ühe eidele öeldud unes: "Võta õhtul vaskkang, tule otsi, siin on raha." Kuid eit pole õhtul otsima läind ja pärast pole ka säält midagi leitud. Too olnud ise üks saunanaine, nüüd ka juba surnud.

ERA II 7, 299 (7) < Märjamaa khk., Vanamõisa k., Taga-Tammiku t. < Rapla khk., Raikküla v., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Krõõt Ventser, s. 1885 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katku ajast. Katku ajal on mõned inimesed eland maa all. Üks mees läind ka, teised ütelnud: "Kui haige oled, ära siis tagasi tule." Mees eland kaua aega ära, pole julgend välja tulla. Kui siis jälle maa pääle tulnud, kõik kohad olnud surnuid täis. Hundid jooksnud ringi, inimkintsud suus. Katku järel olnud väga vilets elu. Maid on haritud puusahkadega, milledele terade asemele pandud kitse sarved.

ERA II 7, 303 (1) < Märjamaa khk., Setküla k., Siima t. - Richard Viidebaum < Kaarli Siiman, 65 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lehtpuu tuleb raiuda vana kuu ja põhjatuulega - seda ma usun küll; saab kõva puu, ei lähe koitama.

ERA II 7, 312 (4) < Märjamaa khk., Mõisama vanadekodu < Märjamaa khk., Sipa k. - Richard Viidebaum < Ann Muld, s. 1864 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kurat ehitab kirikut/Kurat pidand kord aru, et hakkab endale ka kirikut ehitama. Valind välja ilusa koha ühele mäele ja tassind kivid kokku. Aga kukelaul hirmutand Kuradi säält enne minema, kui kirik valmis saand. Kui kurat kukelaulu kuulnud, ütelnud oma abilistele: "Lähme nüüd minema, ei me änam või olla!" Aga kus mäele kurat omale kiriku tahtnud ehitada, seda jutustaja ei tea.

ERA II 7, 334 (6) < Hageri khk., Kohila v., Salutaguse m. < Tallinna l. - Richard Viidalepp < Anni Laurberg, 40 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hiidlaste anekdoot. Hiidlased isekeskis. Madise-nimelisele mehele öeldud: "Madis, eks sa vilista ka." - "Ma ei oska." - "Aga kuule, Madis, su tütar on ülekäte läind!" - "Kumb?" - "Mõlemad!" Madis vilistand üllatuse tõttu pika joru.

ERA II 7, 340 (2) < Juuru khk., Juuru v., Pirgu k. - Richard Viidebaum < juhuslik informant (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui maalused olnud, siis pestud kolm neljapäeva õhtut süteveega. Üheksa sütt pandud vette ja kaabitud sinna lisaks hõbedat.

ERA II 7, 456 (7) < Helme khk., Kärstna k. - Eduard Treu < Ann Kustavus (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kärstna mõisa lähedal, Mustla alevi poole viiva tee ääres asub kiviahervare, kus vanarahvas teab olnud olevat Rilli talu. Selle talu ahervartes käivat vanapagan raha sulatamas, sest mitmed olevat näinud sääl kohal sinist rahatuld. Ka leiduvat ahervarte all praegugi veel raha. Teda saavat kätte ainult juhatamise järele. Pidavat teatud kohale kolm korda pahema jala kannaga lööma ja kivi üles tõstma. Kohe ilmuvat vana pada nähtavalle. Kellegile olevat raha ka juhatatud, kuid mees pole julenud teda säält ära tuua ja rikkus ootavat praegugi veel omandajat.

ERA II 7, 457 (4) < Äksi khk., Kärkna v. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi on haigus, mis ilmub suure külmavärinaga. Arstitakse luuaga pekstes ja ähvardavate sõnadega, lootes, et haigus siis haigest lahkub.

ERA II 7, 457 (6) < Äksi khk., Kärkna v., Aru-Madise t. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav või lindva olevat niisugune äkiline tõbi, mis lööb kui kuul loomast läbi.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]