[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 31, 323 (30) < Jüri khk., Rae v., Veskitaguse k., Pitkamäe t. - Tõnu Viedemann < Liisa Pitkamäe (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Luukasvjas kaub ära, kui kasepuu pahaga saab seda kohta hõerutud.

ERA II 31, 325/6 (52) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kui nõeluss on inimest ehk looma nõeland, siis loetakse järgmisi sõnu: Tulid müttast mättast välja kamariku künka seest, moakarva, moate karva, viekarva, vetekarva, kulukarva, kullakarva, murukarva, mullakarva, sookarva, samblakarva, pajukarva, poate karva, vere karva, virde karva, sarapuine saksalaine, tule välja vaatemaie, mis oled sinagi teinud, mis oled salaja salvanud. Parem olid, et panid, parem olid, et panid.

ERA II 31, 326 (54) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Rabanduse sõnad. Kust sa lendasid, lendava, kas loodelt või läänelt, või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritelled? Need sõnad loetakse leiva ehk vee peale, veele pannakse ka pisut soola sisse, mis siis antakse haigele süia ja juua.

ERA II 31, 326 (55) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Külma sõnad. Pakane parula poega, hea ilma hubilane, ära sa minuda külmä: külma kibi kõbaraida, varsasita vainu pealta, siasita silla pealta, kaguraida kaevu pealta.

ERA II 31, 327 (57) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Kollatsioneeris Mare Kalda
Lutikasõnad. Lutikas, latika poeg, ära sa minusse puudu, pea seina ja seilg minu poole. Neid sõna loetakse kahe kuu vaheajal reedesel päeval, millal puhub põhjatuul, siis kaduda nad majast.

ERA II 31, 327/8 (61) < Jüri khk., Rae v., Veskitaguse k. - Tõnu Viedemann < Hans Pitkamäe (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Rae valdas Karjavere talu krundil olla rahaauk. 55 aastad tagasi näidatud unes Vaskjala möldri sulasele Mart Pitkamäele ja hääl ütelnud temale: Mine siit paar versta edasi suure tamme alla, sealt leiad rahaaugu. Seal on suur mutimullahunnik, selles hunnikus on kepp püsti. Võta see kepp ära ja kraabi see mullahunnik laiali ja sa saad raha kätte. Selle rahaaugu vahiks on suur hall kass, sa ära seda karda ühtigi. Tema sind ei puutu ega sulle midagi ei tee. Temale öeldud unes seda kolm korda, aga mees on kartnud, ei ole julgend minna unes juhatatud kohale. Temast jäend rahaauk puutumata. Võibolla, et see raha on veel praegu seal suure tamme all.

ERA II 31, 329 (64) < Jüri khk., Rae v., Patika k. - Tõnu Viedemann < Mari Kingisep (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Kord on Patiku küla Kiivita talu all jões pesnud näkk pead. Seda näind Ähvardi talu vabadik Kristjan Kingisep, kes ligemalt tahtnud näkki näha, astund põesa taka välja, ja kohe kadunud näkk. Teine päev peale seda näki nägemist uppus sinna kohta jõkke, kus näkk ennast pesi, Kiivita talu karjapoiss ära. See lugu juhtunud 30 a. tagasi.

ERA II 31, 329 (65) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Anna Vellmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
22 aastad tagasi ujunud viis naist Tallinna Ülemiste järves. Seal näind naised üht meest ujuvad nende poole tulles linna poolt. Naised tahtnud selle ujujale minna ligemale, aga nähes naisi, pööranud ujuja mees linna poole tagasi. Teine aasta uppunud senna kohta ära üks mees, Peeter Vellmann. ERA II 31, 330 (66) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Viedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann/vesi/Patiku jões Pikutse ja Jäska talu vahe kohal on Näkikivi, kus olla näkki nähtud naisterahvana ennast pesemas.

ERA II 31, 335 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Nõgesehaiguse vastu aitab see, kui võetakse raudrohtu ja veega keedetakse. Selle veega pestes kaduda haigus.

ERA II 31, 335 (90) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Moa-alused kaduda ära, kui neid järgmiselt arstitakse. Võetakse tuliseid süsi, pannakse vette, selle veega tehakse ümber pea vastupäeva kolm ringi või piiret, siis pestakse selle veega haiged kohta ja nägu ning käsi. Peale pesemist kallatakse vesi maha.

ERA II 31, 335 (90a) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Ka see kautada maa-alused, kui hõbepreesist kaabitakse hõbedad ja see hõbedakaabe pannakse kolme raudrohu mätta alla.

ERA II 31, 335 (90b) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ka see kautada maa-alused, kui hõerutakse haiged kohta soolaga, ja see sool peale hõerumist maetakse põhjapoole aja toeteiva alla.

ERA II 31, 335 (90c) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Seegi aidata maa-aluste vastu, kui läbi hõbepreesi sülitakse kolm korda.

ERA II 31, 344 (115) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Jüri kihelkondas Lehmja mõisa heinamaast läbi jooksva jõe allikasse olla maetud Rootsi sõjakassa, mis tänaseni seal olla.

ERA II 31, 346 (119) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Kose Uuemõisa all olevas jões olla kord näkk ilusa naisterahvana pesnud. Kui olnd pesemisega valmis, kadunud vette ja sõnunud ise: Ei pea teie laste lapsed enam minu nägu nägema. Seebi, kellega näkk ennast pesnud, jätnud kivi otsa, mille sealt üks mees ära võtnud ja oma pesemiseks tarvitand. Aga see seep ei ole sugugi kulunud, ehk mees teda küll iga päev on kasutand.

ERA II 31, 346/7 (120) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Veerandsada aastad tagasi oli Hans Roop, kes elas Orus Kolv-männiku juures Roobu saunas, tulnud õhtu videvikus töölt koju. Saand endise Kämla küla aseme kohta, näind tema suurt rotti jooksma, valge asi suus, ja kadunud ühe ahervarre juures maa alla. Mees torkand senna kohta, kuhu rott kadus, kepi moa sisse, mõeldes, et teine päev võtab labida ja vaatab, mis seal on. Öösse näidatud talle unes, et seal ahervarre all, kus tema kepi torkas, on rahaauk. Mingu kaevaku see sealt välja. Mees öösse ei ole läind rahaauku kaevama, arvates: eks sellega ole aega. Rääkind homiku sellest ka emale, mis ta unes näind. Teine päev olla aga mees kinni võetud ja kohtu kätte antud kahtlustusel, et tema pand turbla kuuri põlema Tammiku turblarabas, kus ta tööl käis, ja mees mõistetud kolmeks aastaks vangi. Vangisoleku aeg on tema ema selle rahaaugu unenäu ja rotiloo rääkind ära oma vennale Orus, Vakaru peremehele Kullile, kes selle rahaaugu ahervarre alt välja kaevand ja rikkaks meheks saand, linna omale majad ostnud ja elada väga jõuka mehena Tallinnas.

ERA II 31, 347/8 (121) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. - Tõnu Viedemann < Anu Saueauk (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Tuhala valla Kataküla Polli talu peremees tulnud linnast. Õhtul pimedikus näind tema Pärtlemäel põllupeendra peal tulelõket, kus juures seisnud must härg. Mees pidand hobuse kinni, astund vankrilt maha ja läind vaatama, kes seal tuld teeb. Saand tule ligemale, siis näind, et härja asemel seisnud must mees. Mees küsind Polli peremehelt: Mis sa tahad? Polli peremees vastand: Nägin siin tulelõket ja tulin piibu peale tuld võtma. Mees and temale piibu peale tuld ja öeld: Anna oma kuuehõlm siia, ma panen sulle senna ka süsi, aga ära sa kuuehõlma enne lahti tee, kui koju jõuad. Mees tänand, istund vankrile ja sõitnud koju. Kodu jõudes teind kuuehõlma lahti, kust hõberahad aina vastu särasid ja piibu peal olnd ka rublatükk. Mees läind tagasi tulelõkke juure. Sealt leidnud suure hunniku hõberahasi, mis ta ära korjand ja nii saand Polli peremees rikkaks meheks.

ERA II 31, 355 (2) < Rapla khk., Kabala v., Riidaku k. - Emilie Poom < Liisa Born (1930) Sisestas Evelin Pukspuu, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Mare Kalda
Maa-aluste arstimisest. Punased vistrikud, mis maavihast pidada hakkama. Kellele need on külge hakand, peab võtma neljapäeva õhtu eha ajal soola ja leiba, peeneks hõeruda ja hõbevalget juure kraapida, selle seguga neid maa-aluse vistraid hõeruda ja siis see segu õhtu eha ajal üheksa aja tugiteiva alla riputada, siis aitavat see kindlaste. Teiseks päevaks olla haigus kui ära pühitud. Ka sütevee tegemine olla hea maa-aluste kaotamiseks, seda peab teine tegema. Võtku põlev süsi tangidega ja keerutagu haigel pea ümber mööda päikest ringi, üheksa sütt peab järgimööda võtma ja ümber pea ringi tegema, siis vette kastma. Kui see tehtud, siis see vesi võtta ja aia tugiteivaid lugeda kaheksast mööda minnes ja üheksanda alla vesi maha valada, ise sealjuures öeldes: "Kust olete tulnd, senna minge." See aitavat kindlaste.

ERA II 31, 359 (27) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < Emilie Poom (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui noort kuud nähes midagi käes on, siis on hea õnn, siis võib selle kuu sees kingitust saada. Kui tühja käega noort kuud nähaks, ei ole midagi loota.

ERA II 31, 360 (49) < Keila khk. - Emilie Poom < Leena Gutmann (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui rohu peale maha istuda tuleb, siis peab enne istumist senna kohta sülgama, siis ei hakka maa-alused külge, ja kui metsas veega silmnägu pestakse, peab vette sülgama sellesama eesmärgiga.

ERA II 31, 367 (89) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom (1930) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Kord surnud üks rikas nõid, teised ei ole ta raha kuskilt leidnud. Siis võetud ta puusärk lahti, ta oli käskind omale väikse padja pea alla panna. Arvatud, et raha oli seal sees, aga leitud raha ta nina ja silmade-kõrvade aukudest. Kurat olla ta raha senna toppinud, pärast nõia surma.

ERA II 31, 370 (112) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Üks vana ema olla oma raha matnud leede tuha sisse, ise öelnud sealjuures: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Selle järel jäänd vana ema haigeks ja surnud. Teised otsind raha tuha seest, aga ei ole seda kuidagi leidnud. Siis toodud surnud emake ahju juure ja tema käega segatud lees tuhka, raha tulnud kohe välja.

ERA II 31, 381 (171) < Rapla khk. - Emilie Poom < Rätsep (1930) Sisestas ja redigeeris USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Pruutpaar ja isamees lonkavad. Kord olnud pruutpaar laulatusel ja mõlemad jalust vigased. Kui nad altari eest ära tulnud, siis nende jalad olla longates öelnud, peigmehel öelnud: "Kahetsen kaupa, kahetsen kaupa!" Pruudil: "Mis tehtud, see tehtud! Mis tehtud, see tehtud!"

ERA II 31, 382 (175) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Üks poiss leidnud jõe kaldalt sinise lõngakera, poiss võtnud kera ja pistnud püksitasku, ei ole peale seda enam jõe äärest ära saand. Kui jalaga astund, ikka nagu kistud vägise jõe poole. Siis poiss visand selle kera maha, ja kohe saand kergeste eemale minna jõe äärest. See olla näkk olnud, mida poiss pole tunnud.

ERA II 31, 382 (176) < Märjamaa khk., Märjamaa v. - Emilie Poom < emalt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris ja redigeeris Luule Krikmann
Ühe jõe sees olnud väike saareke. Kutsar sõitnud hobuste ja tõllaga jõest mööda, saarekese peal näind ta hobuse varsa, ja hobused tõlla ees tahtnud vägise jõkke jooksta, et varsa juure jõuda. Kutsar saand asjast aru ja hüüdnud: näkk, näkk! Siis kadund see varss silmapilk ära ja kutsar saand edasi sõita.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]