[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 29, 127 < Karula khk., Kaagjärve v. < Kolga-Jaani khk. - E. Heiberg, vastus küsimustele (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
/--/ Näkk on tuttav nii siin kui ka Kolga-Jaanis ja tähendab veevaimu, kes veeligi-tikkujaid lapsi vette tõmbab./--/

ERA II 29, 141/9 < Häädemeeste khk. - Leida Lepp (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Mare Kalda
Entseldamine. Sõidab noor meremees esimest korda läbi Taani väina, Guldeni tuletornist mööda, siis entseldatakse teda. Entseldamine on isesugune meremeeste nali, millest võtavad osa ainult madrused. Kapten end asjasse ei sega, vaid vaatab päält. Saadakse laevaga Guldeni tuletorni kohta, siis juhivad vanemad meremehed noore, entseldamisele-tuleva laevuri tähelpanu tuletorni pääle, seletavad talle vilkuvat tuld Kullimammaks, kes lehvitab rätikut, või rätikutlehvitajaks lesknaiseks, kel mees Guldeni kohta merre uppunud. Räägitakse ka neiust, kelle peigmees Guldeni kohta uppunud, või tütarlapsest, kelle meremehed ära eksitanud. Neiu on sünnitanud lapse ning käib nüüd randapidi ning lehvitab igale möödaminevale laevale rätikut ja ootab petist peigu. Räägitakse veel tigedast paagisaksa naisest, Kullimammast, kes tõotanud meremeestele valmistada sedasama valu, mida on tema tütar korra pidanud kannatama. Nimelt on meremehed korra Guldeni paagisaksa tütre kinni võtnud ning temaga viis vana imet ära teinud, mille järeldusel tütarlaps surnud. Räägitakse veel, et nüüd tuleb merejumal laeva ning ristib noored madrused meremeesteks. Selle aja sees ongi üks vanematest meremeestest merejumalaks seatud, muidugi laeva suuremaid naljahambaid. Merejumalale tehakse suur habe suhu, õlimantel pannakse selga, süidvester pähe, nägu määritakse ära ning valatakse merejumal lõpuks veega üle ja lastakse paki päält alla kettide pääle. Säält ronib ta siis ise laeva, habeme veest sorisedes, ning jätab nooresse meremehesse mulje, nagu oleks ta tõesti merest tõusnud. Merejumal kannab kaenla all suurt raamatut, kahest puukaanest moodustatut, millesse on kirjutatud meremehe jutlus ning millesse märgib noorte madruste nimed. Et häälekõla äraandjaks ei saaks, kannab merejumal keele all korki. Noore madruse jaoks (mõnikord on neid mitu) asetatakse laeva veetank, täidetakse veega, pannakse antspakk risti üle ning asetatakse nooruke sellele istuma. Mõnikord seotaks tal ka silmad kinni. Siis tuuakse ta ette kaks suurt puust habemenuga. Üks neist nugadest on sileda teraga, teine hambulise. Hambuline maksab üks naelsterling, sile viis naelsterlingut. Kästakse madrusel endal valida, kumba nuga ta endale habemeajamiseks soovib. Tahab madrus odavamat nuga, siis määritakse entseldataval nägu tõrvaga ning hakatakse hambulise noaga habet ajama. Soovib ta kallimat nuga, siis tehakse pits (laeva pang) seebivahtu täis ning pintseldatakse švaabriga (kaabelkaanist nuustik laevalae pesemiseks) põsed seebivahuga ning aetakse siledama noaga. Üldiselt sünnib siis terve entseldamise toiming pisut kergemini. On habemeajamine lõpetatud, siis tõmmatakse salaja veetangi pääl olev antspakk ära ning madrus kukub ühes tangi pääl oleva purjeriidega tangi. Mõnikord valatakse talle sinna veel vett pääle, et hästi leotada. Tuleb madrus veest välja, siis lastakse tal kolm korda pilli alt läbi pugeda ja ankrul kolm korda suud anda. Vanal ajal on meremees veel trossi otsa seotud ning kolm korda laeva alt läbi tõmmatud. Korra on entseldatud üht kapteni poega ka niisuguse alt läbitõmbamisega. Noormees on aga noaga trossi katki lõiganud ning ära uppunud. Sellest saadik on koledast kombest loobutud. Nüüd tuleb merejumal ja küsib, kas musti, ristimata madruseid veel laevas on. Pootsman ütleb merejumalale kõik ristitud meremeeste nimed, mis suurde raamatusse tähendatakse. Nüüd loeb merejumal meremeeste jutluse. See seisab koos igasugustest vastuoksustest. Meremees peab kirikust mööda minema ja kõrtsi sisse astuma. Kui iial minnakse avalikust majast mööda ning nähakse naisterahvaid aknal, siis peab kohe sisse astuma. Suguhaigus peab meremehel olema. Suguliige peab tal lõhki lõigatama. Kaptenil ei tohi meremees iial vastu hakata. Kui minnakse linna alla, siis peab meremehe esimene küsimus kaptenile olema: kus käib kurss naisterahvaste-maja pääle? Niisugusesse linna peab minema, kus kõige rohkem avalikke naisi. Nälga peab meremees kannatama ning nurisemata kõik kohustused täitma. Jutluse lõpetanud, annab merejumal igale oma-tehtud meremehe tunnistuse ning kaob ise paki taha, läheb merre tagasi. Nüüd võtavad ristitud meremehed antspakud selga ja lähevad kapteni juure kajutisse ning küsivad: "Kus kurss?" Kapten annab siis laeva arvel igale pudeli viina (kiikri). Tullakse meeste juure tagasi ning hakatakse ühiselt kiikert vaatama (jooma). Viie naelsterlinguline jne. nuga aga lunastatakse linna all viina näol. Entseldamine sünnib mitmes kohas: 1) Taani väinas, 2) Gibraltari merekitsuses, 3) ekvaatori all. Entseldamine on väga üldine komme. Ükski kaugeid meresid sõitja laevamees ei pääse sellest. Entseldatakse ka reisijaid, ka naisterahvaid, näit. isegi kapteni abikaasat, kui ta laeval kaasa sõidab. Naisterahvaste puhul loobutakse entseldamisest, kui lubatakse entseldajatele mõni suurem summa viinaraha. Raha nõutakse ka rikkamalt inimeselt, kes pooleliolevat laeva ehitusplatsis huvi pärast vaatama läheb. Tõmmatakse nöör ette, ega lasta enne üle, kui on lubatud mõnesugune summa.

ERA II 29, 399/400 < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Kaarel Koppel, s. 1868 (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Alli ärja lugu. Noorem vend läheb halli härga müütama, kuuleb metsas häälitsust kräätsti, küsib: Kas osta tahad? - Kräätsti. - Ah võlgu tahad? - Kräätsti. - Ah aasta pääle? Ja jätnudki härja kase manu, nagu seletand ka kodus. Läind aasta pärast võla järgi - kasest ainult kand järel. Pekselnud kannu ümber-- kand alt raha täis. Läind koju vendelt hobust tooma, tulnud kullakoormaga tagasi. Teel õpetaja vastu. Annud õpetajalle kah, see palund edasi proua jaoks, pojale, tütrele, päälekauba ka. Löönd õpetaja maha ja toond laiba koormal koju, kus seletand, õpetaja sipelnuvat küll, aga ta ju ise tahtnuvat. Vennad peitnud laiba toa lakke ja matnud öösel maha. Kogudus leinand õpetajat kaks nädalat. Tehtud suur matus. Vanemad vennad läind kutse pääle, noorem putkand kutsumata järgi ja hüüdnud vendele: ega te tapnud, mina ju tapsin. Üldine jahmatus. Koju vaatama. Vennad ruttu pannud siku lakka asemelle kui tapetu. Ja nõnda siis jäändki nii, et loll on ikka loll.

ERA II 29, 401 < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Veenäkk: -id on vees, kaevus on kaevunäkk, tõmbab lapse kaevu.

ERA II 29, 405 (5) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
/Saadjärve sügavus/Suur Tõlu. See oli Suur Tõlu, Saadjärvest läind läbi, kolmsada saelauda seilas. Ütelnud: "Vot kus lombikene, ku puutus kellu veel!" Tema lingukivi oli Põltsamaa küla väl?lal. (Küsitakse: "Kas see polnud mitte Kalevipoeg?") "Kalevipoeg ta ju oli, see Suur Tõlu." Kaarepere pool, seal ta on maganud. Kaela ase ja pea ase piab olema. Seal on vaatamas käidud. Ma olen seda kuulnud, aga mina ei ole nähnu. (Esmakordsel kuulmisel olen noteer/inud/ Suur Tõllu. Teine eit samas talus (ka alal/ine/ elan/ik/) ütles, et see olnud Suur Tõnu. Üleskirjutaja märkus) /Vrd.: ERA II 29, 429 (8); Vt. ka: Kassinurme Kalevipoja säng, muist. 189; Kalevipoja lingukivi, muist. 30 B./

ERA II 29, 407 (6) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kägu pettis mu jüripääva omiku ära ja kahe nädala pärast oli al?litõbi kääs. (Tavaline:) Kui kägu petab, kuivad ära.

ERA II 29, 413 (22) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metsairmutes - minu oma vanem vend olla näind. Olla suur mees, tullu juure, kolmenukeline kübar ollu peas. Ei olla nendele kõnelnu, ei olla neid puutunu mitte; ei tehnud midagi - lähnud ära. Eks ta metsaoidja olnud, ega ta muud ei olnud. Nemad olid metsas - õhtusel ajal - tule ääres. Metsavaim õikanu metsast, tema - minu vend - õikanu vastu. Viimaks tullu tule juure väl?la.

ERA II 29, 415 (24) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Richard Viidebaum < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, Kollatsioneeris Mare Kalda
Libaunt sõi loomal ainult tagumise otsa, mujalt ei söönd. Pärisunt kargas kaela. ERA II 29, 419 (3) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann/vesi/Jutustaja ise näind Tartu linnas vaarao tütart - olnud inimese pea ja kala saba.

ERA II 29, 419 (4) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Näkk tõmbab kaeva; jões kah.

ERA II 29, 419 (9) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuulepesad, metsas lepa küljes.

ERA II 29, 421 (28) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libaunt õigati see, kes tagant otsast akkas pääle (looma sööma); kaela kargas peris unt.

ERA II 29, 422 (32) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metsa al?lid. Kord jutustaja vanamees ühe teise mehega läind siiasamasse Saadri metsa puid raiuma ja jäänd ööseks metsa tule veerde magama. Korraga hakand keegi metsast "õikuma". Teine mees õikund vastu, tema keelnud küll. Suur pikk mees, kolmenukeline kübar pääs, tulnudki siis metsast välja tulele, pole neid puutund, läind varsti praginal metsa tagasi. Teine öö mehed pole julgend metsa jääda. (Küsimisele, kes see mees siis oli, eit vastab: metsa oidja, metsa al?l, kuna noorem naine arvab: vanapagan, vanaton?t.) (Hiljem teiskordsel jutustusel eit seletab:) Metsairmutused. Minu vanamees näind metsairmutist - suur pikk mees, kolmenukeline kübar peas; ei ole kõnelnud, ei ole puutunu ka mitte. Eks ta metsa oidja olnud, ega ta muud ei olnud. Akanu uikuma metsast, tema uikund vastu. (Viidebaumi küsimisele vastab: al?lias, kuid sõna ei näi tundvat).

ERA II 29, 423/4 (34) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, 85 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Al?l-tõbi. Põdesin poole suve allitõbe, jüripäevast einaajani. Madu ussi pea tahtis ema kaela panna; ehmatasin, kartsin - siis kadus al?l ära. Al?l oli parajasti peal, kui ema tuli, uss näpitsa peal. Enne seda ema näind pöörast vaeva, et arstida tütart hallist: pihlaka puie alla pandi, sita alla (s.t. lauta sõnniku alla), kaevu taheti visata. Ema küttis sauna, kuiva kuuma vihaga vihtles - surin ära ema kätte, aga ikka oli al?l sel?las. 8-aastane olin. Ema mattis lauta sita alla. Al?l tuli õikas: "Mari! Mari!" - ja kohe kallal. Kui pealt ära läks, olid nii kui surnud. Minul kartmisest tuli: koer tahtis kiskuda - kolmandal päeval oli al?l sel?las. Õikas ema äälega "Mari, Mari, Mari" kolm korda, mina õikasin vastu - ja kohe oli sel?las. Oas käik ei aidanud. Turgi pipra viina jõin poole toopi - ei aidanud. Seekord kui see al?l tuli, kägu pettis just jüripäeval ära - ja kahe nädala pärast oli al?l sel?las. (Ubade tegemise ja Lapi motiivid näikse võõrad).

ERA II 29, 425 (37) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Mari Koppel, s. 1845 (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ruubentiltsen (Mt. 500) Noorperenaine arvab, et see on Oleviste kiriku torni ehitaja, kelle nime keegi pole teadnud, kuni üks mees kuulnud, kuida "samas majas" (millises?) naine kiigutand last: "Ole vaita, Olevi poeg, hommen tuleb Olev, toob kotitäie kulda." Mees hüüdnud siis nime - Olev kukkund tornist surnuks.

ERA II 29, 429 (8) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Jüritoa (Noore-Jaani) t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < inimesed talus (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Suur-Tõllu läks Saadjärvest läbi, kolmsada saelauda oli seljas. Lingukivi viskas Põltsama küla vainule. Lingukivi visass üle Saadjärve. Saadjärv oli põlvi talle. "Vott, kus lombike," oli ütelnud, "puutus kellu veel." Kalevipoeg, noh see ikke oli (< talu 86-aastane vanaema). Teine vanaema parandab kõrvalt: "Suur-Tõnu ikke oli." /Vrd.ERA II 29, 405 (5)/

ERA II 29, 433 (1) < Äksi khk., Saadjärve v., Kõdu k., Kubja t. - Oskar Loorits, Richard Viidebaum, Paul Ariste < Elmar Vardja (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lastehirmutisi näkk (on kaevus) poiss, munad maha! (Poisslapsi hirmut., kui ei kuula sõna.) ära lõika näppu, soolikas tuleb väl?la, sured ära.

ERA II 29, 683 (22) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, Kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui palju pihlamarju, siis tormine sügis oota, ja vanad tüdrugud saavad mehele.

ERA II 29, 691 (12) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui taevas öösse punab siis tuleb sõda.

ERA II 29, 701 (37) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Mees ei tohi puid lahkudes kaks halgu ühte jätta, siis jääb lapse keel kinni. /Vrd. ERA II 29, 757 (2)/

ERA II 29, 702 (58) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Kadri Selge 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui isa hüüab siis pantaks uksed kinni, lapsed ei tohi akna pääle vaatma minna; ei tohi joosta kui nad väljas on; visedaks vett kolde.

ERA II 29, 707 (9) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Epp Peedumäe 2000, Kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui vaanapuid toodaks siis peab kuu kolme päävane olema, puu peab vastu pehmet tuuld saama maha lastut, siis vaanad ei pakata puruks end.

ERA II 29, 707 (10) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ratta puid raiudaks siis kui kuu nädaline on.

ERA II 29, 708 (15) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanas kuus ei sünni puid istuta äiga oksi leigata'nd neid töösid peab ikka noores kuus tegema.

ERA II 29, 737 (3) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas Majalis Mändoja 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Roos. Kui sa kohkud siis rüba midagid märga suhu siis pole viga midagid-end. Kui jälle roos kusse poole pääle löönd on siis veta sõõre kanebid ja pane nee pääle ehk saastasid lamba villu, ehk midagid punast villast riiet, kalevid, ehk veta käde, pane rõhud ümber siis alaneb ää. Võid ja kulla lehta.

ERA II 29, 737 (4) < Käina khk., Ühtri k. - J. Sooster < Selma Prüüsi järelejäänud paberid (1896-1897) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vill. Villil pole muud migadid tarvisend, kut, veta käde, pista katki ja pane villileht pääle.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]