[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 18, 502 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on kurjast. Loomi ta tappis, aga inimestest ei saand jagu.

ERA II 18, 502 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse teine inimene saatis. Seda tegid nõiad.

ERA II 18, 502 (5) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks nõiaeit tegi loomadele ravandust. Tegi ka mu ema lehmale ravanduse. Lehm ei saand karjamaalt koju tulla. Võtsime siis katusest õlgi sealt kohalt, kust suits välja käis, suitsetasime nendega lehmi, siis ta tuli jälle koju.

ERA II 18, 502 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees oli nõid, saatis loomadele ravanduse. Mulgi üks lehm sai sellest otsa.

ERA II 18, 504 (2) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Haljas. Kui keegi satub halja teedele, siis ta eksib ära.

ERA II 18, 504 (3) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mätlik, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rahaaugul olnud haljad juures, et inimesed ei leiaks üles raha.

ERA II 18, 504 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui lähed metsas üle halija jälgede, siis eksid ära.

ERA II 18, 505 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgijas eland Perila kuusikus. Siis mets olnud veel suur ja paks. Pärast metsa raiutud hõredamaks ja palju puid kuivand, siis halgijas kadund ära.

ERA II 18, 505 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui metsas eksiti ära, siis arvati, et ollakse halgija jälgedel. Ma eksisin ka kord Perila kuusikusse. Tulin kolm korda samasse kohta tagasi, kust olin välja läind. Tee oli suur ja lai, ei tunnud kohta, kuigi olin kodu lähedal. Eks ma siis olnud halgija jälgedel.

ERA II 18, 506 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine tuli Ärma moonakult, tuli läbi metsa. Ta näind kaht inimest raiendiku ääres, üks olnud mees ja teine naine, kes vaielnud omavahel. Üks öelnud: "Ei!" teine: "Ja!" Naine arvas, et need olid metsahalgijad, kes vaidlesid seal. See pidi tähendama, et surm tuleb sinna kohta, kus nad vaidlesid. Ei tulnud sinna surma ühtigi. Need olid vist kaks puukändu, mida naine pidas metsahalgijateks.

ERA II 18, 507/8 (8) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksime Rätla Mäe reie juure rehte peksma. Üks tüdruk jäi meist maha, hakand üksi tulema läbi kuusiku. Tüdruk huiland, et saab teised kätte. Metsast huilatud vastu. Tüdruk istund kännu otsa, et ootan seda ka, kes sealt tuleb huilates. Hääl läind aga kord-korralt hirmsamaks, nii et mets põrund. Tüdruk pole julend enam vastu huilata, hakand jookstes tulema. Võõras tulnud koleda kisaga talle reieni järele. Reie otsa jäänd alles maha. Hääl läind aina hirmsamaks. Tüdruk tuli poolsurnult reie ja rääkis, et metsahalgijas ajas taga. See oli tõotud aeg, millal ta huilgas. Ega ta alati seda teind.

ERA II 18, 508/9 (9) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma olin oma tütrega sarapikus marjul. Plika kadus korraga ära. Ma hakkasin teda huilgama, aga ei tema hüüdnud mulle vastu. Hakkasin otsima last ja leidsin viimaks kaugelt metsast. Ta kuulnud metsast huilgamist, arvand seda minu hääleks ja läind aga järele. Tea, kuhu metsahalgijas ta oleks viind.

ERA II 18, 509 (10) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Merehalgjad pidid endid vahel näitama meremeestele.

ERA II 18, 509 (11) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Pikavere vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Jüri Lõoke, 49 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Jõehalgjas. Mu onupoja tütar oli Kehra külas lapsehoidjaks. Nelipühi ajal ta näind: võõras tüdruk läheb jõelt vett tooma. Ta aidand natuke last, küürutand, kuid selle ajaga võõras kadund. Viie nädala pärast sinna kohta üks naine uppunud. Pererahvas arvand, et see oli jõehalgjas, kes näitas ennast seal.

ERA II 18, 510 (12) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sõitsin kord kodu ümbruses päeva läbi ringi, kuid koju ei saand. Laskin viimaks hobust vabalt minna, ta viis mu koju. Öeldi, et ma oli halgjate jälgedel.

ERA II 18, 510/1 (13) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Olin metsas karjas. Laulsin seda laulu: "Eit mind põlgas põnderikku, maha jättis marjakesta," kui korraga metsahalgjas hakkas mulle vastu laulma. Ma arvasin, et see on naabritüdruk. Hakkasin parajasti lehma vitsaga lööma, kui korraga nagu kate langes mu silmade ette. Mõlemad silmad lõid pimedaks, ei ma näind midagi enam. Tegin uih ja vaih, vaatasin läbi kaenlaaluse, siis hakkasin jälle nägema. Need loomad, kes seal olid, said pärast kõik otsa. Metsahalgjas selle tembu vist mulle tegi, kuulutas ette, et loomad saavad otsa.

ERA II 18, 512 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas Helen Volber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Haljava saksad ehitand Tallinna Toompeale maja. Ehitus olnud pooleli. Inimesed magand teises toas, kuulnud ühes poolikus ruumis kanget kolinat. Arvand, et hommikuks on kõik me poolik töö lõhutud. Aga olnud kõik terve. Selle järele härra või proua, ei mäleta kumb, surnud. Eks see olnud üks surmavaim või surmakäsk, mis nad kuulsid. Niisugused asjad on vaimust, ega need ole kurjast.

ERA II 18, 513 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Raasiku mõisa juures on maa seest kuulda nagu vaimu hääli. Seal kohal lasti streigi ajal hulk inimesi maha, eks need ole nende hinged seal.

ERA II 18, 517 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks kaupmees olnud hunt. Mees teind hagu metsas, hakand kivi otsas sööma. Hunt vahtind ligidal. Mees annud talle noa otsast leiba. Hunt viind leiva kõige noaga metsa. Kord mees näind ühes linna poes oma nuga. Kaupmees küsind: "Mis sa vaatad sellest noast?" Mees vastand: "See minu nuga, hunt viis ta metsa." Kaupmees siis rääkind, et tema oligi see hunt.

ERA II 18, 518 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Seenemäe t. < Juuru khk., Kuimetsa v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Kreim, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt oli eest jäme ja takka peenike. Näris looma kaela läbi. Puges hobusele perssest sisse, sõi sisekonna ära.

ERA II 18, 518/9 (2) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt. Ühed hundid olid libad, teised ei olnud. Samuti olid jänesed ja rebased - ühed libad, teised mitte. Libahunt sõi looma takkaotsast. Nägin härga, kelle tagumised reied olid ära söödud. Loom jäi siiski veel elama. Öeldi: "See va libahundi töö, kes looma takka sööb!"

ERA II 18, 519 (4) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahun´t sööb looma tagast.

ERA II 18, 519 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raasikul olnud kuskil varrud. Hunt vahtind maja ligidal niikaua, kui varrud kestsid. Seal ligidal elas üks mees, keda hüüti hunt-vanameheks. Arvati, et see oligi hundina seal vahtimas.

ERA II 18, 528 (13) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Telliskivi t. < Harju-Jaani khk., Kiviloo k. - Rudolf Põldmäe < Pauliine Vitke, 56 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Triivistreks oli üks rohi.

ERA II 18, 530 (22) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Miina Liuberg, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nari (gen. nari) lõi käerandesse. Rodises. Põllul kasvasid paksude ja lühikeste lehtedega narirohud, neid pandi peale.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]