Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 140, 331 (402) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Siga tuleb tappa noores kuus; siis "kasvab" liha keetmisel ja küpsetamisel juurde. Kui tappa vanas kuus, siis kahaneb liha.
ERA II 140, 331 (403) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noores kuus ei tohi savitada mitte midagi, sest siis tuleb kilke ja prussakaid.
ERA II 140, 331/2 (404) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kilkidest ja prussakatest lahti taheti saada, siis tuli savitada vanakuu kolmandal päeval enne päikesetõusu toodud saviga.
ERA II 140, 332 (407) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Vaki k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Endel Pool, s. 1919 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Massu jõe sillal (Vana-Vändras) ei tohtinud vilistada, sülitada ega kiruda, sest siis tuli haigus. Jões arvati tõnnivakka olevat.
ERA II 140, 332 (412) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Salme Tammsoo < Salme Tammesoo, s. 1898 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kellele öösi unes raha antakse, see jääb haigeks.
ERA II 140, 334 (421) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanakuradi eemalepeletamiseks köeti ahju kadakaokstega ja tehti ristid igale poole. Kadaka suits peletas vanakuradid toast välja.
ERA II 140, 395 (539) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kes tahab pruuti ehk peimeest näha, see peab vana-aasta öösi üheksa silku keresel ära küpsetama ja siis need tagaspidi ära sööma ning magama heitma. Kes öösi juua tuleb tooma, see on siis pruut või peimees.
ERA II 140, 471/2 (1) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peidetud raha.
Ennemuiste eland kuskil tige eit. See olnd kole rikas, aga ihne: kellelgile põle täind pennigi anda. Viimaks tund vanaeit, et surm ligi hakkab tulema. Võtnd siis suure rahakoti ja läind salaja metsa ühe suure puu juure. Teind puu juure alla sügava augu ja pand rahakoti sinna sisse ja ütlend ise: "Selle raha panen siia niikauaks varjule, kuni siit seitse soda on üle käinud!" Aga eide pojanaine oli metsas ka juhtunud olema ja kuulnud salaja varjult kõik ära, mis eit rääkind. Varsti surnd vanaeit ära. Pärast surma läind minia metsa puujuure alt raha välja kaevama. Aga näpust. Puujuure all pole midagi. Kaevand küll ratast ringi, aga põle rahast jälgigi näind. Siis tulnd minil eide sõnad meelde. Mõtelnd tükk aega, mismoodi seitset sõda saab teha. Pojanaisel olnd palju kukkesi. Naine võtnud kaks kukke, viind need puu alla. Kuked läind kiskuma. Nii käis juba üks sõda üle raha. Mini toond teise paari kukki: need kiskund jälle jne. Kui seitsemes sõda (kukesõda) läbi olnd, siis kaevand mini uuesti ja saand raha kohe kätte. Selle rahaga eland pojanaine ja poeg kaua õnnelikku elu.
ERA II 140, 473/4 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineiu laul.
Vanasti läind ühel jaanipäeva õhtal üks noormees jõe ääre. Jõgi olnd udus, niiet põlnd näha kuigi kaugele. Korraga näind noormees, et keset jõge on üks imelik valgus, just sedamoodi, nagu paistaks kuu läbi udu. Siis kostnud tasast naisterahva laulu, mis tulnd ikka kord-korralt ligemale. Valgus tulnd ka ligemale.
Varssi näind noormees, et udust tuleb paat nähtavale. Paat olnd üleni kullast ja see kumandki (kumanud) jões. Paadis istund imeilus neiu ja see laulnd nii, et kõik mäed ja metsad vastu kajand.
Noormees istund ja kuuland ilusat laulu pealt. Kord olnd laul kurb, teinekord old jälle rõõmus. Mõnikord tund noormees, et neiu laul kutsub justkui oma poole, aga noormees jäänd paigale istuma. Neiu laulnd õige kaua.
Alles keskööl, kui kukk laulnd oli, sõund neiu uuesti minema. Tasane laul kostnud aga veel kaua noormehe kõrvu.
Alles hommikueel läind noormees koju. Ta olnd kogu päeva rõhutud ja mures.
Teisel õhtul läks jälle noormees jõe ääre neiu laulu kuulama. Nii käis ta veel mitu õhtut jõe ääres ja ükskord ei tulnd ta enam tagasi.
Teised arvand, et näkk oma petiselauluga meelitand poisi jõkke. Ja nii ta võiski olla.
ERA II 140, 480/1 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Must surm
Must surm ehk katk käind vanasti koera näol mööda maad ringi. Kus ta iganes käind, sinna jäänd tühjad majad järgi. Must surm käind ikke öösiti.
Ühel õhtul tulnd ühte talusse teekäija ja jäänd sinna öömaja. Pererahvas kaevand sellele musta surma häda. Võõras aga ütelnd, et põle kedagi, küll sest lahti saab. Teised küsima, kuidas katkust lahti saada. No eks siis võõras seletand:
"Kui katk öösi sisse tuleb, ei tohi end liigutada, vaid tuleb ütelda: "Issand, kaitse katku eest." Sängipeatsis peab aga kolm küünalt põlema."
Õhtul eitnd (heitnud) kõik magama. Enne aga pand kõik sängipeatsisse kolm küünalt põlema. Umbes kesköö paiku läind uks nagu iseenesest lahti ja tuppa tulnd suur koer. See nuusutand kõiki magajaid. Läind siis vanaema juure ja nuusutand seda. Vanaema tõusnd istukile, oiand ja surnd. Koer nuusutand veel teisi, need kõik maganud. Siis läind koer võõra juure ja nuusutand ka seda. Võõras aga ütelnd:
"Issand, kaitse katku eest!"
Kohe olnd kuulda nagu vingumist ja koer olnd kadund. Sestsaadik kadund ka must surm sealt ära.
ERA II 140, 486/7 (11) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lindva (lendva) saatmine.
Vanasti eland kaks naabrimeest, kes üksteisega hästi läbi põle saand. Need katsund teha teineteisele nii palju kahju, kui osand ja saand. Üks osand lindvasid (e. lendva) teha ja saatnud neid naabri loomadele, kes kohe surnd. Korra juhtund teine naaber nägema, kuidas teine kase- ja pihlakapuust lindvasid teinud. Kui need valmis olnd, siis hakand ta neid välja saatma. Ise hüünd: "Lindva naabri Kõrvile!" Kui lindva minema hakand, üind (hüüdnud) naaber: "Lindva talu Kirjakule!" Nii saatnd lindvategija kõik "lindvad" väl'la, aga naaber saatis nad "lindvategija" oma loomade kallale. Lindva minevat sinna, kus teda viimati kästakse.
Nii jäänd naabri loomad kõik terveks, aga talu kari oli ära surnd.
Kellest lindva läbi minevat, see langevat nii kui välgust rabatud ja surevat kohe.
ERA II 140, 488 (12) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katk kardab oma nime.
Vanasti tulnd ühele mehele teepeal vastu üks imelik mees. Mees mõtelnd, et ta na narus riides ja ma narrin teda natuke. Saand naruse mehe kohta ja ütelnd:
"Tere ka, kus sa, va katkuhakatus, lähed?"
Seepeale öelnud võõras:
"Kust sa mu nime tead?"
Pöörnd kohe ümber ja läind hommiku poole. Seal olnd varsti suur katkuhäda.
Sest ajast teand külarahvas, kudas katkust lahti saada. Igakord, kui katk tulnd, öeldud kohe tema nime ja seda tema kartnud, mis hirmus. Ka jumalasõna oli katk kartnud.
ERA II 140, 495 (18) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Millest tekivad virmalised.
Virmalisi on näha talve õige külmal ajal. Need tekkivat vanarahva jutu järgi lapi tarkade ja nõidade vihtlemisest. Igakord, kui nemad vihtlevad, on meil näha virmalisi.
ERA II 140, 495/6 (19) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maailma lõpus.
Vanasti käind mõned julgemad mehed maailma lõpus. Edasi tulnd minna ikke hommiku (või õhtu) poole, kuni suur kõrge müür vastu tulnd. Müür olnd nii kõrge, et õige pikad mehed ulatand sealt taevasse vaatama ja mõni mees pääsendki sinna. Kes aga vaadand teisele poole müüri, see kukkund kohe üle müüri teisele poole, kus eland koerakoonupad, kes olnd pool inimest ja pool koera. Need olnd vaheldamisi 7 päeva inimese mõistusega ja eland siis ilusti ega põle inimesi kiusand. 7 päeva olnd neil aga koera mõistus ja siis nad söönd inimesi: muud põle tahtnd. Koerakoonupate eest põle kaitsend muu asi, kui toomingapõõsasse tulnd pugeda, siis sealt põle nad inimesi üles osand otsi.
ERA II 140, 498/9 (21) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahatuli.
Ennemuiste läind mees jääniöösi üksi õitsele. Varsti tulnd piibuisu ja ta tahtnd piibu peale tuld saada, aga tuleriistad olnd kodu unund. Mees kõndind tüki aega nõuta edasi-tagasi. Korraga näind aga ligidal suurt õitsituld. Mees hakand sinnapoole minema, aga mida rohkem ta käind, seda kaugemal ikka tuli paistnd. Mees läind ikka edasi ja jõund alles tüki aja pärast tule juure. Tule juures olnd mitu võõrast meest, kes sorind orkidega tuld. Mees seletand oma häda võõrastele. Üks mees and siis piibu peale hunnikust ühe söe ja käskind meest vilet lüües minema minna. Mees hakand vilistama ja unustand piibu päris ära. Alles siis, kui oma kohale jõund, tulnd mehele piip meele. Mees hakand suitsetama; aga imelik, piip suitsu ei annagi. Mees vaadand sütt ligemalt ja see olnd väikene kuldraha. Selle raha abil saand mees omale, mida iganes soovind.
ERA II 140, 504 (17) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Salme Tammsoo, s. 1898 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid.
Kui täiskuu ajal müristab ja välku lööb, siis tuleb pikk sadu.
ERA II 140, 521 (l) < Vändra khk., Vändra al. < Tori khk., Aesoo k., Arakoja t. Ernst Tammsoo < Ilmar Tammsalu (Tamman), s. 1922 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kaks kõva kuulmisega autojuhti.
Kord sõitsid kaks kõva kuulmisega autojuhti mööda teed. Äkki esimene jääb seisma. Tagumine küsib: "Kas sul lõppes bensiin otsa?" Esimene vastand: "Ei, mul lõppes bensiin otsa." Teine sõitnd mööda ja ütelnud: "Ah, ma arvasin, et sul bensiin otsas."
ERA II 140, 522/3 (3) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Ernst Tammsoo (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ohvrian´dide varastamine.
Vana-Vändra Massus on püha jalakas, mille alla vanasti rahvas viinud ohvrian'de. Sel ajal olnd aga ümbruskonnas ka üks ul'akate jõuk, kes käind ohvrian'de varastamas.
Iga kord, kui rahvas an'de viinud, käinud piilurid jõugust pas'simas, mida rahvas toob. Pärast mindud siis hulgaga ja viidud ohvrian'nid ära. Rahvas arvand, et Jumalad (või haldjad) on anded ära söönud.
ERA II 140, 530 (24) < Tallinn < Vändra khk., Vana-Vändra v., Uusna t. Ernst Tammsoo < Maria Hitsen, s. 1871 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kribus, kraabus.
Kriibus, kraabus,
harakale halu,
varesele valu,
rongale keretäis,
rähnale maotäis,
rebasele reetäis,
hundile suutäis,
karuile käpatäis,
mustalinnule muu tõbi,
lapse kõht terveks!
(Kõhuvalu sõnad.)
ERA II 140, 562 (31) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k., Mukre t. Ernst Tammsoo < Mihkel Tammsoo, s. 1880 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi ja kombeid.
Kui lehed langevad kiiresti, tuleb varsti talv.
ERA II 140, 586/7 (2) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärajõe k., Aru t. Ernst Tammsoo < Johan Riiman, u. 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõia "abi".
Vanal aeal eland üks kuulus nõid, kes kõike võind teha, mida tahtnud. Seepärast katsund kõik temaga hästi läbi saada.
Korra üks mees läind oma naabriga tül'li. Mees mõtelnd, et mis ma nüüd talle teen. Tulnd siis hea mõte: "Ma lähen küsin nõia käest järgi." Läind siis nõia juure ja küsind, et mis ma pean tegima, et vihamehele kätte maksa. Nõid ütlend, et mõtle ise. No heakene küll! Mees ütlend: "Sa tunned seda nõidumisvärki ja saada hundid vihamehe loomade kallale!"
Nõid olnd sellega nõus. Hakand õhtu mees jala koju minema. Näeb, puude vahel puha helkivad täpid ikka kaks kõrvuti ja kaks kõrvuti. Saand aru, et hundid ja pand plagama, aga hundid järgi. Mehel olnd püstol ligi. Lasnd hunti, aga see põle mitte midagi teind, sest hundid olid ju nõiutud. Hundid tulnd ikka lähemale ja üks hakand juba mehel "kontsa" kinni. Nüüd hakand mees "Issameiet" lugema. Kohe kadund hundid ära. Mees olnd peale selle veel mitu päeva haige. Kui terveks saand, läind ja leppind vihamehega ära.
ERA II 140, 592/3 (7) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. Ernst Tammsoo < Johan Riiman, u. 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõest leitud neiu.
Ennemuiste olnd üks suur ja lai jõgi. Selles eland palju näkineidusi, kes alati petnd noormehi ja meelitand neid jõkke.
Korra püünd üks kalamees jõest kinni ühe ilusa neiu. Viind selle koju ja võtnd naiseks. Naine olnd oma mehega ja eluga väga rahul. Kord sõitnd mees ja naine paadiga üle jõe. Mehel tulnd meele, et ta polnud naiselt veel küsind: kust ta tema on leind. Mees ütelnd: "Me oleme juba tükk aega ühes eland, aga me pole veel kordagi sellest rääkind, kust ma su leidsin!" Naine põle vastand sellele. Teine kord, kui mees ja naine jälle üle sõitnd jõest, küsind mees sedasama jälle, aga naine pole ka nüüd ütelnd. Nii sõitnud nad mitu korda üle jõe. Iga kord küsind mees sama, aga naine pole vastand. Kui nad seitsmendat korda üle sõitnud, küsind mees jälle. Nüüd ütelnd naine: "Kui sa just minust lahti tahad saada ja ise õnnetusse joosta, siis ma ütlen - sa leidsid minu siitsamast jõest!" Kohe peale selle läind paat ümber. Naine kadund kui tina tuhka, aga mees uppund ära.
Kes see naine muu võis olla, kui jälle üks näkineid.
ERA II 140, 614 (15) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Aluste k. Ernst Tammsoo < Albert Altan, 19 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Isa surm.
Üks mees ütelnd: "No küll sai nal´la, kui isa sur'ri küll ta siputas ja saputas, enne kui ükskord alles hing väl'lä läks!"
ERA II 140, 638 (5) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Vana-Vändra k., Kärneri t. Ernst Tammsoo < Jaan Mett, s. 1922 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pisikesed mehed.
Vana-Vändra Massus on püha jalakas. Rahvas teab kõnelda, et selles jalakas elavat pisikesed punaste pükstega mehikesed, kes head mehed olevat ja mõnikord endid ka inimestele näitavat.
ERA II 140, 638/9 (6) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. < Aluste k. Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, u. 75 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Püha jalaka lend.
Massu püha jalakas kasvand ennemuiste kaugel ühes külas. Esite olnd neid kolm venda. Nad kasvand üsna metsa ligi. Aegamööda hakand külarahvas märkama, et jalakad metsa poole nihkund. Aga nihkumist põle kiigi pialt näind. Ühel ööl kadund üks jalakas ära. Teisel ööl kadund teine ära ja kolmandal ööl lennand kolmas jalakas ära. Sii "sadand" Vändra Massu maha. Et sii "taevast sadand" puu ol'li, siis akati seda pühaks puuks peetama.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]