Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 182, 305/7 (129) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tiretimmi Toomas.
Tiretimmi Toomas läinud metsast läbi minema. Kui ta kesk metsakohta saanud, tulnud temale üks kasetohust riietes mees vastu. Mehel olid ilusti tehtud riided seljas kasetohust. Näinud välja nagu tambreti laud: üks ruutu valge, teine pruun. Üks niin üksipidi, teine niin teisipidi. Tohuriietes mees ütelnud Tiretimmi Toomale: "Kos sa lähed?" Toomas ütelnud: "Lähen kohtu pääle." Tohuriietes mees ütelnud: "Tule ma näitan sulle rahaauku." Toomas ütelnud: "Minul ei ole aega, mina pean kohtu pääle ruttama. Kardan isegi hiljaks jäämist." Tohuriides mees ütelnud: "Kas tuled siit jälle tagasi?" Toomas ütelnud: "Jah tulen." Tohuriides mees kadunud ära. Toomas läinud edasi. Kui ta kohtu asjaga hakkama saanud, tulnud tema tagasi. Kui ta tagasi tulnud, olnud endise koha pääl kasetohuriides mees temale vastas ja ütelnud: "Kas sul nüüd on aega?" Toomas ütelnud: "Jah on." Tohuriides mees läinud ees, Toomas taga järele. Tohumees näidanud Toomale koha ja ütelnud: "Siin on selle koha pääl rahaauk. Aga muidu ei saa sina seda rahaauku kätte, kui sina kolme venna vere oled siin ära valanud." Toomas märkinud koha ära, kos Tohumees ütelnud rahaaugu olevat. Läinud kodu minema. Tee pääl mõtelnud: "Kuda ma rahaaugu kätte saan? Kost ma saan kolm venda, kelle vere ma ära valan?" Pärast mõtelnud: "Ohoo, poiss! Minul on juba viis kukke. Kui ma kolm sealt ära tapan, ehk tuleb rahaauk välja." Kui ta edasi läinud, tulnud temale uus mõte: "Mine tea, kas need kuked on vennad vai ei. Võtan parem kolm põrsast, mis minul mõnepäevased on." Kuda mõeldud, nõnda tehtud. Viinud põrsad koha pääle, kos rahaauk näidatud olema. Tapnud põrsad ära. Kui viimase põrsa veri välja olnud jooksnud, tulnud rahaauk helinal maa seest välja.
ERA II 182, 307/9 (130) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanaldane piiga.
Kord olnud üks vanaldane piiga üksinda kodus. Istunud leelõukal, söönud kibust pudi. Kui ta söönud, söögiajal tulnud keegi noorisand tuppa, teretanud ja ütelnud: "Jatka, Jumal, leiba." Vanapiiga teretanud vasta ja ütelnud: "Anna, Jumal, jatku." Noorisand küsinud: "Kas sina oled piiga vai eit?" "Kes mind vaest eideks on teinud. Olen piiga veelgi." Noorisand ütelnud: "Kas sa tahaksid mehele saada?" Vanapiiga ütelnud: "Eks see oleks küll üks kallis asi, kui ma mehele saaksin." Noorisand ütelnud: "Mina juhatan sinule rahaaugu, siis saad sina selle läbi rikkaks ja saad ka varsti mehele." Noorisand juhatanud piigale rahaaugu ära ja kadunud ise ära. Piiga läinud välja, võtnud labida, urgitsenud natukene labidaga, saanudki rahakasti kätte. Teinud kasti lahti. Kastis olnuvad ilusad naisterahva käe-, rinna- ja kaelaehted. Vanapiiga võtnud ehted kastist välja, pannud endale rinda, kätte ja kaela ümber. Kaaselanikud tulnuvad kodu, imestanuvad vanapiiga ehteasju ja ütelnuvad: "Küll sina nüüd saad mehele." Piiga ütelnud: "Eks see ole väga kallis asi, kui ma mehele saan." Piiga oodanud mehelesaamist aasta ja teise tagast järele. Kolmandama aasta sees tulnud Liiva-Annus järele ja viinud vanapiiga mulda.
ERA II 182, 309/10 (131) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Soru Saul ja Toru Toomas ehk ilma nahata rebane.
Soru Saulile öeldud unes: "Võta Toru Toomas endaga ühes, kes talled taevasse viskas, põrsad põigiti järele. Minge Kitselükanduse mäele hommen hommiku, umbes tund aega enne päevatõusu labidad kaasa võttes. Seal näete teie ühe rebase istuma. Kui edasi lähete, jookseb rebane varsti ära. Aga teie peate edasi minnes seda kohta hästi silmas pidama, kus rebane istus. Seal on rahaauk."
Järgmisel hommikul läinuvad Soru Saul ja Toru Toomas Kitselükanduse mäele minema ja näinuvad mäel ühte rebast istuma. Kui nad edasi läinuvad, kadunud rebane nende silmist ära. Nemad pidanuvad kohta täiesti silmas. Kui nad koha juure saanuvad, kos rebane istunud, katsunuvad käega maad. Maa olnud selle koha päält soe, kos rebane istunud. Kaevanuvad augu maa sisse, leidnuvad rahakatla augus olema. Jaganuvad raha pooleks, saanuvad rikkaks meheks mõlemad. Elanuvad rikkaliku elu surmani ja olnuvad peal surmagi veel rikkad.
ERA II 182, 310/3 (132) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Tihasemäe mõisa rehepapp.
Tihasemäe mõisa rehepapp olnud rehes õhta. Sel ajal keetnud ahju suu peal omale suppi ja sulatanud tina. Põrgu Juss jooksnud ahju ees olevast seina sees august sisse, kust puid reheküti jaoks sisse pillutud ja ütelnud rehepapile: "Ära lase hunta sisse tulla, kes minule järele jooksivad. Mina annan sulle vaevatasu." Rehepapp võtnud puuhalu kätte, löönud huntidele haluga päha ja tõrjunud hundid tagasi. Pannud laua augule ette. Põrgu Juss küsinud: "Mis su nimi on?" Rehepapp ütelnud: "Mina ise." Põrgu Juss küsinud rehepapilt: "Mis sa sääl ahjusuu pääl keedad?" Rehepapp ütelnud: "Keedan omale suppi ja silmarohtu." Põrgu Juss hõõrunud silmi ja ütelnud: "Minu silmad on ka haiged. Kas minule annad ka silmarohtu?" Rehepapp ütelnud: "Lubasid minule vaevatasu anda, huntide käest ärapäästmise pärast. Nüüd pole veel kedagi tasu annud ja tahad silmarohtu ka veel saada." Põrgu Juss kõndinud mööda rehte ja ütelnud ühte kohta seisma jäädes: "Tule seie!" Rehepapp läinud tema juurde. Põrgu Jüss ütelnud: "Märgi see koht ära, kos mina seisan. Teinepool seina on rahaauk. Kaeva välja rahaauk, saad rikkaks meheks, ei ole tarvis enam rehepapp olla." Siis öelnud rehepapile: "Kas nüüd annad mulle silmarohtu." Rehepapp ütelnud: "Jah annan. Heida sinna pingi pääle selili, mis ahju suu ees on, mina lähen toon sarjaköidiku, seon sinu kinni. Kinniseotult on parem rohtu silma valada." Põrgu Juss heitnud pingile seliti. Pink olnud lühelane, jalad jäänuvad põlvist saadik üle pingi. Rehepapp sidunud Põrgu Jussi sarjaköidikuga kinni, võtnud tinasulatamise panni ahjusuult, valanud Põrgu Jussile sulatina silma. Põrgu Juss pistnud hirmsas valus möurgama. Löönud tinapanni rehepapi käest minema kos seda ja teist. Karranud ülesse, jooksnud mõurates vastu seina. Sein nõrkunud sugu, aga ei ole maha kukkunud. Siis jooksnud vasta ust. Uks läinud puru pilbasteks. Rehealuse väravad niisama läinuvad puru Põrgu Jussi jooksu tagajärjel. Põrgu Juss jooksnud edasi, hundid ajanuvad teda taga. Jooksnud möurates põrgu uksest sisse minema, ei olnud aega valu pärast ja huntide tagaajamise hirmust ust lahti teha. Jooksnud põrgu ukse kõige piitadega maha. Siis jooksnud paar ust veel tagajärele maha. Siis võetud teda põrgulaste poolt kinni. Küsitud: "Mis sa kisendad?" Põrgu Juss ütelnud: "Mina ise pani minule rohtu silma. Silm valutab hirmsal kombel." Teised ütelnuvad: "Kui sina ise omale rohtu silma panid, siis oled sina ise selles süüdi." Peale selle ei ole enam Põrgu Juss rehepapi jutule millaski läinud. Järgmisel hommikul kaevanud rehepapp juhatatud kohta augu, saanud rahakatla kätte. Saanud rikkaks meheks. Teinud mitme vaesele heategusid ja annud abi oma suurest rikkusest, mis rahaaugust oli saanud.
ERA II 182, 313/5 (133) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
"Kornats, kos on rahaauk?!"
Ruunaaugu taluperemees mõtelnud mitu korda, et peaks minule ka unes juhatatama rahaauk, et mina saaksin rikkaks meheks. Tema olnud isegi kaunis jõukas mees. Üks ööse öeldud temale unes: "Mine targa juure, küll tark juhatab sinule, kos rahaauk on." Mees tõusnud hommiku ülesse ja läinud rõõmsal meelel targa juure. Annud targale viis rubla ja ütelnud targale: "Mina himustasin ammugi, et minule unes juhatatakse rahaauku, aga nüüd juhatati niipalju, et öeldi: "Mine targa juure, küll tark juhatab, kus rahaauk on."" Tark võtnud iseäraliku raamatu, sorinud raamatut. Raamatus olnud mitmekarva lehti: punased, musta ja muid värvi. Missugune trükk lehtede pääl oli olnud, seda mees ei ole näind. Tark lugenud paarist kohast, pannud raamatu kinni, võtnud klaasi, pannud vett sisse ja ütelnud viimaks: "Mine vanakuu neljapäeva õhtu kõige lähemal olevasse ristteele ja ütle: "Kornats, kos rahaauk on?!" Tark olnud kõhukõneleja. Läinud enne juba tee äärde põõsasse. Kui mees hõiganud: "Kornats, kos rahaauk on?" tark rääkinud kõhukõneleja viisi, et hääl mehele teisest kohast kuuldavale tulnud ja öelnud: "Mine sinna, kos taevas ja maa ühtekokku lähevad, seal on rahaauk." Mees mõtelnud: "Mina olen juba kodukohast kaunis kaugel käinud, aga seda ei ole mina veel näinud, et taevaserv ligemal on ühes kohas, kui teises kohas. Küsinud mitme mehe käest: "Kas sa tead, kos taevas ja maa kokku lähevad?" Saanud igaühe käest eitava vastuse. Sedaviisi jäänud mees ilma rahaaugu saamata. Maksnud targale viis rubla, olnud sellest ilma. Nõnda saavad kõik ahned nuhelda.
ERA II 182, 315/6 (134) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Koopamäe Joonas.
Koopamäe Joonasele öeldud unes: "Mine Härjasoru orgu. Kui sa sinna lähed, võta labidas ja paar vemmalt kaasa. Sääl tuleb sinul ussidega võidelda. Kui sa orgu saad, seal oru põhjas on üks kivi, mis mehel kerge asi on paigast teisi lükata. Lükka see kivi ümber teisi kohta. Võta ruttu vemmal kätte. Kui näed ussi pead välja pistma, anna ussile plaks! päha kepiga. Järeltulijatele anna niisamate plaks! päha. Kui kõik on juba väikesemad ära tapetud, siis tuleb kaunis suur uss välja. Sel on tilukene suletutt peas. Tapa see ka ära. Siis on ussid otsas, kes rahakasti valvasid. Kaeva auk natukene eemale, kõrvalda ussid aukku, mata kinni, kaeva rahakast välja. Oled rikas mees korraga." Mees läinud labidat ja matrid kaasa võttes Härjasoru orgu. Leidnud kivi ülesse, mis temale juhatati. Lükanud kivi kõrvale, hakanud materdama. Annud ikka tükk aega materdada, enne kui materdatud saanud veikesed ussid. Pärast tulnud suletutiga suur uss. Mees jõudnud selle ka ära materdada. Oodanud natukene aega, matnud ussid auku, mis tal kaevatud olnud. Kaevanud labidaga rahakasti välja, keda ussid valvasivad. Saanud rahaaugu leidmisega jõukaks meheks.
ERA II 182, 316/8 (135) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Oleviste kirik.
Vanal hallil ajal hakatud Tallinna kirikut ehitama. Sinna läinud üks tundmata ehitajameister ja võtnud ehituse oma kätte järgmiste tingimistega: tema ehitab kiriku valmis linna materjalist. Ehituse rahalised kulud on tema kanda, tööliste palgad ja muud rahalised kulud. Kui kerik valmis saab ja tema ülesse läheb kellatorni otsa risti viima ja sedaaega antakse inimestele teada, et igaüks võib tulla tema nime ütlema. Siis, kui rist on torni otsa pandud, kui tema nimi öeldud saab, siis ei ole linnal temale mingisugust rahalist tasu maksta, mis temal kiriku ehituse tööde eest on välja makstud. Kerikuehitus hakanud pääle. Meister olnud igal tööajal töö juures tööliste järel vaatamas ja neid juhatamas. Aga kos tema söögiajal ja ööd on olnud, seda ei ole keski teadnud. Keegi tark mees hakanud tema jälgi uurima, kos tema elab. Läinud niikaua kui Peterpuri temale jälgi mööda järele. Leidnud ka selle maja ülesse, kos ehitajameister elanud. Jäänud kuulatama. Ehk kuuleb midagi ütelust, kost võib meistri nimest aru saada. Üks laps hakanud nutma. Üks naisterahvas vaigistanud teda ja ütelnud: "Ole vait, ole vait, Oleviste pojakene. Olevist tuleb kodu, toob meile palju raha." Kui mees need sõnad oli ära kuulnud, pööranud ümber, läinud Tallinnasse tagasi. Kerikuehitus ei ole veel nii kaugele olnud, et ristipanek käes oleks olnud. Kui ristipaneku päev kätte jõudis, anti linnarahvale teadus, et tulla nime ütlema. Olnud palju rahvast keriku ümber kogunud. Igaühel olnud luba nime hõigata. Hõigatud ühte ja teist nime. Meister oodanud torni otsas ja kuulanud nimeütlejaid. Viimaks öelnud see mees: "Olevist!" Selle pääle kukkunud ehitajameister torni otsast maha. Konn ja uss karanuvad tema suust välja tema rindade pääle. Meister olnud surnud. Selle järele hakatud kerikut Oleviste kerikuks nimetama ja kannab seda nime tänapäevani.
ERA II 182, 322 (140) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Varesele valu, harakale haiget;
Musta linnule muu tõbi.
Tõbi tulgu, teine mingu
Ärgu vaksa vahet olgu
Meie lapse käsi (või jalg) terve.
ERA II 182, 328 (158) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Paista, paista päevakene
Ära paista rannarahval.
Rannarahvas söövad kala,
Meie, vaesed, vett ja leiba.
ERA II 182, 360/1 (217) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Muinasjutt Laiuse lossi ehitamise käsust.
Laiuse luteriusu keriku õpetajale Jaunole öeldud unes: "Mine võta Laiuse lossi alt keldrist raha ja ehita loss ülesse." Õpetaja ärganud ülesse, näinud võtmeid tooli seljataguse pääl. Heitnud magama. Aetud teinekord jälle magamast üles. Kästud jälle raha minna võtma ja lossi üles ehitada. Õpetaja heitnud jälle magama. Aetud kolmat korda ülesse. Õpetaja tõusnud jälle ülesse, näinud võtmeid tooli seljataguse pääl. Heitnud magama. Kui ta hommiku ülesse tõusnud, olid võtmed kadunud.
ERA II 182, 361/2 (218) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Laiuse lossi all käimisest.
Keegi naisterahvas olnud Laiuse lossi varemete juures lambakarjas. Lambad läinuvad lossimüüri alla keldri. Naisterahvas läinud lambaid ära ajama. Kaks meest olnud lossimüüri all. Kui naisterahvas sinna läinud, öelnuvad mehed: "Hoia, et sina lambaid teinekord siia enam ei lase." Teine mees ütelnud naisterahvale: "Tõsta põll ülesse." Naisterahvas tõstnud põlle ülesse. Mees visanud kühvliga kuivi puulehti põlle. Naisterahvas pööranud ümber, et välja minna, lasknud põlle käest lahti, mõeldes: "Mis mina nende kuivanud puulehtedega teen." Kui ta välja saanud ja kaugemale läinud, näinud tema midagi helendavat oma põllevoldi vahel. Võtnud ära. Olnudki kuldraha. Võib olla, et oleksid kõik kuivad puulehed rahad olnud, kui tema neid ei oleks põllest maha lasknud.
ERA II 182, 377/9 (237) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lendva saatmine.
Kui lendvat saadetud, kukkunud loom järsku pikali maha ja olnud surnud. Kellegi mehele saatnud mees lendvaid hobustele. Mees rääkinud asjast kellegi teisele mehele, kes selle asja juures natuke rohkem tundlik olnud. Mees ütelnud: "Mina ei saa midagi nüüd sinu kasuks teha. Kui sinul veel hobune otsa saab, siis on see viimane. Võta hobusel nahk seljast maha, aga enne lõhki ära lõika, enne kui mina kohale tulen." Juba varsti pääle selle saanud jälle hobune otsa. Mees kutsunud asjatundja. See tulnud, püss käes, hobuseraisa juure, lõiganud hobuse lõhki. Lõiganud südame, kopsu ja maksa küljest raasukesed, pannud püssi, käinud kolm korda vastupäeva hobuse ümber. Kui ta viimase sammu astunud, lasknud püssi lahti. Pääle selle saanud hobusemees kellegiga kokku. See ütelnud: "Mes sinul minuga asja on?" Temal, see oli lendva saatja, kukkunud hobune põmmu päält pikali surnuks maha, kui püss lahti saanud lastud. Pääle selle ei ole enam hobuse otsasaamist olnud.
ERA II 182, 380/1 (239) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Veenäki hõikamine.
Koski Pedja jõe põhjapoolses küljes, kas Pillijaagul või Pedjal, olnuvad inimesed õues ja kuulnuvad häält ütlema: "Tund on tulnud ja aeg on jõudnud, minu meest ei ole kusagil." Inimesed, elanikud kuulnuvad seda häält ja mõelnuvad, mis see ütelus tähendab. Tulnudki varsti mees suure rutuga ja palunud teda ruttu üle jõe viia. Elanikud mõelnud, vist see ongi see mees, keda jõest hõikav hääl ootas. Ei ole kohe läinuvad teda üle viima. Mees jäänud haigeks, palunud: "Tooge mulle jõevett." Viidud kaevuvesi. Mees vaadanud vee ära ja ütelnud: "See ei ole jõevesi." Siis toodud temale jõevett. Kui vee kätte saanud, valanud vee üle näo ja olnud surnud.
ERA II 182, 381 (241) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jõenäkk palgi näol.
Koskil jõe ääres olnud lapsed mängimas. Näinuvad ühe palgi oma lähedal. Läinuvad palgi pääle istuma. Kui viimane palgi pääle istunud, ütelnud: "Istun näki nälva pääle, jõetäku turja pääle". Nõnna, kui see ütelus üteldud olnud, pildunud palk kõik lapsed oma seljast maha ja jooksnud vette, nõnna et vesi suitsenud.
ERA II 182, 381/2 (242) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jõenäkk hobuse näol.
Õitsilised olnuvad koski jõe lähedal õitsis. Sääl olnud üks võeras hobune. Seisnud vaikselt kivi ääres. Õitsilised röninuvad hobusele selga. Hobune seisnud vagaselt ees. Viimane selgamineja nimetanud näki nime. Nõnna pistnud hobune minema. Pillanud õitsilised seljast maha. Läinud jõkke nii et vesi suitsenud. Kui mitte keegi nime ei oleks nimetanud, oleks näkk õitsilised kõik jõkke viinud ja ära uputanud.
ERA II 182, 382/3 (243) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Metshalja jutt.
Vanal hallil ajal tulnud seda kaunis tihti ette, et inimesed metshalja jälgede pääle saades ära eksinuvad. Läinuvad edasi. Kui tükk aega olnud edasi mindud, olnud endise koha pääl tagasi. Sedaviisi käinud mõni mitu korda ringi. Kui metshalja jäljed olnud ära lahkunud, saanud inimene oma teed õigelt edasi minna. Üks mees kallistanud metshaljast. Muidu olnud kõik naisterahva olek, aga külm olnud. Keegi naisterahvas hakanud kostki mõisast kodu minema. Mõisast olnud umbes verst maad kodu minna. Kui ta umbes poole teed olnud ära käinud, olnud suur mets tee pääl ees. Kohisenud ja mühisenud. Naisterahvas hakanud kartma. Läinud mõisa juure tagasi. Arvanud, et tema on vahest kõrvalteed läinud. Kui mõisa juure saanud, tunnud, et ta õiget teed oli läinud. Istunud natukene aega, mõtelnud: nüüd ehk on vahest metshalja jäljed ära lahkunuvad. Aga kui ta tükk maad edasi läinud, olnud jälle mühisev ja kohisev mets ees. Pööranud ümmer, läinud jällegi mõisa juure tagasi. Istunud jälle natukene aega. Hakanud kolmat korda minema. Oodanud ikke metsa olemasolekut. Kui ta edasi läinud, näinud juba oma maja katuseid eemalt. Aga mets olnud kadunud.
ERA II 182, 390/1 (248) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Külmtõbi. Tõestisündinud lugu.
Laius-Tähkuvere vallas Võisiku talus elav mees rääkis Tähkuvere mõisa Allveskil tuuleveski elumajas, umbes viiskümmend aastat sinna tagasi, külmatõbe haigusest, mis temal enesel on olnud. Külmatõbi murinud teda nii raskesti, et ta töövõimetu ja luu ja nahk olnud. Kui tema ennast kohegi kõrvale ära peitnud, hõigatud teda mõne kaaselaniku häälega. Kui ta vasta hõiganud, olnud külmtõbi teda murimas. Temale oli tehtud ase reiealla. Sinna asemele, tema juure, tulnud talu väike neljasilmaga koer. Külmtõbi hakanud temal igakord varvastest pääle teda raputama. Nii olnud asi ka seekord. Kui külmtõbi teda juba jalavarvastest on hakanud raputama, hakanud juuresolev koer õrisema. Mida kõrgemale rindade poole raputamine tulnud, seda rohkem koer õrisema hakanud. Kui raputamine juba rinnuni olnud, karanud koer rindade pääle. Nõnnapea olnud raputamine kadunud. Koer jooksnud haukudes reiealuse väravast välja ja tükk maad edasi. Järgmisel korral, kui külmtõbi temale jälle pääle tulnud ja teda varvastest raputama hakanud ja rinnuni saanud, karanud jälle koer tema rindade pääle ja olnud niisamati raputamine äkitse kadunud nagu esimesel korralgi. Koer jooksnud jälle väravast välja ja tükk maad edasi. Kolmandakordne juhus olnud niisamasugune nagu kaks esimest. Pääle selle oianud keegi inimese hääl laka otsal. Aga inimest näha ei ole olnud. Kui oigaja oianud, vahtinud koer ülesse ja õrisenud. Ja pääle selle olnud külmtõbi jäädavalt kadunud.
ERA II 182, 394 (252) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ebausukombed. Jõulud.
Kui jõulud käes olnuvad, toodud rukkiõled tuppa. Rehetoas oli muidugi hallil ajal elamine. Võetud pihku rukkiõlgi ja kukutatud ülesse, ladvad ülevel pool hoides. Kukutamine pidanud kaunis kõva olema, et rukkiõled vastu lage läinuvad. Siis vaadatud sellest eestulevat rukkisaaki. Kui palju õlgi lakke jäänud rippuma, saadud palju rukist. Kui vähe õlgi jäänud, olnud saak väike.
ERA II 182, 399 (259) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Isa peidab raha leeauku.
Keegi vanamees olnud sängis haige. Mini olnud teda põetamas. Vanamees vaadanud minija pääle põlastava pilguga. Mini läinud ruttu uksikust reiealla, sealt lakka. Tõmmanud lõhnaaugult tropi eest ära. Vaadanud tuppa. Äi röninud sängist välja ja läinud lee juure. Pannud raha leede. Sobrinud käega tuhka ja ütelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Läinud sängi tagasi. Kui mini lakast maha saanud ja tuppa läinud, olnud äi surnud - äia perse külm. Mini võtnud äia sülle viinud lee juurde, sobrinud äia käega tuhka ja ütelnud: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab." Tulnudki raha tuha seest välja.
ERA II 182, 399/400 (260) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Isa peidab raha kase alla.
Keegi vanamees käinud õueväravas ühe kase juures ja olnud iseäralises mõttes. Seda pannud poeg tähele. Kui ta juba raskelt haigeks jäänud, olnud suremas, aga ei sure ega ela. Poeg saanud asjast aru. Läinud toast välja, jätnud haige isa üksinda. Läinud ruttu puu otsa. Isa olnud nägemise poolest kaunis puudulik. Kui poeg puu otsa saanud, tulnud isa toast välja, tulnud puu alla, pannud raha maha. Raha läinud maa sisse. Ise ütelnud: "Kui siin mehe veri ära valatakse, siis tulgu raha välja." Poeg hõiganud: "Ei, mitte mehe veri, vaid siku veri." Isa ütelnud alt: "Mehe veri!" Poeg ütelnud puu otsast: "Siku veri!" Isa öelnud: "Olgu, Issand, sinu tahtmine: siku veri." Isa läinud tuppa. Kui poeg järele saanud, olnud isa surnud.
ERA II 182, 401 (263a) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Ei ole tohtinud ka neljapäeva õhta javada (jahvatada).
ERA II 182, 405/6 (274) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui üldine lõikus lõpetud, siis korjanud keegi sirbid oma kätte, pannud teravad otsad esimese sõrme pääle, sirbi küürud ette poole. Liigutanud sirpisi ette- ja tahapoole niisama kui vene patjuska suitsetamise panni ja ise laulnud:
Sirise, sirise sirbikene,
kõrise kõver rauakene.
Kelle sirp ette jõuab,
selle peigmees vastu sõuab.
ERA II 182, 407/10 (279) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rahaaugu leidmise jutud.
P. Kääri oma jutustused.
Peepuse talu karjus pidanud iga hommiku ühes ja sellessamas kohas keskhommikut, kui ta karjas olnud. Ühe künka pääl istudes ja selga vastu kaske toetades mõtelnud mitmed korrad oma vaeva pääle. Suve palk on väga väike, ei taha kuidagi talve üle elutada. Kui ta ükskord jälle istunud ja söönud, kuulnud oma kõrval imelikku häält. Vaadanud kõrvale. Tema kõrval olnud veikene härjapõlvemees. Härjapõlvemees ütelnud: "Sina muretsed oma elu ette ja ise istud rahahuniku otsas." Karjus vaadanud maha ja ütelnud: "Mina ei näe siin miskisugust raha." Härjapõlvemees ütelnud: "Tee nõnna nagu mina sind õpetan, siis oled rikas mees surmani. Kui sa söönud saad, siis löö noaga kolm täkki kase sisse. Pane pahem käsi rusikasse ja löö kolm korda sõrmnükkidega vasta kaske. Hommen tuleb sul niisamuti teha. Ülehomme löö kolm täkki noaga kase sisse ja löö pahemat kätt rusikasse pannes kolm korda sõrmenükkidega vasta kaske ja ütle igakord kui lööd: "Tule välja! Kui sa näed sääl midagi tulevat, ära karda mis sa näed. Kui ta ära kaob, mis säält välja tulnud on; mis temast järele jääb, see võta omale. Selle läbi saad sina rikkaks meheks." Karjus teinud õpetuse järele ja löönud noaotsaga kolm täkki kase sisse ja pannud pahema käe rusikasse ja löönud kolm korda sõrmenükkidega vasta puud. Sedaviisi teinud tema ka teisel päeval. Kolmandal päeval löönud jälle noa otsaga kolm täkki kase sisse; aga rusikaga löömine ja ütelus: "Tule välja!" olnud karjusel hirmuäratav. Viimaks mõelnud: "Kui ma siin surma saan, mis sest lugu. Elamine on mul ka vilets." Pannud pahema käe rusikasse ja löönud sõrmenükkidega kolm korda vasta puud ja ütelnud igakord: "Tule välja!" Kui ütelus üteldud olnud, astunud karjus kolm sammu puust eemale, pööranud ümber, silmad kase poole ja näinud kase äärest, sealt, kos tema seisnud, tõusnud aegamööda üks inimese kogu ülesse. Kui ta juba inimese pikuseks saanud, kummardanud peaga karjuse poole, langenud jälle kokku. Kui ta kokku olnud langenud ja ära kadunud, olnud sääl üks plokk-kast maas. Karjus olnud viirastuse nägemise pärast kohkunud. Ei ole julgenud kasele läheneda. Viimaks torganut kasti piitsavarrega ja koputanud kasti pääle. Siis astunud kasele lähedale, võtnud kasti maast, teinud lahti. Kastis olnud hulk raha. Karjus viinud kasti lõunaajal kodu minnes kodu, kõrvaldanud oma sauna juure ära. Käinud sügiseni karjas. Kui karjaskäimine otsas, teinud tema kasti lahti. Annud vaestele omast suurest leiust armuandeid ja annud mujale ka kingitusi oma suurest leiust.
ERA II 182, 410/2 (280) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Metsavaim.
Mees raiunud puid, keda metsa-Tõnuks nimetatud. Kui tema puid raidunud, teretanud keski teda seljataga ja annud jõudu. Tõnu pööranud ümber, teretanud vastu ja võtnud jõuandmise vastu. Vahtinud tükk aega võõrast tulijat ja ütelnud: "Kes sa, külamees, oled? Sina oled üleüldse tohuriides. Kübar on sul ka kasetohust." Võõras ütelnud: "Mina olen metsavaim. Tundsin sinu häda ja tulin sinu juure sinule rahaauku juhatama. Õhta, kui sa kodu lähed, vaata, missugune puu põhjapool teed kõige ligemal on. Sellest puust põhjapool küljes, paar sammu puust eemal, kahe suure juurika vahel on rahaauk.
Hommen hommiku võta labidas ja pussnuga kaasa. Kui sa puu juurde saad, löö nuga puusse, tera allapoole. Kaeva auk, umbes kahe jala laiune. Kui sa juba niikaugele oled kaevanud, et rahakatal poolestsaadik väljas on, tõsta rahakatal august välja, pane augu servale. Võta nuga ruttu kätte ja tapa see ära, mis sinu augu põhjas elavat olevust näed. Kui ta on tapetud, löö nuga jälle puu sisse. Aja auk kinni, talla muld kovaks. Torka pussi peaga kolm auku kolme nukka augu keskele. Võta rahakatal, vii kodu - oled rikas mees surmani."
Mees läinud õhta kodu minema, leidnud puu ülesse. Puu olnud kaunis tugev kuusk. Olnud kaks tugevat juurikat põhjapoolses küljes, nagu metsavaim ütelnud oli. Tulnud teine hommiku tagasi, labidat ja nuga kaasa võttes. Löönud noa puu sisse. Hakanud kaevama. Kui katal juba niikaugel oli välja kaevatud, et teda käega välja tõsta võis, pannud mees jala katla kõrvale auku, tõstnud katla välja. Võtnud noa ruttu kätte, vaadanud auku. Augus olnud imelik haruline loom. Loom oli võtnud mehe viisuormast ammastega kinni. Mees torganud teda noaga läbi. Kui olevus surnud olnud, lükanud mees teda endise koha pääle katlaauku. Ajanud mulla auku, tallanud kinni, torganud kolm auku kolme nukka pussi peaga. Mees saanud rikkaks meheks. Ei ole enam tarvis olnud puid raiduda.
ERA II 182, 412/4 (281) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. - Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, 78 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Imevõimega prillid.
Keegi mees läinud õueväravast välja tee pääle. Tee ääres olnud kiviaed. Kui ta natukene maad teed mööda edasi läinud, kuulnud oma kõrval üht õige tasast häält. Jäänud seisma ja kuulatanud. Kivi pääl olnud üks õige tibutillukene mees. Ütelnud mehele: "Mine kodu, võta labidas ja kaeva minu kohast tee päält, kivi äärest. Siit sina leiad ühe kastikese. Selles on imeväelised prillid. Kui sa need prillid ette paned, nendega sina näed maa sisse, ülesse vaimude riiki, seintest läbi, nii nagu ei oleks seinu olemas. Lukustatud uksed lähevad sinu eest lahti ja tagajärel kinni. Nendega näed sina ööse niisama heast kui päeval. Nende prillidega ei tohi sina miskisugust halbtust toime panna. Kui sa seda teed, siis kaotavad prillid oma võime ja sina ise jääd õnnetusse."
Mees toonud labida, saanud prillid kätte, pannud ette, näinud imeliku asju maa seest ja ka õhust. Seintest läbi, mis teinepool seina tehtud. Näinud, üheskohas seina taga olnud palju raha. Mees mõelnud: "Lähen võtan sealt ka omale. Seal on seda küll!" Läinud ukse juure, lükanud lahti. Lukustatud uks läinud tema ees lahti ja kinni lükates jälle lukku. Tõmmanud rahasahtli lahti, võtnud sahtlist raha, tahtnud sahtlit kinni lükata, aga sahtel ei ole mitte enam kinni läinud. Hakanud uksest välja tulema. Uks ei ole tema ees lahti läinud. Siis mees tunnud oma viga, mis ta teinud oli, et keelatud oli: "Sina ei tohi midagi kuritegu teha." Pidanud hommikuni olema lukustatud ukse taga. Hommiku pandud teda vangi ja prillid olnud oma nägemise-võimu kaotanud.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]